Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf: Louis XIV: kadetikorpused Prantsusmaal Friedrich I: esimene kadetikorpus Preisimaal Friedrich II Suur: Markii de Louvois: range distsipliin armees, parandati sõjaväe väljaõpet, hoolitseti sõdurite eest rohkem Peeter I: reformid, sõjakoolid 17. saj II poolel Venemaal Ratsaväe tähtsuse vähenemine pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648) Suurtükiväe juhtimise võttis üle riik Ühtlustati sõjaväeelu Jalavägi jagati kolmeks: eelvägi, peajõud ja järelvägi Seisti viirgudena ühel joonel
ja sõjaväelise hariduse järele. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias. Pigem oli tegu õppeüksusega, kus kogenud sõjamehed juhendasid algajaid. 16.-17. sajandil hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid, kus üldainete kõrval õpetati vehklemist, fortifikatsiooni, ratsutamist. Rüütliakadeemiad valmistasid ette õpilasi ülikooli astumiseks, aga ka väeteenistusse minemiseks. Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused, mis arenesid välja Louis XIV ajal Prantsusmaal. Saksamaal asutas esimese kadetikooli Brandenburgi kuurvürst Friedrich Wilhelm, esimese kadetikorpuse aga 1716. aastal Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I. Järgmist etappi sõjaväelise hariduse arengus tähistavad kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. saj keskel. 19.sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kelle väeteenindus tähendas elukutset ja andis elatist ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse.
Lahingus otsustavaks jalaväerünnak.Jagunes tsentrumiks ja tiivadeks.Ülim saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine lahinguteta.Ohvitserkond-Ohvitserid võrsusid üldjuhul valitsevate seisuste hulgast,kuna vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi,tõusis päevakorda sõjakoolide rajamine(essana Itaalias).16-17 saj hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid.Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused.19 saj alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks.Sõjanduse reformaatorid-Gustav II Adolf-kuningas,kes tegi Rootsis Euroopa suurriigi,seda eelkõige heale sõjaväele tuginedes,teostati maapalgalist süsteemi-teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee.Louvois-Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin,hakati
ja inglismaa->pr võitis; tulemus:rootsi, holland, pr kaotasid tähtsust; 7-a sõda: britid ja prantslased. 16. Sõjandus sõda ühiskonna normaalne osa; tekkisid palgaarmeed; peamiseks jalavägi, mille kõrval ka ratsa- ja suurtükivägi; hiljem tekkis alaline sõjavägi; alalisel sõjaväel samuti jala-, ratsa- ja suurtükivägi. ratsavägi jagunes raskeks, keskmiseks ja kergratsaväeks; tekkis taktika ja strateegia; ohvitseride koolitamiseks loodi erinevadi sõjakoole(kadetikorpused, rüütliakadeemiad, hiljem kõrgemad sõjakoolid); viidi ellu sõjaväereforme. 17. Teadus Galileo Galilei-õppis arstiteadust, matemaatik, uuris päikest, rõhutas eksperimendi tähtsust; René Descartes-rajas uue filosoofia, pidas inimmõistust oluliseks; Isaac newton- leiutas peegelteleskoobi, gravitatsiooniseadused; Karl Linné-botaanik; Edward Jenner- vaktsineerija; 6
Joontaktika ja kurnamisstrateegia jäid valdavaks sõjapidamisviisideks 18. sajandi lõpuni. Ohvitserid, keda sõjavägi vajas, võrsusid sageli valitsevate seisuste hulgast. Vägede juhatamine nõudis aga oskust ning sellepärast loodigi sõjakoole. 16-17. sajandil hakati Saksamaal ja Taani rajama rüütliakadeemiaid, kus õpetati kõike sõjandusega kaasnevat, nii füüsilist, kui vaimset tegevust. Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused. Järgmist etappi sõjaväelises hariduses tähistavad juba kõrgemad sõjakoolid. Venemaal hakkas ohvitserkod uuenema 17. sajandil kuid lõpliku ilme sai koolivõrk alles 19. sajandi alguses. Sõjaväeline uuendus venis nagu enamus asju Venemaal. Tähtsaim sõjanduse reformaator Rootsis oli Gustav II Adolf, kes tänu tugevale sõjaväele tuginedes tegi Rootsist suurriigi. Sõjaväelasele anti maatükike ja maja.
