Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaasaegne merealade ja merepõhja jaotus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konventsioon, majandusvöönd, üro, lähtejoon, süvamerepõhja, veed, avamere, ressursid, ühegi, laiuse, merealad, genfi, kalavarud, seisundit, siseveekogud, siseveed, sõjalaevad, territoriaalmeri, tega, saari, ehitisi, uuringuid, maapõu, lisas, väljatöötamise, normistik, järved, jõed, sisemeri, lahutamatu, teostab, mahus, kuival, erandiksRahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1
Kodakondsuseta isikud: Riik võib neid oma riigist välja saata igal ajal nende enda riiki tagasi. Leidlapsed-see riik kus nad leitakse, siis enamasti antaksegi neile selle riiki kodakondsus, et neil oleks mingi riigi kaitse olemas. Rahvusvaheliste lepete õigus Igal riigil on pädevus sõlmida rahvusvahelisi leppeid. Lepped enamasti kirjalikus vormis, võib olla ka suulisi. Lepped mida peetakse siduvateks või mida ei peeta siduvateks. Viini lepete konventsioon VLK (Enamasti kehtib see ja paljud riigid on sellega ka ühinenud) Sõlmiti 1969 ; jõustus 1980 Nüüdseks u 100 riiki, kes on sellega liitunud, sealhulgas ka Eesti. VLK seab norme lepetele, mis on sõlmitud riikide vahel, mis on kirjalikus vormis lepped, mille aluseks on RÕ normid. Ei tõlgendata VLK alla: Nt Uus Meremaa ja Austria Pr vastu (mingi leping vms) Helsingi pakt mittesiduv lepe; ei kohusta riike formaalselt sellest kinni pidama; olu
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
nõusolekul Avatud lepingud: liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada: Universaalsed lepingud: seovad valdavat enamust maailma riikidest. Partikulaarsed e regionaalsed lepingud. Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm ja jõustum: sõlm algab tekstis kokkuleppimisega. See toim kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l. sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom esindus
Funktsionaalne isikupuutumatus Konsulaarkaitse on kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramise korral sealse konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu. Diplomaatiline kaitse on riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. MEREÕIGUS Tähtsaimateks mereõigusalasteks lepinguteks on neli Genfi konventsiooni aastast 1958 ja ÜRO 1982.a mereõiguse konventsioon. Siseveekogud on mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) ja sisemered. Lahed ja jõesuudmed, mille laius ei ületa 24 meremiili, ning millel on vaid üks kaldariik, on siseveekogud. Siseveekogu piiritletakse kahel meetodil: 1. Tavaline lähtejoon madalvee joon mööda rannikut 2. Sirge lähtejoon veest väljaulatuvate saarte, laidude, kaljude ja kivide kaldast kaugeimal väljaulatuvate punktide ühendamine
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhim�
maagaas, etanooli lisandusega bensiin, kuigi nende kasutus on kaduvväike. 13. Taastuvate energiaallikate ebapiisav kasutamine arvestades olemasolevaid ressursse Valitsev poliitika ei soosi, Eurorahad suunatakse mujale kui taastuvenergiasse. Uuringute kohaselt oleks võimalik paarikümne aasta pärast tagada eesti ligi 70 %-line energianõudlus taastuvenergiaalikatest saadava energiaga. Puuduvad toetused ja tehnoloogia muretsemiseks ressursid. Väikelahendused ja muud vajavad suuri toetusi, ilma nendeta ei hakka midagi toimuma. Põlevkivi energia on odavam võrreldes taastuvenergiaga tarbija jaoks ja eelistatakse odavamat. Eesti Energiaturul omab enamuse võimust Eesti Energia, teistel on raske konkureerida. 14. Energiasäästu ning elektri ja soojuse koostootmise võimaluste ebapiisav kasutamine ajalooliselt väljakujunenud põlevkivielektri tootmise domineerimine (kasutegur
annaabi.ee 
