Laboratoorne töö nr. 5 Elektrotrontahhümeeter, nurkade mõõtmine Enne tahhümeetriga töö alustamist tuli avada statiiv ühte klassiruumi põrandale märgitud punkti (PP-3), asetades statiivi jalad selleks ettenähtud aukudesse, seejärel kinnitada tahhümeeter kinnituskruviga statiivi külge. Peale seda tuli instrument loodida, kasutades selleks tahhümeetri küljes olevat vesiloodi. Selleks tuli esmalt tahhümeeter pöörata nii, et vesilood paikneks kahe alusetõstekruviga. Neid kahte kruvi üheaegselt ja vastassuunaliselt keerates saime vesiloodi mulli keskele. Seejärel liigutasime tahhümeetrit eelmise asendiga võrreldes 90° võrra. Keerasime kolmandat aluskruvi nii, et mull jääks vesiloodil keskele. Seejärel keerasime tahhümeetrit 180° võrra nii, et vesiloodi telg oleks paralleelne eelmise vesiloodi asendiga. Kuna vesiloodi mull jäi sellises asendis keskele, siis oli loodimine õnnestunud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut 0 Elektrimaterjalid Praktikum Praktikum nr.2 Dielektrilise läbitavuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga. Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008 Proovitava materjali kirjeldus Välisvaatlusel tundus proovitav materjal olevat linoleumi sarnane plast. Arvutused Valitud Pooli sagedusriba sagedus Q,1 C,1 F Q,2 C,2 F 50-140kHz 100 189 0.000000093 37 0.000000053 150-450kHz ...
...................................................................................... 3 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL ........................................................................... 7 4 TÄNAPÄEVA ELEKTRONTAHHÜMEETRID ............................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................. 10 JOONISED Joonis 1 Ringtahhümeeter ......................................................................................................................... 3 Joonis 2 Reduktsioontahhümeeter ............................................................................................................. 4 Joonis 3 Diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel..................................................................................... 5 Joonis 4 - Autoreduktsioontahhümeeter Dahlta ..................................................
Elektrontahhümeetrite areng läbi aja. Siim Nugis, Jaago Kajalainen, Mirko Oja Mõiste Tahhümeetria (kiirmõõtmine) on sisuliselt teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niikaugusmõõturiga joonepikkused. Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. Elektrontahhümeetrite ajalugu Ringtahhümeeter, kordusteodoliit, (teodoliit tahhümeeter) Optiline kaugusmõõturi niitristik Ringbussool Vertikaalringi vesilood Kaugusmõõtelatt Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ringtahhümeeter Elektrontahhümeetrte ajalugu
töö nr. mahu järgi 5 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 13.11.15 1.Töö eesmärk Magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olema enne katset samas tasapinnas 3.Töö käik 1. Katse Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja loputasin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele
Elektrontahhüme etrite areng Sisukord • Mõiste • Ajalugu • Tänapäev Elektrontahhümeeter • Tahhümeetria on sisuliselt teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niitkaugusmõõturiga joonepikkused, aga maaplaan koostatakse kameraaltingimustes. Ajalugu Tahhümeetrite areng jaguneb järgnevate osadena: • Ringtahhümeeter • Reduktsioontahhümeeter • Diagrammtahhümeeter • Autoreduktsioontahhümeeter • Elektrontahhümeeter Ajalugu • Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. • Esialgne, nn ringtahhümeeter oli sisuliselt kordusteodoliit , mille optikasüsteemi paigaldati optilise kaugusmõõturi niitristik, lisati ringbussool ja vertikaalringi vesilood ning mõõtmise abivahendiks kasutati erilist kaugusmõõtelatti. Ringtahhümeeter Ajalugu • Esimene automaattahümeeter, nn
mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu aluseks liiter. Tollipulk on jäik kokkuklapitav joonlaud mille mõõteskaala oli tollides.Toll on 2.54 cm.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kaidi Amberg LEICA JA TRIMBLE TOODETE VÕRDLUS Referaat Juhendaja Kalle Haage Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.3 LEICA NA700 Series, NA720 lk.4 Leica Sprinter seeria, mudel 150M lk.5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi.
