saatelehtedelt; 4) OÜ Vollmond on alates 2014. a kevadest opereerimas Lemmatsi kütusetanklat ja tanklapoodi ning palgal on töötajad ja tegevjuht, kes on ka tankla juhataja. OÜ Vollmond omanik ja juhatuse liige on olnud algusest peale sama, mistõttu on põhjendamatu viide tema võimalikule variisiku staatusele. Põhjendatud ei ole väide, et OÜ-d Vollmond kasutatakse maksupettusteks ja tegemist on käibemaksunumbri kuritarvitamisega; 5) kaebajal on vastused MTA küsimustele (OÜ Tarkoil ja Oil Pluss Grupp OÜ kütusearvete tasumine kolmandatele isikutele), mistõttu olnuks tema ärakuulamine vajalik. Arusaamatuks jääb, milline on olnud viivitusest tulenev kahju, mida oli vaja ära hoida, või kuidas selgitatakse avalike huvide kaitset. Ärakuulamisõiguse realiseerimiseks ei saa lugeda seda, et MTA on võimaldanud kaebajal küsitluse vormis selgitusi anda. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine halvab kaebaja ettevõtluse.
rahuldas isiku kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et PPA on kaalutlusotsuse tegemisel andnud põhjendamatult suure kaalu kaebaja poolt toime pandud kuriteo raskusele ning jätnud piisava tähelepanuta kaebaja Eestis elamise kestust, kaebaja vanust ja sidemeid Eestiga puudutavad asjaolud. Kaebaja on Eestis sündinud ning elanud kogu elu siin, seega omab ähvardav väljasaatmine tugevat riivet kaebaja eraelule. PPA pole otsuses näidanud, et kaebajal oleksid üldse mingid sidemed kodakondsusjärgse riigiga. Arvestades samal ajal seda, et kaebaja on Eestis elanud üle 50 aasta, on tema sidemed Eestiga ilmselt tugevad. 3 Samas. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-26/ (07.04.2014). 4 TlnRgKo nr 3-12-1993. 4 Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-9315
678 JURIDICA IX/2012 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Maris Kuurberg Asjaolu, et karistuse vähendamine – kui seda on tehtud selgel ja mõõdetaval viisil – heastab menetluse pikkust ning toob reeglina kaasa kaebajal ohvri seisundi kaotuse Strasbourgi kohtus, on EIK aktsepteeri- nud juba Malkov vs. Eesti kohtuasjas tehtud otsuses.*16 Velleste ja Andrejevi kaebuste vastuvõetamatuse otsustes on aga esmakordselt sõnaselgelt viidatud, et kuna Andrejev ei olnud üldse riigisisestes kohtutes menetluse pikkust vaidlustanud ja Velleste jättis alama astme kohtute otsuste peale, kus leiti, et menet- lus ei ole ebamõistlikult pikk, kassatsiooni Riigikohtule esitamata, siis ei ole esimesel juhul Eesti kohtud
näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada." Esialgne õiguskaitse – haldusakti või toimingu vaidlustamine ei tähenda vabastamist haldusakti täitmisest või toimingu sooritamisest. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse raames teatud juhtudel täitmise/sooritamise peatada. Nt RKHKm 02.03.2006, nr 3-3-1-3-06: "Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemates lahendites […] leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse
mainega kaupluseomanik, kellel puudusid varasemad õigusrikkumised. Kohus märgib esmalt, et valitsuse esitatud põhjendusi selles küsimuses ei ole vaidlustatud kohtuotsustes märgitud. Need põhinesid kahtlemata eelkõige vajadusel tagada Tomasi kättesaadavus kohtuvõimudele ..., ent ainult üks neist otsustest Poitiers' kohtu süüdistuskoja 22. mai 1987. aasta otsus viitas sellega seonduvale konkreetsele asjaolule: endise FLNC liikmete abi, mis oleks võimaldanud kaebajal kohtusse ilmumisest kõrvale hoida ... Lisaks eeltoodule rõhutab Kohus, et põgenemisohtu ei saa hinnata vaid ähvardava karistuse raskuse põhjal; selle hindamisel tuleb arvesse võtta ka teisi tegureid, mis võivad põgenemisohu olemasolu kinnitada või näidata seda nii ebatõenäolisena, et see ei saa õigustada kohtueelset kinnipidamist (vt muu hulgas 26. juuni 1991. aasta kohtuotsus: Letellier v. Prantsusmaa. Seeria A, nr 207, lk 19, punkt 43)