Kuna armee juhtimine nõudis ka konkreetseid teadmisi ja oskusi, mõeldi sellele, et vajalik on ohvitseride ettevalmistamine ja sõjaline haridus. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias. 16.-17. sajandil hakati Saksamaale ja Taani rajama rüütliakadeemiaid, seal valmistati ette õpilasi ülikooli astumiseks, aga ka väeteenistusse minekuks. Esimesed kasvatusasutused, kus pandi õhku ainult sõjalisele osale olid kadetikorpused, need arenesid välja Louis XIV ajal Prantsusmaal. Järgmisena arenesid välja juba kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18.sajandi keskel ja II poolel Prantsusmaal, Preisis ja Austrias. Venemaal kujunes vastav koolivõrk välja alles 19.sajandi I pooleks. 19.sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kellele see tähendas elukutset ja andis elatist. Samuti oli ta saanud selleks vastava hariduse. Sellised 9
· Relvastus ühtlustati. Korraldati ümber varustamine, toitlustamine magasiinid = suured toidukad püsipunktides, sõjapunktides toiduvarud. 3. Ohvitserid sõjaväe professionaalsed juhid. a) Ohvitserideks võeti aadlikke. · Olid maksudest vabastatud. b) Sõjakoolid: · Esimene loodi 15. sajandil Itaalias. · 16.-17. sajandil üld- ja sõjalised ained. · Kadetikorpused Esimesed puhtsõjalised õppeasutused, mis loodi 17.- 18. sajandil Prantsusmaal. · Kõrgemad sõjakoolid 18 saj. II poolel Prantsusmaal, Austrias, Preisimaal. 4. Sõjakunst Vägede oskuslik juhtimine võidu eesmärgil. a) Taktika Õpetus lahingu võitmiseks. · Joontaktika Suurtükivägi Suurtükivägi Suurtükivägi Eelvägi (jalavägi)
poolt 18. sajandil hariduse edendamisel midagi korda saata. Ei suudeta 18. sajandi jooksul rajada haridusasutuste võrku, mis toimib, kuni 19. sajandi alguseni jääb valdavaks haridust andvaks vormiks koduõpe, mis on eelkõige seotud aadli järeltuleva põlvkonna harimisega. Aadli kõrval on oluliseks sotsiaalseks rühmaks, kes haridusega rohkem kokku puutub, vaimulikkond. Vaimulike ettevalmistamisel oli haridusel määrav roll. Erineva tasendi sõjakoolid olid olulised hariduse andmisel. Kadetikorpused kujunevad õppeasutusteks, mis pakuvad süstemaatilist haridust. Suur hüpe oli 1755, kui tegevust alustas esimene ülikool Vene impeeriumis Moskva ülikool. Käivitumine oli raske suur prolbeem oli õppejõudude leidmine, suure panuse panid välismaalased. 1786. aastal võetakse vastu üleriiklikut tähtsust omavad ja haridust puudutavad seadusandlikud atkid, rahvakoolide määrustikud. Esimest korda püüdis paika panna võimalikku haridusasutuste võrku impeeriumis, kuid selle
· Kurnamisstrateegia-kindlustusvööndite loomine, mille vahel paiknesid sõjaväe üksused · Joontaktika ja kurnamisstrateegia valitses 18. Saj lõpuni · Ohvitserid olid aadlikud, esimesed sõjakoolid Itaalias 15.saj-l, Sm ja taanis loodi rüütli akadeemiad- vehklemist, fortifikatsioon ja ratsutamineette valmistus ülikooli või sõjaväeteenistuseks · Sõjalised kasvatus asutused olid kadetikorpused- Pr, Sm, Preisi 1716 · Kõrgemad sõjakoolid rajati 18.saj keskel · Venemaal kujunes ohvitserkond Peeter I ajal · G II A(1611-1632)maapalga süsteemmaavaldaja pidi kindla pinndala järgi andma riigile teatud arvu sõdureid · Louis XIV sõjaväe reformi viis välja Markii de Louvois= range distsipliin+palk +väljaõppe+ hooldusteenistus+kasarmumaakaitseväe loomine( kaitseliit)- 18.saj algul armee suurus 350 000 meest Pilet 11 1
annaabi.ee 