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut ELEKTRIMATERJALID Laboratoorne töö nr 2 Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga Juhendaja: Üliõpilased: Tallinn SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Proovitava materjali kirjeldus välisvaatluse alusel..............................................3 3.Töös kasutatavad valemid................................................................................... 3 4.Mõõtmistulemused ja arvutustulemused.............................................................3 5.Arvutuskäik.........
Võrumaa Kutsehariduskeskus Trimble S3 ja VX võrdlemine Juhendaja: Kalle Haage Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on erinevate mõõteinstrumentide võrdlemine, milleks olen valiud tahhümeetrid. Võrdlen Trimble tooteid S3 ja VX. Tahhümeeter on seade, millega mõõdetakse punkti asukohta ruumis. Selles on ühendatud teodoliit, nivelliir ja kaugusmõõtja. Tahhümeetri andmete põhjal on võimalik luua 3D pinna mudeleid. Trimble S3 Trimble VX Tahhümeeter Trimble S3 Instrument, mis on täpne ja töökindel. Sellele on sisseehitatud raadiojuhtimine, suure mahutavusega aku, kahepesaline laadja ning välitarkvaraga Trimble Access kontroller Trimble TSC3
Kodune töö nr 6. Hoone detailmärkimine Hoone telgede loodusesse märkimine tuleb kindlasti teha elektrontahümeetri abil, sest see vajab suurt täpsust. Hoone teljed märgitakse märktarale, mis tuleb rajada kindlalt, et ära hoida telgede nihkumist ehitustööde käigus. Rajatavad märktarad peaksid olema vähemalt 1-1,5 m kõrged puidust postidest ja laudadest kindlustused ning paistma silma, Üsna tihti juhtub, et ehitusplatsidel, kus liigub palju inimesi ja tehnikat, saavad istrumendid ja kindlustatud punktid kannatada. Seetõttu peab silmas pidama nii tööliste kui ka märgitavate punktide ohutust. Märktarad tuleks rajada mullatööde tsoonist nii palju eemale, et tööde käigus võimalikud ohud oleksid viidud miinimumi. Hoonete baasteljed märgitakse märktarale tugivõrgu punktidelt. Tänapäeval kasutatakse kindlepunktide loomiseks väga palju GNSS tehnoloogiat, mis võimaldab kiiresti ja küllaldaselt suure täpsusega luua märkimiseks vajalikud punktid. ...
3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter – instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks.
See, kumba pööret lugeda positiivseks ja kumba negatiivseks, on kokkuleppe asi, tavaliselt loetakse positiivseks pööre vastu kellaosuti liikumise suunda - nii, et pööre suurendaks pöördenurka. Staatikas, st. tasakaaluolukorras, pole sel loomulikult tähtsust, valida võib mõlemat pidi ja oluline on vaid see, et erisuunalised pöörded oleks ka erimärgilised. Sekund ja tema etaloon- Meie jaoks on nii sekund kui meeter olemas vastavates erilaborites kontrollitud ning reguleeritud mõõteriistade kujul. Nii me kasutamegi mõõdulinti ja kella ning ei mõtle rohkem etaloonide (ühikuid määravate eeskirjade) peale. Meeter ja tema etaloon- Aja ja ruumi ühikud. Siin on paras aeg meenutada füüsikas kasutatavat ühikute süsteemi. Praegu enamlevinud mõõtühikute rahvusvaheline süsteem SI lähtub neljast põhiühikust, millest esimesed ongi ajavahemike pikkuse (kestuse) hindamiseks kasutatav
Teodoliidid jaotatakse täpsuse järgi. Eristatakse klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on võimalik limbi pöörata limbi asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse, fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid. 7. GPS, Glonass, Galileo GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja
Meetermõõdustiku idee sai alguse 16. sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning jagades selle 10 millioniga
......................................3 1. Diginivelliir ......................................................................................................................................4 1.1 Leica Sprinter 250M...................................................................................................................4 1.2 Trimble DiNi ..............................................................................................................................4 2.Elektrontahhümeeter .........................................................................................................................5 2.1 Ühemehe-tahhümeeter ...............................................................................................................5 2.2 Elektrontahhümeeter FOCUS 8 .................................................................................................5 3. GNSS/GPS seadmed ...............................................................................
Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. 12 Joonis 9. Nivelliir Bosch GOL 26 D Allikas: www.tooriistamaailm.ee 4.3 Tahhümeeter Kaasaegsed ettevõtted kasutavad aga enamasti tahhümeetrit. Tahhümeeter (vt Joonis 10) on seade, millega mõõdetakse punkti asukohta ruumis. Tahhümeetris on ühendatud teodoliit, nivelliir ja kaugusmõõtja. Tahhümeetri andmete põhjal on võimalik luau 3D mudeleid. 13 Joonis 10. Tahhümeeter Leica TS12 Allikas: www.ivaleon.ee Tahhümeeter on üks peamistest geodeedi tööriistadest. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
Looduse nähtus või omadus Seda Selle Selle suuruse SI mõõtühik Ühiku sellest tulenev inimlik kujutlus või soov kirjeldav suu- tähis füüsikaline ruse suurus tähis Keha omadus erineda suuruse poolest teistest pikkus, l 1 meeter 1m kehadest (pikem-lühem) kujutlus ruumist teepikkus s Keha asukoht kulgeval liikumisel kujutlus ruumi- x 1 meeter 1m koordinaadistikust (taustsüsteemist) koordinaat Keha liikumisolek kulgeval liikumisel soov kiirus v 1 meeter sekundis 1 m/s kulgevaid liikumisi võrrelda
2) laine korral lainehari või lainepõhi, st lainehari on laine kõige kõrgem punkt, so asend, milles tõusev laine muutub langevaks laineks ja vastupidi. Amplituud on pendli ja laine korral maksimaalne hälve ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Laine korral on amplituudi 1 lainepõhja või laineharja kaugusega tasakaaluasendist, võnkekõvera harja ja põhja kaugus keskjoonest. Ühik üks meeter (1m) Hälve on igasugune kaugus tasakaaluasendist nii pendli kui laine korral. Amplituudi ja hälve ühik on üks meeter (1m). Periood T, ühik üks sekund (1s): 1) Võnkumine- Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. 2) Laine- Laine periood on laine levimise tsükli ajaline kestus, ehk aeg, mis kulub ühe laine liikumiseks. 1 t Perioodi arvutame: T= f = n , ühik üks sekund (1s),
(°C) Alumiinium Elavhõbe Eeter Hapnik Hõbe Kuld Lämmastik Piiritus (etanool) Plaatina Plii Raud Räni Tina Tsink Vask Vesi Vesinik Volfram 4. SI mõõtühikud Füüsikaline suurus Tähis Mõõtühik Ühiku tähis Pikkus meeter Mass kilogramm Aeg sekund Temperatuur kelvin Ainehulk mool Elektrivoolu tugevus amper Sagedus herts Nurkkiirus radiaan sekundis
grammist, kilogrammist ja tonnist), kuid see ei onud väga täpne. Mõõtmis tööd aga jätkusid selleks, et saada täpsemaid tulemusi. Kuid mõõtmistulemused ei tahtnud klappida pärast mitmekordseid mõõtmisi tekkis segadus ning see venitas veelgi seda protsessi. Lõpuks siiski viidi vaatlusandmed valitsusele, kuid vaatlejad otsustasid vastuolulisi andmeid mitte näidata. Aastal 1798 kutsuti Pariisi kokku konverents, et kuulutada välja meeter ja kilogramm, kui rahvusvahelised mõõtühikud. Lõplik meetri pikkus oli 3 jalga 11,296 liini ja lõplik kilogramm oli 18 827,15 graani. Selline mõõdusüsteem sai aastal 1799 ametlikuks. Rahvas aga ei tahtnud seda hästi vastu võtta ja taheti jääda oma harjumus päraste viiside juurde, seda üritati küll levitada aga inimesteni ei jõudnud piisavalt informatsiooni kuna siis puudus telviisor, raadio ja muud võimalikud informatsiooni levitajad. Samal ajal aga tekkis