Nälga sureval inimesel on õigus võtta võõrast vara, et ellu jääda." 8. Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu. Algselt oli see käsk rangelt juriidiline kohtu ees kõnet pidades või tunnistust andes ei tohtinud rääkida valet. Tollal oli tunnistajal palju suurem roll kui tänapäeva kohtus, kus tunnistajate ütlustel on pigem täpsustav tähendus. Iisraelis nimelt ei tuntud kurjategija jälitamist politsei või mingi muu sellise ametliku instantsi poolt. Kaebajal tuli ise esitada süüdistus kohtu ees ja kui võimalik, hankida teisi tunnistajaid. Kui keegi juhtus juhuslikultki nägema mõnda kuritegu pealt, siis oli tal lausa kohustus esitada süüdistus ja tunnistus, muidu loeti teda ise kuriteo kaasosaliseks. Seepärast oli see üsna tavaline, et elu jooksul pidi keegi korduvalt osalema kohtulikus olukorras. Kohtu mõistmine toimus linna väravas, avalikus kohas, mida võisid pealt vaadata ja kuulata kõik huvilised
või õigusvastase kahju tekkimise tagajärjeks. Samas on võimalik kahju kindlaks teha tihti vaid hindava vaatlemisega, mitte ainult kahe varalise olukorra paljua kõrvutamisega. Näiteks on kahju tekitaja kohustatud hüvitama kahju ka siis, kui kahjustava sündmuse tõttu on kolmandad isikud teinud kahjukannatajale annetusi, mis on suuremad kui tekkinud kahju. KAHJU HÜVITAMISE NÕUDE EELDUSED: kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega talle äidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel Kui üks tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. KAHJU HÜVITAMISE VIIS: 1. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju
kasutada 4) õigus tervise kaitsele 5) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele (raamatus on toodud näited)- Lopez Ostra v Hispaania (EIÕK, 1995) – keskkonnareostus võib mõjutada indiviidi heaolu ning kahjustada õigust eraelu puutumatusele. Probleemiks jäätmekäitlustehase nõuetele mittevastava tegevuse mittepeatamine riigi poolt, mille tulemusel tekkisid kaebajal ja ta perel tervisehäired ning pere pidi kolima. Guerra v Itaalia (EIÕK, 1998) – Itaalia riigi kohustus jagada kõrge riskiga keemiatehase töö kohta piisavat infot: (art 10) riigil on kohustus koguda ja jagada infot, sest selle puudumine takistaks kaebajatel hinnata neid ohustavaid riske. Igal inimesel on õigus teatud “eraruumile”, millesse tungimine (ka selle saastamise kaudu) võib olla inimõiguste rikkumine 2) õigus elule- selle õiguse osas ei ole ühtset arvamust
austamist ning kahjulikest mõjustustest hoidumist. Õigus valida elukohta ning nõuda elukohas eraelu austamist on osa konventsiooniga tagatud põhiõigustest. Kaasuses Hatton ja teised vs. UK leidis EIÕK, et vaatamata sellele, et lennujaamast tulenev müra võib häirida läheduses elavaid inimesi ning rikkuda nende õigust privaatsusele, on see rikkumine põhjendatud artiklist 8 (2) tuleneva riigi majandusliku heaoluga. Kaasuses Fadeyeva vs. Venemaa leidis EIÕK, et kuna kaebajal ei olnud võimalik elukohta vahetada ning saastus oli talle tekitanud terviserikkeid, on tegemist artikliga 8 tagatud õiguste rikkumisega. 1.3. Millistel juhtudel on privaatsusõiguse riive õiguspärane= Õigus privaatsusele ei ole oma loomult absoluutne õigus, mis tähendab seda, et õigusliku aluse olemasolul on riive lubatud. Privaatsusõiguse riive õiguspärasuse alused tulenevad artikli 8 lõikest 2, mis sätestab alljärgneva
Kaebaja ei ole nõus haldusõiguserikkumise asjas nr.67850 toodud formuleeringuga, et liiklusõnnetuse põhjustaja ei teatanud liiklusõnnetusest politseisse. Samuti ei ole kaebaja nõus otsuses toodud väitega sündmuskohalt lahkumise kohta, kuna LE ei nõua sündmuskohale jäämist ning selline nõue kehtib ainult juhul, kui esineb kannatanuid. Asjaolu, et jalakäija sai kannatada, selgus hiljem ning sündmuskohal oli objektiivne olukord selline, mis ei võimaldanud kaebajal otsustada, kas antud juhul on tegemist LE punktis 226 p.3 nimetatud sündmusega, liiklusõnnetuses kannatanuga. Ka uurimisorgan tuvastas nimetatu alles ekspertiisiakti nr.176876 alusel. Teadlikku ja kuritahtlikku lahkumist sündmuskohalt ei esinenud. Arvestades asjaolu, et haldusõiguserikkumise asjas nr.67850 "...."......................a. tehtud otsuses ei ole võetud arvesse eelnimetatut, on jäetud tähelepanuta, et õnnetuse tekitaja ilmus
annaabi.ee 
