Küllastunud lahuse valmistamine Juhendaja : Õpilane : 1.osa küllastunud soolalahuse valmistamine. Töövahendid (terve protsess) : joonlaud, kaal , keedusool , mõõduklaas , harilik , pastakas , kalkulaator, õpetaja , vesi. Töökäik : · Kaalusime 14g keedusoola. · Mõõtsim 30 kuupsentimeetrit vett. · Lisasin soola. · Segasin vee ja soola segu pidevalt 5 minutit . · Jätsime segu seisma, et sool vajuks põhja . Nõrutamine. : · Kallasime mõõtesilindrisse 20 kuupsentimeetrit lahust , ettevaatlikult , et soola ei tuleks topsist välja. · Kaalusime lahuse ära , 20 cm 3 lahust kaalub 52g- 33g = 19g. · Jätsime nädalaks seisma . 2
Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks oli samuti vaja leida maht, kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Kasutusel oli kaks materjali - üks mis katse käigus praktiliselt vett ei ima ning teine poorne ja suure veeimavusega. Vett mitteimava materjali puhul kaalusime esialgu õhus ning seejärel kastsime vette ning kaalusime uuesti. Poorse ja suure veeimavusega materjali tiheduse määrasime katmise meetodil
Jekaterina Gorohhova 20.10.2011 03.11.2011 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö lühikirjeldus Kõigepealt kaalusime tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm 3 kuiva kolvi massi (m1) ning tegime kolvi kaelale viltpliiatsiga märgi korgi alumise serva kohale. Seejärel juhtisime balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Siis sulgesime kolvi kiiresti korgiga ja kaalusime uuesti ning saime massi m2. Seejärel jätkasime kolvi täitmist konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni.(masside m2 ja m1 vahe pidi jääma vahemikku 0.17 0.22 g).Kolvimahu (seega ka temas
2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata. Peenestatud massile lisasime ca 20 ml heksaani, segasime hoolikalt ning hakkasime filtrima lahust läbi voltfiltri 100 ml kolbi
Tööruumi tingimused: Laboritöö toimus Eesti Maaülikooli labori ruumis. Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele veel omakorda kaalupommid, kuidas hõõrdetegur sõltub erisurvest ja liikumiskiirusest. Joonis 1. Hõõrdeteguri määramise seade: 1 raam, 2 kaalunäidik, 3 tensoandur, 4 raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav
Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalidega (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus) 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemusega Töökäik 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime kehasi ning mõõtsime mahtu ning massi vees . See järel arvutasime tihetused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime nende kõvadust kolmel eri meetodil(Rockwell ja Barcoli. Viimasega me häid tulemusi ei saanud, kuna tegelikult oli halb variant) 4. Kandsime andmed tabelisse. Plastide läbipaistvus ja lõigatavus Plastide tihedus Plastide kõvaduse määramise tulemused
1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalismehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töökäik: 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, küünega kraapides, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime materjalid ning mõõtsime mahu ning massi veel. Seejärel arvutasime tihedused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime kõvadust Rockwelli ja Barcol’i meetoditega 4. Kandsime andmed tabelisse Kokkuvõte/järeldused: Antud katsete ja tulemuste uurimisel identifitseerisime meile viiest plasti tükist ära
Protokoll nr. 2 Lubiväetise neutraliseerimisvõime määramine Töö käik: Võtsime lubiväetise purgist nr. 12. Kaalusime väetist 2.00g. Panime kaalutise kolbi. Enne soolhappe lisamist lisasime liigse vahutamise vältimiseks 10 20 ml destilleeritud vett, peale seda lisasime 50 ml 1N HCl lahust. Edasi katsime kolbi lehtriga ning kuumutasime keemiseni. Lahust lasime keeda 5min, seda pidevalt loksutades. Seejärel lasime segul aeglaselt jahtuda toatemperatuurini. Kui lahus on jahtunud, kandsime kogu vedeliku 250 ml mõõtkolbi. Kolbi pidi täitma kriipsuni. Kuna
Kuulasime muusikat, ajasime juttu ja püüdsime kala. Järsku tundsin, et õnge otsa oli sattunud midagi suuremat ja raskemat. Ma ei suutnud seda välja tirida ja kutsusin isa appi. Kahepeale saime selle suure puraka kätte ja mul oli hea meel, et püüdsin kõige suurema kala! Õhtul, kui vihmaussid olid otsa saanud, läksime tagasi koju. Me lugesime kalad arvuliselt üle, kumb sai rohkem, ja isal oli mõni kalad rohkem. Kui kalad üle kaalusime, siis selgus aga, et minu kalad kaalusid rohkem! See kala, mida ma ei suutnud üksi välja tõmmata, kaalus üle 3 kilo. See on siiani suurim kala, mille olen püüdnud. See oli selle suve kõige meeldejäävam päev ja mulle see meeldis! Küll tahaks veel suuremaid kalu püüda!
Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused Elektroonse kaalu täpsus on kõrge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3)
Töö iseloomustus: (proov 3) Kuna üldlämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks on enne määramist vaja orgaaniline aine tuhastada ja üldlämmastiku määramiseks sobib ainult märgtuhastamine, siis alustasime analüüsi märgtuhastamisega. Valmistasime kuivaine ja toortuha proovid ette termostaati ja muhvelahju viimiseks. Määrasime pH universaalindikaatori värvide skaala alusel. Märgtuhastamine: Alustades märgtuhastamisega kaalusime täpselt 0,5g orgaanilist väetist ning panime selle Kjeldahli number üks põletuskolbi, millele lisasime 3 ml kontsentreeritud H 2SO4 ja katalüsaatorina 1 tera seleeni. Seejärel kuumutati kolbi kuumutusplokil kuni kolvis olev lahus muutus selgeks. Pärast jahtumist pesti kolvi sisu 100 ml mõõtekolbi, täitsime kolbi destilleeritud veega kriipsuni, loksutasime ning filtreerisime. Toortuha määramine: Selleks võtsime portselantiigli nr 15 mille tühimass oli 17,46g
kui ka sõrgade värkimisega. Käisin abis noorkarjalaudas vaktsiinide andmisel – hoidsime lehmi ühes kohas ja veterinaararst tegi süstid, tegin spreiga märke lehmale, et on vaktsiini saanud. Kõrvadesse märkide panemist nägin kõrvalt ning lehmade kaalumist lindiga. 01.08.17 Noorkarja laudas, tutvusin laudaga, kaalusime vasikaid, sain ka ise kaaluda. Tõstsime vasikaid ümber, augustasime kõrvu numbrimärgiga. Sain täita laudakaarte ja olin abis nii kuidas sain, osalesin ka koosolekul 02.08.17 Lehmad, kes lihakombinaati oli vaja viia, ajasime auto peale. Kontrollisin veiste passi, kas andmed vastavad passil sellele, mis vihikus kirjas. Mullikaid jaotasime sulgudesse 04.08
järkjärguline lahustuvate valkude denatureerumine. Denatureerumisprotsess algab juba küllaltki madalatel temperatuuridel (30-35ºC) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65ºC. Nimetatud temperatuuri saavutamisel on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100ºC säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Töö käik: Peenestasime käsitsi väherasvase sealiha ning kaalusime kummassegi keeduklaasi umbes 5 g peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli liha roosaka värvusega ning hakkas kohe kuumutamise alguses muutuma beezikaks. 10 minuti möödudes oli liha pruunika-beezi värvusega. Müoglobiin on lihaskiudude valk, mis annab toorele lihale värvuse, värvuse muutumise põhjustab müoglobiini denaturatsioon.
ning kiirgusliku soojusülekande osa ligikaudu võrdne Töö käik Katse algas sellega, et ühte tühja kondensaadinõusse kallasime ligikaudu 1kg külma vett (kaalumisel selgus, et vett oli 1,08 kg) ja asetasime samasse nõusse toru otsa nii, et ots ulatub vette. Seejärel hakkasime 5-minutilise vahedega (kokku 7 mõõtmist) mõõtma radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri ning kandsin tulemused tabelisse. Katse lõpul eemaldasime kondensaadinõu ja kaalusime seda. Katse kestus oli 30 minutit. Arvutused Soojusvoog Q (vajalik nii läbikandeteguri kui ka ülekandeteguri leidmiseks) arvutatakse valemiga Q= M [ xr + (t a ] - t k )c p 10 3 = M [ h' '-(1 - x)r - hk ]10 3 W M kondensaadi mass 0,835 kg katse kestus - 1800 s
Seetõttu avaldatakse valgu hudroluusi produktide sisaldus turosiini mikromoolidena (1 mikro mol = 0,181 mg). Aktiivsus väljendatakse 1 g ensuumi või 1 ml ensuumilahuse kohta (mikro kat/g, mikro kat/ml). 3. Töö käik: 1. Võtsime antud ensüümi alkalaasi ja tegime segu: 0,0055 grammi ensüümi (kaalusime analüütilistel kaaludel) lahjendasime 5 ml-ni boraat puhvri lahuega. 2. Võtsime 50 ml-lise katseklaasi ja valasime sinna kaseiini, panime 10ks minutiks termostaati 30ne kraadi juurde soojenema 3. Siis valmistasime 4 katseklaasi kuhu panime TKÄ 3 ml igasse. 4. Kui 10 minutit möödus, võtsime 1 ml ensüümi lahust elektroonpipetiga ja panime selle kaseiini, loksutasime ja võtsime 3ml 0-proovi, lisasime selle