astro (astron `täht') astro/noom, astro/füüsika, astro/ühik auto (autos `ise') auto/gramm, auto/didakt, auto/kraatlik biblio (biblion `raamat') biblio/graafia, biblio/fiil, biblio/kirje bio (bios `elu') bio/loogia, bio/mass, bio/rütm, bio/sfäär deka (deka `kümme') deka/liiter, dek/aad demo (dmos `rahvas') demo/graafia, demo/kraat di (dis `kaks korda') di/lemma, di/oksiid dia (dia `läbi, laiali, lahku') dia/positiiv, dia/meeter disko (diskos `ketas') disko/teek, disko/rütm droom (dromos `jooks') auto/droom, velo/droom, kordo/droom düs (dys, väljendab häiret, riket, raskust, puudulikkust) düs/graafia, düs/pepsia, düs/troofia epi (epi `juures, peal, pärast, üle, vastu, järel') epi/goon, epi/loog, epi/tsenter, epi/teel etno (ethnos `rahvas') etno/graafia, etno/lingvistika eu (eu `hea, ilus, meeldiv') eu/foonia, eu/femism, eu/stress filo, fil (phile `armastan') filo/kartia, filo/soofia, fil/harmoonia
Füüsikaline Suurus Dedinitsioon- Tähis Mõõtühik Ühiku Tähis valem Pikkus l,s meeter m - Aeg t sekund s - Mass m kilogramm kg - Temperatuur t Celsiuse kraad ´C - Elektrivoolu tugevus l amper A - Fookuskaugus f meeter m - Optiline tugevus D diopria dptr D=1/f
Võnkumine ja lained Võnkumine-nim liikumist, mis kordub ajas täpselt või ligikaudselt. Nt pendel, vedru. Hälve- kaugus tasakaaluasendist-x-meeter. Amplituut- maksimaalne hälve-xm-meeter. Võnkesagedus- näitab võngete arvu ajaühikus-f-võnget/sek või Hz. Võnkeperiood- ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks-T-sek. Seos võnkesageduse ja võnkeperioodi vahel: üksteise pöördväärtused. T=1/f, f=1/T. Võnkumise võrrand- x=xm'sin(2f't). Vabavõnkumine- võnkumine, kus keha tasakaaluasendist välja viimisel tekib jõud, mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru.
lahusega, tavaliselt 0,1M soolhappega, kuhu on sukeldatud sisemine võrdluselektrood (skeem pealehel). Praktiliseks mõõtmiseks klaaselektroodi abil koostatakse mõõteelement (antud töös): Ag, AgCl0,1 M HCl klaasmembraanuuritav lahus (Coca-Cola) 2 M KCl Hg2Cl2, Hg Töö eesmärk Fosforhappe määramine Cola-joogis potentsiomeetrilisel tiitrimisel (0,0196M NaOH-ga). Töövahendid Ioonmeeter, klaaselektrood, kalomelelektrood, pH-meeter (kombineeritud elektroodiga), magnetsegaja, bürett, pipetid ja keeduklaasid, elektripliit. Töö käik Kõigepealt tuli mõõta standardlahuste pH instrumendipeal, et teada saada mõõtetäpsus/mõõtmisviga. Seejärel pipeteerisin 25 mL ultrahelivannis degaseeritud Coca- Cola jooki pipetiga keeduklaasi ning mõõtsin tema pH pH-meetriga. Büretist hakkasin lisama NaOH lahust 5 mL kaupa ja iga kord fikseerisin pH näidu, fikseerides andmenäidud Exceli tabelis, kuni pH=10
