Et tekst konkreetsem oleks, peaks esile tooma ka konkreetseid näiteid ning fakte. Neid oli seal palju. Näide õpikust: Samblikuga kaetud puutüvedel hävitavad linnud rohkem tumedamaid liblikaid, tööstuspiirkondade tahmunud tüvedel aga heledamaid putukaid. Konkreetne näide elust enesest, seostub ümbritsevaga ning seetõttu jääb paremini meelde. Tekstis oli ka küsimusi, mis tekitavad lugejas huvi ning soovi probleemile lahendus leida. Huvitavus ja kaasahaaravus (tekst): Üldjuhul tekitavad õpilastes huvi teksti vastu sündmused teaduse ajaloos. Näide õpikust: Ümbermaailmareisil uurid Darwin loodust ka Galápgose saare, mis paikneb umbes 800 km kaugusel Lõuna-Ameerika läänerannikust. Darwin leidis, et eri saari asustavad eri linnuliigid, kes aga kõik sarnanevad omavahel ja ka mandril elavate liikidega. See väike jutuke tekitab minu arvates küll huvi. See seostub Darwini evolutsiooniteooriaga ning on heaks sissejuhatuseks sellesse teemasse
) · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esinesid (nimed, kas solist, ansambel, koor, sümfooniaorkester, dirigent vm.)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle meeldis kõige rohkem: · Mis oli loo pealkiri? · Mida said teada loo heliloojast? · Mis stiilis oli lugu esitatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm.)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm.)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis antud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused: · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm. kohta)? Mida sa veel oleksid teada tahtnud? · Millised ettepanekud teeksid esinejatele/ kontserdi organisaatoritele? Vormistamine:
· Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, lastekoor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Teos või teosed, mis sulle kõige enam meeldis/meeldisid · Mis oli(d) teose/ teoste pealkiri/ pealkirjad? · Mida said teada helilooja/ -te kohta? · Mis stiilis oli(d) teos/ teosed kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli(d) esituse tase/tasemed (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli(d) see/ need teos/teosed meeldejääv(ad)? · Võrdle teost/teoseod ka teiste esitatud teostega. Kuidas sobis(sid) valitud teos/ teosed kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud?
stiili- ja mõttemaailma? paremini-halvemini õnnestunud muusikapalad. põhjenda ja seleta, mida arvad sina selle Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, helilooja muusikast, kuidas peaks seda sinu esituse tase – intonatsioon, tehnika, süvenemine, arvates esitama. kaasahaaravus; mis emotsioone tekitas, miks oli Kas esitus oli meeldejääv, võrdle ülejäänud kavaga). originaalne ja erakordne, Põhjenda, miks sa niimoodi arvad. pigem korralik ja tavapärane, Esmakordsel kokkupuutel heliloojaga (muusikastiiliga, žanriga) analüüsi, mida uut said teada helilooja (stiili,
) Muusikapala, mis Sulle kõige rohkem meeldis (muusikalavastuse puhul muusikaline number – aaria, koor, duett, avamäng jne). Mis oli loo pealkiri? Mida said teada loo heliloojast? Miks helilooja on niisuguse muusikapala kirjutanud? Missugune esituskoosseis seda lugu esitas? Mis stiilis oli lugu kirjutatud (klassikaline, folk, pop, džäss vm)? Milline oli esituse tase? (Intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus, helilaadid, meloodika, rütmika, dünaamika, tämbrid jne.) Milliseid emotsioone selle loo kuulamine Sinus tekitas? Kirjelda, põhjenda. Mille poolest oli see lugu teistest erinev ja meeldejäävam? Võrdle teost teiste kontserdil/muusikalavastusel kõlanud lugudega. Mis tegi kontserdi/muusikalavastuse Sinu jaoks eriliseks? Võrdle oma varasemate muusikaelamustega. Missuguste teadmiste võrra said rikkamaks
vaeva läbi nende tantsu. Kõik oli väga perfektne: kujundid ja ringid. Väga hea lavastus oli ning kõik oli hästi älgitav ja arusaadav ka inimesele kellele see lugu oli võõras. Kava oli oma ülesehituse poolest huvitav kuna teosest oli valitutd täpselt õiged kokkuvõtlikumad kohad. Ma sain teada, et Venemaal on väga head baleriinid. Varasemalt olen ma näinud ka teisi balette nagu näiteks "Luikede järv", kuid see ei haaranud mind nii palju kaasa kui "Onegin". Kaasahaaravus võis sõltuda ka sellest, et olen seda raamatut varasemalt lugenud ja tänu sellele oli lihtsam jälgida ka selle loo põhjal koostatud balletti. Allikad: 1) https://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_Tsaikovski 2) https://en.wikipedia.org/wiki/Boris_Eifman 3) http://www.piletilevi.ee/est/piletid/boris-eifmani-ballett-onegin-balet-borisa-ejfmana- onegin-193349/ Mia Eliel Tatsi, 11.B
· Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, koor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle kõige rohkem meeldis · Mis oli loo pealkiri? · Mis stiilis on lugu kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli see lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis valitud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud?
