juuli 2006. Ruhnu hoiuala pindala on kokku 848,7 ha, millest maismaaosa pindalast on 769,9 ha ning veeosa 85,5 ha. Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja
Looniitude liigirikkale taimkattele tähendab kadaka piiramatu vohamine karjatamata aladel hukatust. Olukorras, kus lambaid pidada ei tasu ja nende loomade arv on Eestis kõigi aegade madalseisus, kipubki kadakas looaladel võimust võtma. Ja mitte ainult kadakas: tema järel ja kõrval sirgub ka mänd, kes samuti kujuneb liigirikkale looniidule tõeliseks nuhtluseks. Looniidust taas metsaks. Saaremaa tihedate 4050-aastaste kadastike tekkelugu on üsna proosaline. Veel pärast viimast sõda olid need maad kasutusel karjamaana, või, kus mullakihi 11 tüsedus seda võimaldas, ka põllumaana. Kadakas levib seemnetega, mis idanevad mulda sattunult alles teisel aastal. Kõige kiiremini võtab ta pikkust nooruses, 520 aasta vanuselt. Just selle ajaga jõuab kadakas hävitada liigirikka lootaimkatte. Õhemal mullal on häving aeglasem, tüsedamal kiirem
kasvava kadakaliigi leidub maailmas veel rohkesti teisigi kadakaliike. Ladinakeelse nime Juniperus communis esimene poole Juniperus on olnud kadakate üldnimetuseks Vanas Roomas juba Vergiliuse aegadest. Liiginimi communis tähendab tõlkes harilikku. Levik Eestis Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide poolest. Kadakas kasvab suuremaks aeglaselt. Pikkust tuleb igal aastal keskimeslt 2 cm juurde. Kadaka eluiga võib Eestis ulatuda üle 500 aasta. Suuruse poolest on teadaolevalt uhkeim kadakas Eestis Viljandimaal Kõo vallas Paaksimaa külas kasvav puu. Endis talu nime järgi Jõesaare kadakaks kutsutud puu kõrgus on 10 meetrit ja ümbermõõt rinnakõrguselt 226 cm.
Omamoodi vaatamisväärsus on hiljuti taastatud katusega väike Paluküla kirik, mille torn kunagi toimis meremärgina. Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastiku puhul on tegemist väga atraktiivse avatud rannikumaastikuga, kust piki rannikuäärset kõrgemat seljandikku kulgevalt maanteelt avaneb kaunis merevaade, selliseid kohti Hiiumaal eriti rohkem polegi. Mingil määral on säilinud rannaniidud suhteliselt tihedate kadastike näol, kuid kuna siin pole juba ammu loomi karjatatud, toimub kiire kinnikasvamine. Alal leidub ka mitmeid puisniite ja -karjamaid ning osa neist on isegi hooldatud. Väga hästi on säilinud piirkonna asustusmuster, hävinud talukohti peaaegu pole. Piirkond pakub huvi suvilaehituseks. Kagu-Hiiumaa laidude alla kuuluvad peale Hiiumaa laidude maastikukaitseala alla kuuluvate laidude (Hanikatsi ja Saarnaki laid, Vareslaid, Kõrgelaid, Ahelaid, Kõverlaid,
6) tekib männimets Natura 2000 süsteemis: 6280 – põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud 5130 – hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 % praeguste kadastike vanus 40-50 aastat niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht liigirikkus drastiliselt vähenenud aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel
eesmärkide saavutamisega (tagada Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koos luste soodne seisund). Toetusõigusliku pinna hulka ei arvata: veega piirnevat rannaala (liivane või kivine maa), kus rohttaimede osakaal koosluses on alla 50%; põõsastikku või metsatukka (ei kehti keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadas tike, puisniitude ja puiskarjamaade puhul); keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadastike, puisniitude ja puiskarjamaade koosluse osa, kus pole tuvastatav rohukamara olemasolu; tehisobjekte (hooned, kivihunnikud, tehisveekogud jne, välja arvatud looduskaitselis tel eesmärkidel rajatud objektid nagu kõretiik ja määruse nr 19 § 5 lg 4 märgitud kinnismä lestised ja pärandkultuuri objektid). Pindalatoetuste taotlusele tuleb märkida kogu taotleja valduses olevad vähemalt 0,30 ha suurused
hävivad. Kinnistu põhjapoolne osa on võssa kasvanud ja kadakad hakanud altpoolt kuivama. Kinnistu lõunapoolses osas on kadakad ja muud puud kasvanud tihedaks, peaaegu läbimatuks võsaks ning sealsed kadakad on täielikult kuivanud. Kuna Mihkel Mets kinnistule maja ehitada ei tohi, peaks ta kinnistul kas telkima või sinna iga päev kaugelt reisima. Mihkel Mets ostis kinnistu eesmärgiga ehitada maja, mitte selleks, et kulutada kümneid tuhandeid eurosid, et taastada kadastike soodne seisund ja 17. sajandi olustik. Kinnistut ei ole võimalik korras hoida ja seal loomi karjatada kohapeal eluaset omamata. Ka lambad vajavad ulualust. Kinnistul on piirkond, kuhu on võimalik ehitada kadastikke kahjustamata. Keskkonnaametil on võimalik anda nõusolek vastavalt LKS § 14 lg-le 3 koos lisatingimusega mitte ehitada kadastike levialale. 4. Keskkonnaamet tagastas 14.10.2017 otsusega HMS § 79 lg 1 p 1 alusel vaide. 5. Haljala Vallavalitsus (Vihula vald ühines 25
suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi tolmeldavad vaid mõned mesilaseliigid ja õitest viljub alla veerandi. Mullas on risoom, mis võib püsida puhmikuna üle saja aasta. Kuldkinga ohustavad metsaraie ja võsastumine. Põõsarinde vohamine ja poollooduslike koosluste puisiitude ja kadastike kinnikasvamine vähendab kuldkinga elujõulisust ja hävitab need sootuks. Lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. 1. 1. 2. 2. 2. 9.8
suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi tolmeldavad vaid mõned mesilaseliigid ja õitest viljub alla veerandi. Mullas on risoom, mis võib püsida puhmikuna üle saja aasta. Kuldkinga ohustavad metsaraie ja võsastumine. Põõsarinde vohamine ja poollooduslike koosluste puisiitude ja kadastike kinnikasvamine vähendab kuldkinga elujõulisust ja hävitab need sootuks. Lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. 2. 1. 2. 1. 2. 9.8. Nimetage üks biootiline ja üks abiootiline tegur, mis mõjutab olelusvõitlust metsas. Märkige pildil ringiga üks isend, kes tõenäoliselt olelusvõitluses hukkub. Põhjendage oma valikut. 4 punkti Biootiline tegur: .................................................................
annaabi.ee 