Ko rmo ran Marianne Tamm Tiiva pikkus on umbes 3338 cm Pikkus umbes Suure kõvera meeter nokatipuga Kaal 23 kilo Suled on tumedad lestad Kormoran Pesa: Kalarikastes Toit: kalad veekogude läheduses · Puuoksal Muu toit on Haudumine: · Kuni meeter kõrge ilmselt juhus · 5 6 muna ·
n = -1 1 + 99 = -1 100 = -1 10; n1 = -1 + 10 = 9; n2 = -1 - 10 = -11. -11 ei sobi lahendiks, kuna sügavus ei ole negatiivne suurus. Kontroll: Kasutame jõu meetodit kontrolli tegemiseks, st eirame jada valemit. Teame, et esimese meetri puurimise eest maksti 300 krooni ja iga järgmise meetri eest 200 krooni rohkem kui eelmise eest. Lisaks veel 2000 krooni preemiat. Kokku peame peale üheksat meetrit puurimist saama 11 900 krooni. Proovime: 1. meeter maksab 300 kr; 2. meeter 300 + 200 = 500 kr; 3. meeter 500 + 200 = 700 kr; 4. meeter 900 kr, 5. meeter 1100 kr, 6. meeter 1300 kr, 7. meeter 1500 kr, 8. meeter 1700 kr, 9. meeter 1900. Aitab. Liidame kokku 300 + 500 + 700 + 900 + 1100 + 1300 + 1500 + 1700 + 1900 + 2000 = 11900 krooni. Sobib. Vastus: Puuraugu sügavus on 9 meetrit. 4. (15p) Ühes kastis on 5 kollast ja 3 valget tennisepalli, teises kastis 4 kollast ja 6 valget tennisepalli.
Pikkuse mõõtmine Milleks on vaja mõõta? Esemetel (näiteks raamat) on erinevad omadused õhuke või paks, väike või suur, ilus või huvitav. Kõik need on raamatu omadused. Mõnda neist omadustest saab iseloomustada sõnadega. Matemaatikud ütlevad, et sellised omadused saab seada vastavusse arvudega. Omaduste arvuliseks väljendamiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava keha võrdlemine mõõtühikuga. Pikkuse mõõtühik on 1 meeter. Kasutatakse ka teisi SI-süsteemi mõõtühikuid (näiteks 1 kilomeeter, 1 sentimeeter, 1 millimeeter), kuid peamine on siiski meeter. Mõõtühikud ei ole loodusepoolt määratud need lepitakse kokku. Mõõtes raamatu pikkuse, saame mõõtarvu. Mõõtarvule tuleb kindlasti lisada mõõtühiku tähis, näiteks m(meeter), cm(sentimeeter) või mm(millimeeter). Saadud mõõtühikuga arvu nimetatakse füüsikaliseks suuruseks.
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m"
8.Milline on plaadimängija nõela või laseri liikumine pöörleva plaadi, mängija korpuse ja helipea või laserihoidja suhtes?8. Mida nimetakse punktmassiks? Punktmass on keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata, aga massi arvestakse. 9.Millal võib keha punktmassiks lugeda? (nt auto liikumine ühest linnast teise, siis on auto punktmass)(nt jooksja läbib maratoni, siis on jooksja punktmass) 10. SI-süsteemi põhiühikud Pikkus 1 m (meeter) Mass 1 kg (kilogramm) Aeg 1 s (sekund) Temperatuur 1 K (Kelvin) Voolutugevus 1 A (amper) Ainehulk 1 mol (mool) Valgustugevus 1 cd (kandela) 11 Mis on trajektoor ja kuidas liigitakse liikumis trajektoori kuju järgi?Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Mida nimetakse taustkehaks?Taustkehaks nimetakse keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. 13. Mida kujutab endast taustsüsteem?