nähtaval. Kui temperatuurid olid jäänud konstantseks, oli radiaator saavutanud termilise tasakaalu olukorra ja mõõtmisi võis alustada. Enne mõõtmiste alustamist kaaluti kondensaadianuma koos veega. Seejärel eemaldati kondensaaditoru alt esimese kondensaadinõu ning asetati sinna koos veega kaalutud kondensaadinõu. Katse algas. Katse vältel mõõdeti 5-minutiliste vaheaegade järel radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri. Katse lõpul eemaldati kondensaadinõu ja kaalusime uuesti. Kondensaadinõu kaalu vahe katse algul ja lõpul andis katse jooksul radiaatorit läbinud ning seal kondenseerunud auru koguse. Külm vesi kallatakse katse algul anumasse kondensaadikao vähendamiseks. See kadu on tingitud kondensaadi aurumisest lahtisest nõust ning on seda suurem, mida kõrgem on vee temperatuur nõus. Katse algus ja lõpp fikseeriti ajamõõturiga. Katse kestis 20 minutit. 4 Katsetulemused Tabel 1.1
V2 ¿ ×(0,0 0622)2 × 0,00601=7,3047× 10-7 (m)3 V = V1 V2 V = 7,651× 10-5 - 7,3047 ×10-7 = 7,578 × 10-5 (m)3 Keha nr.4 V ¿ r2 h V ¿ ×(0,01055)2 × 0,03092 = 1,08 × 10-5 (m)3 Keha nr.5 4 V= × × r3 3 4 3 V= × × 0,01229 = 7,78 × 10-6 (m)3 3 Keha nr.6 V = abc V = 0,02456 × 0,03968 × 0,00798 = 8,06 × 10-6 (m)3 4) Kaalusime uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. Järgmistel arvutustel teisendasime grammid kilogrammideks. m 5) Arvutasime katsekeha tiheduse = , valemi järgi. V Keha nr.1 0,06365 = = 8,386 × 103 (kg/m³) 7,59 ×10-6 Keha nr.2 0, 0954 = = 8,915 × 103 (kg/m³) 1,07 × 10-5
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed:
Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1: 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] m1 killustiku ja anuma mass [kg] m anuma mass [kg] V anuma ruumala[m3] 4.2 Killustiku näivtiheduse määramine Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2. Tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] m killustiku mass õhus [g] mv killustiku mass vees [g] v vedeliku tihedus [kg/m3] 4.3 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on
lühemate järjestuste puhul piisaks ka 1 minutist). Korduste arv sõltub sellest, kui palju on vaja DNA-d saada, samas liiga palju tsükleid suurendab vigade tõenäosust. c) Geelipildilt on näha, et PCR on tõenäoliselt ebaõnnestunud, kuna bändi pole näha (peaks olema noolega märgitud kohas). Põhjuseks võib olla ebatäpsus. Edasiseks tööks sain L-Envo pEGFP-C2. 2. PCR-i produkti puhastamine a) Kaalusime 1,5g agaroosi, viisime mahu TAE puhvriga 100ml-ni ja kuumutasime segu mikrolaineahjus, kuni agaroos täielikult lahustus. Seejärel jahutasime lahust ringjate liigutustega loksutades. Jahtunud segule lisasime 0,5l EtBr, loksutasime ning valasime lahuse geelialusele. Lasime geelil tarduda. b) Kuna produktide pikkus varieerus 300-2000 bp vahel, siis valmistasime 1,5% agaroos geeli. Mida pikemad produktid, seda lahjem peab olema geel, ning vastupidi. c)
näinud õnne olevat. Lõpuks oli nende tarkus otsas; nad vedelesid liikuval parvel, mõtlesid ja mõtlesid, ei rääkinud poolte päevade kaupa, olid hirmsasti nõutud ja vihased. Viimaks muutus asi; nad pistsid jälle vigvamis pead kokku, rääkisid omavahel sosinal kaks või kolm tundi järjestikku. Jimil ja mul läks süda rahutuks. Meile see ei meeldinud. Arvasime, et nad hauvad mõne ved pahema kuriteo kallal kui kõik eelmised. Kaalusime seda igapidi 416 ja otsustasime viimaks oma meeles, et nad tahtsid sisse murda mõnda majja või kauplusse või hakata valeraha tegema või muud nihukest. Meil oli õige suur hirm ja me tegime otsuse, et me ei tahtnud mingit tegemist teha sihukeste toimetustega; otsustasime neile külma supluse valmistada, ära sõita ja nad maha jätta, kui vähimatki sihukest asja märkame. Noh, kord vara hommikul peitsime parve heasse julgesse kohta umbes paar miili ülalpool väikest