pandud süzee , mistõttu eriti viimane vaatus kippus tohutult venima. Mart Sander ei suutnud minu arvates kogu etendust siduda ühtseks tervikuks viisil, mis oleks hoidnud publikut terve aja põnevuses ja ootusärevuses. Ilmselgelt oli Sander ülehinnanud oma võimeid luua 1930.aastate stiilis Hollywoodilik lavastus, tulemuseks seejuures üpris kesine keskklassile suunatud lavastus, milles puudus olenemata suurepärasele näitlejatööle kaasahaaravus. Mina isiklikult oleks soovinud näha märksa rohkem laulu-ja tantsunumbreid, selle asemel oli Sander risustanud etendust paljude mittevajalike dialoogide pikkade pausidega. Kuid see on kõigest minu kui teatrikülastaja arvamus, mitte kirjapandud tõde.
klassikalised muinasjuttude illustratsioonid. 6.2 Mulle on tuttav ka Judith Clay illustratsioonidega H. C. Anderseni teos "Väike merineitsi". Need illustratsioonid tekitasid minus üpriski vastakaid tundeid. Üksikult vaadatuna, on nad väga köitvad ning kaunid teosed, kuid ma pole kindel selles, kuidas nad antud muinasjutu juurde sobivad. Illustratsioonid on omapärased ning neis on kõik vajaminev: detailid, kokkusobivad värvid, mingi salapärane kaasahaaravus, kuid ilmselt olen ma lihtsalt liialt harjunud klassikaliste muinasjutu illustratsioonidega ning Judith Clay omad tunduvad mulle võõrad. Ma tunnen, et olen liialt harjunud selle õela näoga nõiaga ning piltkauni printsiga ning nüüd ei oska muinasjuttu ilma klassikaliste illustratsioonideta ette kujutada, kuid ma hindan väga sellist omapärasust ning sügavust ning ma oleksin väga tahtnud esimest korda "Väikest merineitsit" lugedes neid illustratsioone näha. 6
36 *näide artikulatsioonist nigger ei tsau öelda USAs Bronxis kellegi, aga samas r äpiplaadid pidevalt sisaldavad väga tihti seda sõna *diskursus kui teatavad inimsuhted *eksisteerib reaalsus küll, aga tähenduse omandab ta alles siis, kui ta on asetatud diskursusesse *tähendused ei ole ette antud artikulatsiooni protsess *artikulatsiooni toimimine 1.resistentsusvastupanulisus cultural studies subkultuurid 2.inkorporatsioon sisaldav kaasahaaravus *D. Hebdige inglise kultuuriteoreetik Subculture subkultuurid kasutavad objekte, mis on olemas tootedetena ringluses niikuinii valesti tarbimine mingisuguste kultuuride v õtmine ning neile oma subkultuuripiires uue tähenduse andmine (tanksaapad, haaknõel diskuruse loogika punk; teatud signaalid, tavalised tarbimisobjektid) *elementide võtmine, millel puudub resistentne väärtus paneme sellesse diskursusesse, mis annab neile tähenduse? *kalduvus näha resistentsust igal pool
annaabi.ee 