Pinnamõõdud 1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta 1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga
jõud ajaühiku jooksul. Kineetiline energia on energia mille liikumine on tingitud teiste kehade liikumisest. 12. Potentsiaalne energia on energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemis teiste kehade suhtes. On rakendatud tööd ja jõudu. 13. Võnkumine on ajas toimuv korduv hälve tasakaaluolekus. 14. Võnkumisi iseloomustavad suurused: Hälve: on kõrvalekalle mingist väärtusest, tähis X, mõõtühik 1 meeter(m). Amplituut: on ajas muutuva suuruse maksimaalne hälve, tähis A, mõõtühik 1 meeter(m). Periood: korduva muutuse tsükli kestus, tähis T, mõõtühik 1 sekund(s). Sagedus: on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus, tähis f, mõõtühik 1 herts(Hz). 15. Sundvõnkumine: võnkumine toimub mingi valise perioodi jõu mõjul. Vabavõnkumine: võnkumine toimub vaid süsteemi kuuluvate kehade vaheliste mõjujõudude toimel. 16
selle pärast on paljudel inimestel kassid, kuna nad on väikesed, söövad vähe ja magavad väga palju, ning sellepärast on neid korterites ja ka eramajades kerge pidada. Kui vaadata kassi siis ei leia temas midagi väga erilist, ta on umbes sama nagu koer. Aga kassid on palju palju rohkemad kui koerad, paljud sellega ei nõustuks, sest koera on inimene varem kodustanud, kuid paljud kassid on oma suuruse kohta naeruväärselt tugevad, näiteks oletame et kassi pikkus on 1 meeter ja ta on 15-ne meetrise puu otsas ja ta kukub sealt alla, sa ei näe, et ta murraks omal jalad ja hakkaks karjuma, selle asemel ta kukub alla ja jookseb minema. Kuid kui inimene kukub endast 15 korda kõrgema objekti otsast alla on tal jalaluud läinud, võibolla mõned teised luudki ja ka mõned lihasrebendid, ühesõnaga ta on kohe katki. Ja see ei ole veel kõik, sest kassid suudavad ka enda kõrguse kohta ülikõrgele hüpata. Kui inimesed suudavad raske trenniga hüpata healjuhul
mida mööda keha liigub. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral on kiirusvektor trajektoori kõikides osades ühtlase pikkuse ja suunaga. Nihkeks nimetatakse keha algpunktist lõpppunkti suunatud sirglõiku. Keskmine kiirus iseloomustab mitteühtlast liikumist ning on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe; näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. SI on põhiühikute süsteem, mille pikkusühikuks on meeter ja kiirusühinguks m/s. Hetkkiirus on keha kiirus kindlal ajahetkel. Vabaks langemiseks nimetataks sellist kehade langemist, kus õhutakistus puudub või on väike. Füüsikalised suurused liigitatakse vektoriaalseteks (suunaga suurus) ja skalaarseteks (suunata suurus). Kulgeva liikumise puhul liiguvad keha kõik punktid ühesuguse kiirusega. Kui keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes erineva kiirusega on tegu pöörleva liikumisega. V0 algkiirus (m/s) a kiirendus (m/s²) t aeg
Näitus oli eksponeeritu kolmel korrusel ning välja oli pandud väga erisuguseid pilte. Boris Sestakov on sündinud 1963 a. Tallinnas. Ta on olnud ka Tartu Kunstikooli õpetaja, tegelenud nahkehistööga ning olnud Saaremaa Kunstnike Liidu juhatuse esimees. Alates 1994 aastast on ta Kuressaare Kunstikooli direktor ning tegeleb aktiivselt maalimisega. Välja oli pandud 22 maali ning kõik väga eriilmelised. Lõuendid olid enamasti väga suured (umbes meeter korda meeter) ning see tegi näituse igati nauditavaks. Kasutatud oli erinevate maalide puhul erinevaid tehnikaid, ka teemad olid väga erinevad ning samuti värvid. Erinevused võivad olla tingitud sellest, et pildid olid maalitud erinevatel aegadel ja eluetappidel. Ühiseks jooneks kõikide maalide juures võib kindlasti tuua fantaasiarohkuse. Inimene saab lasta fantaasial lennata ning luua iga pildi jaoks oma loo. Näiteks võis hoolikal vaatamisel
hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. 4. Ampere’i seadus käsitleb jõudusid elektrivoolu ja magnetvälja vahel. A) ühesuunalised voolud tõmbuvad B) vastassuunalised voolud tõukuvad C)Voolujuhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne kui need juhtmed on paralleelsed. D)Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 5. Kui kahe paralleelse ja lõpmata pika ning lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meeteri kohta jõud 2 * 10 -7 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmes üks amper. 6. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Väljatugevus on vektoriaalne ehk, võib nimetada E-vektoriks. E-vektori suund ühtib positiivse laenguga kehal mõjuva jõu suunaga. (positiivselt suunatud negatiivsele) 7
10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus. Esimene seadus ehk inertsiseadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõududeresultant võrdub nulliga. 7
9. Mis mõõtmine on? -Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega 10. Mis reguleerib Eestis mõõtmisprotsesse? -EV mõõteseadus 11. Mõõteseadused –on rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine 12. Mõõteasjandus e. metroloogia 13. Mõõtesuurused, mõõdevahendid(raamat ntks), mõõteriistad(põhiühikud n: meeter, sekund, kg.) 14. Nimeta mõõteriistu, mis vajavad taatlemist. -voolumõõtja, veemõõtja, dosimeeter(kui suur radioaktiivne kiirgus meid ümbritseb, kaal 15. SI süteemi põhiühikud (7põhi, 2 lisa) –põhi: meeter, sekund, kg, kelvin, amper, kandela, mool. Ja lisa:raadian ja steradiaan 16. Kordsed ühikud -põhiühik m, kordne cm või põhi on kilogramm kordne on gramm 17. Mõõtemääramatus on pool väikseimast ühikust mõõtevahendil. 18
ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme põhielemendid- Profiil, profiilinurk, profiili kõrgus, samm, välis-, kesk- ja siseläbimõõt. Keerme profiilid- Kolmnurkkeere, trapetskeere, ruutkeere, ümarkeere. Kolmnurkkeerme liigitamine- Meeter-, toll- ja torukeere. Spiraalpuuri läbimöödu arvutamine- puur= Dnim keerme- s= puuri läbimõõt Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid. Torukeerme ja tollkeerme erivevus-Torukeermel on ümardatud harjad ja saadav liide on piludeta
4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Tulpe kasvatati algselt niisama palju nende söödavate sibulate kui ka nende ilusate värvide pärast. Õige või vale? 7. Miks ei taha keegi minna 2 meetrise laibalille lähedusse? 8. Missugust teravilja süüakse maailmas kõige rohkem? 9. Mis riigi rahvuslill on vesiroos? 10. Milline taim kasvab kiirusega kuni meeter päevas? VASTUSED 1-6.klass 1) Mis taim on bandade lemmiksöök? BAMBUS 2) Mis värvi on rukkilill? SININE 3) Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? ÕIGE 4) Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? KLOROFÜLL 5) Mis on suurim mari maailmas? KÕRVITS 6) Kas on olemas rosinapuu? EI 7) Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? RISTIK 8) Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? PÕÕSASTEL 9) Mis puu kasvab tõrust? TAMM
2. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul pärast keha välja viimist tasakaaluasendist. (pendel) 3. Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul. (õmblusmasin) 4. Harmooniliseks nim. Võnkumist, mille korral hälve sõltub ajast siinusfunktsiooni järgi (sinusoidaalselt) 5. Vabavõnkumine on sumbvõnkumine võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on võnkumise edasikandumine keskkonnas. 12
omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm · Massiühikud kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) pikk tonn = 1016 kg (long ton) lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol
omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm · Massiühikud kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) pikk tonn = 1016 kg (long ton) lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol
Indikaator: metüülpunane. Sooritada vähemalt 2 korda (SSH ei tohi ületada 2%). 4. Pipeteerida 25mL C-vitamiini lahust tiitrimise anumasse, asetada magnetsegaja pulk. Lisada vett mahuni ca 40mL. 5. Pesta elektrood dest. veega ja asetada see lahusesse. Tiitrida automaattitraatori abil. 6. Korrata punktid 1 ja 4-5 teise tablettiga. Märkus: Katset sooritati ainult ühe tablettiga, kuna pH-meeter oli töökorrast väljas ja andis ebatäpset tulemust. 3 Tulemused 3.1. NaOH molaarse kontsentratsiooni määramine NaOH + HCl → NaCl + H2O Tiitrimiseks kulus HCl ruumala: VHCl1, mL VHCl2, mL Ruumala 5,4 mL 5,4 mL Keskmine väärtus 5,4 mL SSH,% 0% NaOH molaarne kontsentratsioon:
•Sundvõnkumine – võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. *Selle tekitab perioodiline välismõju. •Võnkumist iseloomustavad suurused: 1.Periood – ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. Tähis: T Ühik: s Valem: T = t/N 2.Sagedus – täisvõngete arv ajaühikus. Tähis: f Ühik: Hz Valem: f = 1/T = N/t 3.Hälve – on keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis: x Ühik: meeter Valem: x = x0 sin ѡ t *Amplituud – suurim hälve. 2. Harmooniline võnkumine •Varju võnkumise hälbe seos: x = r sin ѡ t •Harmooniline võnkumine – selline võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. •Faas – siiniuse argumendiks olev suurus. φ = ѡ t Mõõtühik: radiaan(rad) •Ring- ehk nurksagedus – suurus ѡ , mille tiirlemise jaoks on nurkkiirus. •Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potensiaalset energiat.
kandev info, kalibreerima tähendab täpsete mõõtmete andmist, mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 29. Mis on etalon?too näiteid Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks, näide:mõõt, mõõteriist, etalonaine, mõõtesüsteem 30. Millised on SI süsteemi põhiühikud? Põhiühikud on meeter(1m), kilogramm(1kg), sekund(1s), amper(1A), kelvin(1K), mool(1mol), kandela(1cd) 31. Mismoodi on defineeritud fundamentaalsed mõõtühikud sekund, kilogramm ja meeter? Meeter on pikkus, mille valgus läbib 1/299792458 sekundiga Kilogramm on kindel keha, mis on 90% plaatina ja 10% iriidiumi sulamist valmistatud ühesuguse läbimõõduga ja kõrgusega (39,17mm) silinder Sekund on mõõteriist, kus tegemist on aatomkellaga, mis
ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem
revolutsiooni ajal peata jäänud kuninga Louis XVI tellimusel, kes laskis selleks moodustada teadlaste komisjoni. Lõplikult kinnitas meetersüsteemi kasutuselevõtu Napoleon Bonaparte kuu aega pärast oma võimupööret 1799. aastal. · Meetermõõdustik levis tasapisi üle maailma, asendades hulga kohalikke mõõtühikuid. Pärast Teise maailmasõja lõppu oli aga ikkagi veel hulk erinevaid mõõtühikute süsteeme, millest osa põhines meeter-, osa nn imperiaalsel (Briti) või Ameerika mõõdustikul. Nii otsustas 1948. aastal toimunud 9. vihtide ja mõõtude peakonverents (CGPM) teha rahvusvahelisele vihtide ja mõõtude komiteele ülesandeks korraldada uuring teadus-, tehnika- ja hariduskogukondade mõõtmisvajaduste väljaselgitamiseks. · Kuus aastat hiljem korraldatud 10. CGPM otsustas uuringu tulemuste põhjal, et vaja on kuut põhiühikut: meeter (pikkus),
Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtühikuna kasutusele võetud küünar. Ka küünar põhineb inimese kehaosal nimelt küünarvarrel. Küünar on pikkusühik.1 küünar on 12 verssokit ehk tolli (umbes 0,53 meetrit). Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter
annaabi.ee 
