ossa digitorum manus - SÕRMELUUD pollex, - PÖIAL index, - NIMETISSÕRM digitus medius, - KESKMINE SÕRM digitus anularis, - SÕRMUSESÕRM digitus minimus - VÄIKESÕRM phalanx proximalis, - PÕHILÜLI media, - KESK distalis -LÕPP Vaagnavööde - Pelvis - VAAGNALUU ossa coxae - puusaluud os ilium - NIUDELUU acetabulum - PUUSA ??????(POOLKUU PIND vist) incisura acetabuli - facies lunata - foramen obturatum - facies auricularis - ????????? LIIGENDUB RISTLUUGA linea arcuata - KAARJOON ala ossis ilii - tuberositas iliaca - corpus ossis ilii - crista iliaca NIUDELUU HARI fossa iliaca - spina iliaca ant. inf. NIUDELUU OGA EESMINE ALUMINE spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica -
Sellest allpool paikneb istmikuluu, häbemeluu ja ristluu vahel on kitsam väikevaagen (pelvis minor). Suur- ja väikevaagna vahel on piirjoon. Väikevaagnat läbib sünnituskanal. Naisel on kogu vaagen märgatavalt laiem ja avaram kui mehel. Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli, eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja
40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli,eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon,häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. 42. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 43. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja
41. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv 42. Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu
ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude- ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema
· Joonis lk 46, 47, 48, 49. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine. Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. Jaotub kahte ossa: 1. Ülemine, laiem osa on suurvaagen ja 2. Alumine, kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. Nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eralda väikevaagnast piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Neeme ehk promontoriumi moodusta ristluupõhimiku eesmine serv koos 5. Nimmmelüli kehaga. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. · Joonis lk 46, 51. 42. Ristluu-niudeliiges. 43. Häbemeliidus. Liigestuvad ristluu ja niudeluu Moodustub ees keskjoonel häbemeluude aurikulaarpinnad
... cervicis ristijätked Nimme lihased Väike nimmelihas - m. psoas minor Kolm viimast rinnalüli ja 1..5 Väikese nimmelihase Vaagna fikseerimine, selgroo nimmelüli keha köbruke või (ca:) kaarjoon nimmeosa jäigastamine või niudeluukehal painutamine Niude-nimme lihas - m. Niudelihas - m. Niudeluutiib ja -keha, (Ru, eq Reieluu väikepöörel Nimme ja puusaliigese painutamine ilipspoas iliacus ka:) ristluutiib
telje suhtes. OFFSET-joonele sarnaneb ka teatud määral käsuga XLINE / O ( O – Offset!) joonestatud ruumiline joon. Sirgjoone OFFSET-kujund on temaga rööpne ja võrdse pikkusega sirge, ringjoone – koaksiaalne ringjoon. Kaare OFFSET-joon on kaar, mille kesknurk on sama mis algjoonel. Kui aga punkt anda kaare nõgusale poolele kaugemale, kui on kaare raadius, siis joonestatakse OFFSET- kujund (kaarjoon) väljapoole kaart kaugusele, mis on määratud kui “punkti kaugus kaarest miinus kaare kõverusraadius”. Sama seadus kehtib ka “pilvejoone” – REVCLOUD kohta. Seda ilusat joont vaatleme edaspidi järgmises töös. a b a – tavalise lahtise pilvejoone ja b – kinnise “ilukirjalise” pilvejoone OFFSET-kujundid. • – eeskuju joone (sinine) valik; x – valikupunkt OFFSET-joonele (vaarikavärvi)
niudeluu-nimme side. ristluu-köbru side. ristluu-oga side. 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges: On keraliigese erivariant - pähkelliiges (kolmeteljeline). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/2 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa-sälku puusanapa-ristiside. Tähtsaim side on niudeluu-reie
Ülesanne II Tihend 22 Täpselt samamoodi leiame abiringjoone punktist F. Nende abiringjoonte lõikepunkti leidmiseks kaare kujundamise ringjoone keskpunkti kohta vastame INT, mis tähendab lõikumist ja nüüd peab ilmuma lõikepunkti väike punane ristike. NB! Enne „kaare tooriku – ringjoone joonestamist – on vaja muuta kasutatavks kiht KAARJOON. A(235,185) C D E G F H B(235,65) Ülesanne II Tihend 23
N C A Q D M L K J F B G H Sisemise pika kaarjoon CQD, joonestada "läbi kolme punkti", s.t. teeme valiku "joonestamine läbi teise punkti" teise punkti Q, . Kursori jõudmisel punktini D ja selle leidmise tähise ilmumisel klõpsame kaks korda – esimene klõps – punkti D määramine ja teine – käsust väljumine. Töö 3 Klamber 14 P E
38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks? Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, 14 eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga.
pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks? Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 14 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja
38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks? Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, 14 eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga.
annaabi.ee 
