Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks
Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neis tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Kadripäeva eelõhtul rändasid ringi ennekõike naised või siis naisteks riietunud mehed
peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Allikas 2 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS Tantsud on osalt seotud tavanditega nagu pulma- ja kalendrikombestikus ning samas on ka hea meelelahutus. Vanades allikates on üksikuid teateid eestlaste sigivus- või tõrjemaagiliste tantsude kohta. Palju tantsiti lõbustuseks, mis andis võimaluse suhelda, emotsionaalselt väljenduda ja end näidata. Mardi- ja kadrikombestiku kohustuslik osa oli mardi- ja kadrisantide tants. Maagilise iseloomuga võis olla tantsimine tule ümber suvistel kalendripühadel. Tantsiti ka talgute lõpetusel, nädalavahetusel jne. Tantsude vaheaegadel mängiti ringmänge. Allikas 2. Rahvatantsude kõige vanemaks vormiks on ringtantsud. Võib oletada, et ringi tegemisega kellegi või millegi ümber loodeti saavutada vajalikku üleloomulikku eesmärki, kaitsta end kurjade vaimude eest vms. Ringtantsude kirjeldused on enamasti saadud saartelt ja Põhja-Eesti rannikult nende
Määgijate soo, arvu ja rõivavärvi järgi ennustati järgmiseks aastaks oinas või utetallesid, kaksikuid, musti, kirjusid,. Valgeid.Perenaine kutsus määgijad enamasti lauta, harvemini aita. Kadrimaskid Siia tuleb valik erinevatest aegadest pärit kadriperede maske jms. Ajaloolises lõikes, et saaks võrrelda 19 ja 20 sajandi eri perioodide kadrisid. Kadrirituaal Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi ja kadripäevade juurde. Kadrisantide muusika, laulud ja vigurid pole olnud nii kärarikkad kui mardipäeva puhul. Kindlasti kuulusid aga selles tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba.
kadripäevani - lambad ei edene. 6 Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi DETSEMBER. Jõulud - 24. detsember Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja
4 · Hingedaja dateeringud on erinevad, algavad mihklipäevaga ja lõpevad ennejõuluse ajaga. Kõige sagedasemad ajamäärangud on enne mardipäeva ning mardi- ja kadripäeva vahel. Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile antakse andeid ,et põld hästi vilja kannaks ja kari kosuks. Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. · Seitsmevennapäeva (10
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid
Järgneval ööl tundis Illimar ennast halvasti ning üritas kellelegi sellest teada anda, kuid ei suutnud. Tädi Liisagi ainult mõmises unes sellepeale, kui Illimar ütles et ta on haige. Illimar oli surmahirmus, kuid jäi siiski varsti peale voodisse heitmist magama. Illimar oli mitu päeva haige. Väljas muutus ilm valgemaks ning sadas maha esimene lumi. Ühel õhtul tegi Illimari ema valmis hernekomme ning kadrisandid käisid neil külas. Illimar kartis ning oli voodis vaiba all varjus kadrisantide eest. Peale kadrisantide käimist tuli ka Illimari isa koju. Koeradki olid kadrisante kartnud ning jooksid teadmata ringiga koju. Kõik naersid koerte äpardust. Paar päeva hiljem läks Illimar uuesti õue. Sel korral koos isaga. Nad läksid kuivatusrehte. Seal kuvatati parasjagu kaera ning peale isa lahkumist lasi Illimar pika liu kaeral ning sai julgust ka koos Avvus-Jaani ja Mark-Jaaniga Musse Ennu poole minemiseks. Nad astusid siis kolmekesi üle nurme Ennu suitsurehe juurde
Tänapäeval inimesed enam ei tähista rukkimaarjapäeva. Mõned üksikud inimesed jätkavad vanu kombeid. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Kadripäev- 25 november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Kõige harilikum oli 19. ja 20
Sellest loodeti head tervist kogu suveks ja head linasaaki. Kalendrikommetega seotud kiikumisi on kolme liiki: · · kiikumine suure kiigega väljas (n-ö päris kiikumine); · · kiikumine nöörkiigega rehe all; · · tsõõtamine, lauahüppamine, s.o pikal keskkohast toetatud laual kahekesi teineteise üles-alla kaalumine. Muid kiikumisviise (rehe all, tsõõkamine) harrastati varakevadel enne õige kiikumisaja algust. Eri kiikumisi saatsid erinevad laulud. Mardi- ja kadrisantide laulud. Mardi- ja kadrilaule on eesti rahvamuusika kogudes kõige arvukamalt: see näitab nii kombe kui ka vastavate laulude tähtsust ning püsivust. Sanditamiskomme on püsinud tänini ning mõni mardilaulgi (vähemalt alguvärsid) on veel kasutusel. Mardisantideks käisid enamasti koledaks, hirmutavaks maskeeritud mehed, kadrisandiks valgetes riietes naised. Marte on rohkem peetud põlluõnne, kadrisid karjaõnne toojaiks ("Mart üle maa ja kadri üle karja")
poegadele kosilaseõnne ja pruudiõnne, pereemale karjaõnne. Tänulaulu ajal võidi samuti külvata vilja põrandale. f) hüvastijätulaul lõpetab mardiskäigu. Tavaliselt lauldi lahkumislaulu uksest väljumisel või õues, ainult Lõuna-Eestis lauldi seda toas enne väljumist. Lahkumislaulus jäetakse pererahvaga jumalaga, soovitakse head edenemist ja lubatakse järgmisel aastal tagasi tulla. Ennustatakse kadrisantide tulekut, kes kontrollivad, mida pere noored vahepeal on õppinud ja teinud. Reeglina korrati igas peres umbes ühesugust tegevust, kuid jutt mugandati ja sõltus alati konkreetsest perest. Mardilaulud Mardilaulud kuuluvad koos kadrilauludega pikimate regivärsiliste kalendrilaulude hulka. Laul on tsükliline; igale tegevusele vastab konkreetne laul. Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja ollakse teel külmetanud, mistõttu
annaabi.ee 
