sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka kohvi joomise komme on sakslastelt võetud. Eestlased olid sakslaste alamad, seega oli ka eesti keel alamklassi keel. Asjaajamised toimusid saksa keeles. Saksa keele mõjudel sai alguse ka kadakasakslus: osad eestlased tahtsid saksalaste moodi käituda ja rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje. Paljud läksid koos sakslastega 1939. aastal Saksamaale, kui Hitler sakslasi võõrsilt koju kutsus. Venestamisperioodil, mis algas 1880. aastatel ja kestis Eesti iseseisvuseni tuli keelde ka vene keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus
sõnadel muudes tähendustes või kontekstides kunagi kohta ei ole. 6 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad Reet Kasik (2001: 48) kõneleb oma artiklis sellest, kuidas kultuurid ja ühiskonnarežiimid mõjutavad keelt. Kultuuride kokkupuutepiiridel tekivad tema sõnul üleminukunähtus- ja inimene: kadakasakslus ja kadasakslane. Ka siin on toortõlke ja liigkasutusest unumise tundemärke, nimelt on nende väljendite kasutuselevõttu põhjendatud seosega kadakapõõsaga, mis sümboliseerib midagi vohavalt kasvavat ja raskesti väljajuuritavat. Tegelikult on sõna algkuju aga kate-saks, mis tähendab alamsaksa keeles hurtsikusakslast. Ka on väljendi tähendus rahvasuus algsele vastupidiseks muutunud - väljendi võtsid kasutusele balti-sakslased, kes nii põlglikult nimetasid eestlasi, kes
autonoomia ja rahalise toetuse. Thor Helle Saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. 15. Aastaarvud: 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine 1866 - Võeti vastu vallaseadus 1869 - Üldlaulupidu 1849 - Kaotati pärisorjus Liivimaal 1866 - Kaotati pärisorjus Eestimaal 16. Mõisted: kodukariõigus mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. kadakasakslus - pietism usuvool, mille esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. estofiilide liikumine väljendus Eestis 19. sajandil, huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu. 17. Kirjelda 4 astmelist kooli Eesti haridussüsteemis. 19. sajandi algul sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: - Kihelkonnakool maakondades. - Kreiskool maakondades
sõnast dāg ehk taigen. (Uibo 2011: 19) Esmakordselt on sõna sai üles täheldatud kirjalikult 1637. aastal ilmunud Heinrich Stahli eesti keele käsiraamatus. Autori arvates sõna sai on kujunenud sõna saialeib lühenemisel ning see sõna on ka huvitav selle poolest, et vene keel on selle meilt laenanud, ning sealt laenati see edasi ukraina ja valgevene keelde. (Uibo 2011: 20) 7 3. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest 20. sajandi esimesel poolel vohas Eestis kadakasakslus. Jõukamad eestlased arvasid, et nad on paremad kui talupojad. Selle paremuse väljendamiseks hakkasid nad rääkima saksa keeles ning võtsid ka mõningaid baltisaksa sõnu üle eesti keelde. Vaesemad talupojad hakkasid neid inimesi pilgates kadakasaksadeks nimetama. Kohalikud sakslased ei tunnistanud tegelikult neid isehakanuid ja kutsusid kadakasakslasi õlgjunkruteks ehk poolsakslasteks. (Rätsep 2012: 11) Huno Rätsep
1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis". See kehtestati eestis 1796. aastal. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel Lk.153-157 (1849.a Liivimaa, 1856.a. Eestimaa ja 1865.a. Saaremaa talurahvaseadused ning 1863, 1865, 1866, 1868 seadused, kadakasakslus) *1849. a. Liivimaa- 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse
1863: Sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865: Keelati mõisnike kodukariõigus 1866: Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus. 1868: Tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut.. kadakasakslus: Eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. saj. I poolel Kõrg-ja talupojakultuur:Eesti kultuuripilt jagunes 19 sajandil kaheks Baltisaksa kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.saj algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju.
1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865 - keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus. 1868-tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut. Kadakasakslus - eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19 saj I poolel (158-161) : Kõrg- ja talupojakultuur - Eesti kultuuripilt jagunes 19 saj kaheks: Baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.saj algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju
arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). 86.Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidus Kolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste), nt ka kadakasakslus. Mimikri väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida kui häbi- ja alaväärsustunnet enda kultuuri suhtes, mida koloneeriv kultuur näitab alaväärsena. Tulemus topeltteadvus (double consciousness), kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ,lõksus' mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. H
Linnarahavstiku kooseisu muutumine Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste osakaal 60% juba. Linnaeestlased kuulusid linnades peamiselt keskkihtidesse ja alamkihtidesse(töölisklass). 19 saj teise poole linneestlaste seas oli oluline fenomen kadakasakslus- tähendas seda, et eestlased püütsid saksastud, see oli prestiizne, nt igapäevaselt üritati saksa keelt rääkida, riietuda vastavalt jne. Seeläbi tekkis ka omapärane saksa keel, sest ei osanud seda õigesti rääkida. 19 sajandi teisel poolel kui eestlaste % kasvas, siis hakkasid eristuma selgelt ka erinevad linneestlaste kihid. 19 saj lõpul hakkasid eestlased juba kanda kinnitama ka ülemkihtides(kodanlus) vaikselt.
jäi revolutsioonitemaatika pisut kaugemale. Küll aga liitusid huumorilisad täie hooga alles formeeruvate poliitiliste parteide ja liikumiste vahelisse võitlusesse. Pea kõigi väljaannete "lemmik" oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle liider Jaan Tõnisson, kellele pandi pahaks kaldumist paremale, kodanluse leeri ning lihtrahva mittearvestamist. Poliitiliste küsimuste kõrval pühendasid naljalisad tähelepanu ka aktuaalsetele eluprobleemidele, nagu kadakasakslus, kitsad haridusolud, joomarlus, eesti ajakirjandus ise (nahutada said Postimees, Valgus, saksameelsed lehed) ning muidugi tehti nalja naiste, armastuse ja abielu teemadel, püüdes rahva moraalset palet positiivselt mõjutada. Uue ajakirjatüübi kultuuri-poliitilise tõi Noor-Eesti liikumine. Kirjanike ja kunstnike noorem põlvkond soovis hüljata talupoeglikku "maakultuuri" ideed, pürgides eestlaste endi rajatava euroopaliku kõrgkultuuri poole. Ajakirjad "Noor-
annaabi.ee 
