Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Tallinna Tehnikumis Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine Maadlemine (Kristjan Palusalu) Jalgpall Korv- ja võrkpall Välisreisid Regulaarsed laevaliinid: Soome, Rootsi, Lätti, Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale Rongiühendus: Eesti, Läti, Saksamaa ja Venemaaga Lennukitega pääses Tallinnast enaminke Euroopa riikide pealinnadesse Seltsiliikumine Seltsiliikumine rikastus ja kaasajastus, jõudes uuele tasandile Rahvas osales ka ise kultuuriloomes Uued rahvamajad, mitmesugused ühingud ja seltsid Üldlaulupeod toimusid regulaarselt Tallinnas iga viie aasta tagant Noorteorganisatsioonid Skautide ja gaidide malevad Noored Kotkad ja Kodutütred Noorte Meeste Kristlik Ühing, Noorte Naiste Kristlik Ühing Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus Eesti Haridusliit Eesti Lauljate liit Olme Uued mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jms
asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes.
· Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid. · Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. · Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile. · Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. · Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti diktatuuriilmingute vastu. Vaikiv ajastu muutus piduriks kultuuri normaalsele kulgemisele. · Kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid.
vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Samas ei toonud aga kõrgkultuuri areng kaasa traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuritööd :nii rahvuskeelsete trükist väljaandmist kui ka rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside, laulukooride ja teatritruppide tegevust. 1925. aastast hakkas kehtima
helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Sellele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Laienesid kultuurikontaktid, valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. Tegutsesid mitmesugused ringid, seltsid ja koorid. 1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus negatiivsed nähtused: kultuuri finantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. 5 Hariduselu Koolikorra aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati kooliastmete programmid. 1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: algkool ja gümnaasium
maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerimisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Õpetajate Selts jt. Eesti kultuurielu kaasajastus kiiresti, kuid ei hääbunud ka traditsiooniline rahvakultuur. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917.aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajad nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu,Artur Adson. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit
*Välisreisid olid toona küll märksa harvemad kui tänapäeval, kuid mite harukordsed *Suvitamine tähendas nii lihtsat suvemõnude nautimist kui ka suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas *Samal ajal vähenes religiooni tähtsus *Enamik inimesi kuulus küll endiselt mõne kiriku rõppe, kuid paljud suhtusid usuküsimustesse üsna leigelt ja sattusid kirikusse harva Seltsiliikumine *Kultuurielu rikastus ja kaasajastus, jõudes kvalitatiivselt uuele tasandile *Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid *Endiselt tegutses arvukalt teatritruppe, mis harrastasid näitemänge, samuti laulu- ja muusikakoore, mis korraldasid piirkondlikke muusikapäevi ja osalesid üldlaulupidudel *Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant *Laulu- ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi- ja
Andekamatele määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanikea Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt organisatsioonid. Traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist, püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. 1930.aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus mõningad negatiivsed nähtused. Ehkki üldine kultuuriline edenemine jätkus, muutus vaikiv ajastu piduriks selle normaalsele kulgemisele. Hariduselu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. See tegi võimalikuks
9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" Hilinemisega Eestisse jõudnud kuldne kunstiperiood, rõkkas siin juba 30ndatest alanud kasvuga, kus küpsenud kunstnikud olid oma täiseaeg ja loomingu kõrgperioodil. Lisaks sellele hakkas ka ametlik kunstimaailm soosima noort kunsti. Kohtusid NSV Liidu aegses kunstiloos pidevalt maid jaganud diskursused liidu-eelne, avangardistlik ja rahvuslik-konservatiivne. Samuti sulasid zanrite piirid maastikumaal kaasajastus. Kohalikud graafikabiennaalid tõid Eestile Liiduvabariikide seas edumeelse maine. Läänes levivatele radikaalsetele suundadele otsitakse kohalikku kaunist ja nõuetekohast kuju. Abrtaktne kunst leiab väljundi geomeetrilises kunstis. Kohalikust kaosest ja lohakusest kasva b pöörväärtusena puht esteetilise tagaajamine. 1970. aastatel muutus kunsti sõna kandjaks almanahh ,,Kunst". Mis teoretiseerimise ja kunstiajaloo
annaabi.ee 
