Kalevipoja hobune, kelle kehaosadest ja rakmetest tekkisid ümbruskonna pinnavormid: "Sadulast sai Salumägi, valjastest sai Varesmägi, rihmadest sai Risumägi, ohjadest sai Otimägi, jõhvidest sai Jõesuumägi, maksast sai Maksamägi, kopsust sai Koplimägi, hammastest sai Arumägi, raudadest sai Rajamägi, Haudteemäel on tema haud ja Assamalla luht on tema nahk". Emumägi • Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. • Kõik algas Kalevipoja hobuse neerudest - nii väidavad kohalikud muistendid. Teretutvus tänase Neerutiga algas tuhandete inimeste jaoks aga Rakvere teatri Kalevipoja- etendusest. • Sihtasutuse Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda loodi 2004. aastal Saare Vallavalitsuse otsusega. Sihtasutuse haldusesse kuuluvad Kalevipoja muuseum, Saare rahvamaja, Saare raamatukogu koos infotoaga ja Kalevipoja var... Kalevipoja eepos
ajal ka veinis või õlles. Münster Pont-l'Eveque Livarot BelPaese Ēpoisses Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, mida on laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis. Kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Cheddar Cantal Gouda Edam Fontina Monterey Jack Kõva juust Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist. Laagerdumine kestab 4–12 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi Emmental Gruyère Parmesan Raclette Beaufort Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseen
ÜRGAJA KUNST Vanimad säilinud kunstiteosed pärinevad ürgajast s.o. umbes 60 000 aastat tagasi. Kunst tekkis tänu kahele põhjusele. Need on usk ja vajadus ilu ning loomisrõõmu järele. Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks: 1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum 2.Mesoliitikum 3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja. Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi (piisonid, mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s.t. puudub taust ning seetõttu jääb mulje, et loomad hõljuvad õhus. Väga täpselt ja ilmekalt on edasi antud loomade liigutused ja poosid.
Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge, lohke, oose, mõhnu ja sölle. Pinnakate on üle 45m paksune. Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala. Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva
Pärast kanade sisselendu laskuvad ka kuked maapinnale ning hakkavad seal kaklema. Tugevaimad isalinnud paarituvad seejärel kanadega. Mõni kukk võib mängu ajal sattuda ekstaasi ja asuda valimatult ründama keda tahes – kasvõi metsatraktoreid. Nii öelda hullud metsised on enamasti noored kuked, kes mängus löögile ei pääse, vahel võib hormonaalse tasakaalutuse esile kutsuda ka mängu pidev segamine või mängupaiga hävimine (näiteks metsa raiumise käigus). Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädala vanustena lendu tõusma. Toitumine Metsis sööb talvepoolaastal peamiselt männiokkaid, aga ka erinevate puude ja põõsaste pungi. Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks haab ja paju) ning võrsete poole. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad
: 1)vasegravüür, 2)külm- e kuivnõel,3) metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3) ? 1) litograafia e kivitrükk, 2)võrk- e siiditrükk e serigraafia,3) monotüüpia. 42. Mis on vanad paberi liigid (2) ? 1)papüürus 2)pärgament 43. Mis on pärgament ? kirjutamis- ja köitmismaterjal, mida vanasti valmistati noorloomade (vasika-, lambaIvõi kitsetalle) parkimata, kuid puhtaks kaabitud ja pimsskiviga lihvitud nahast. 44. Mis on vesimärk ? paberi valmistajat, valmistamisekohta ja aega tähistav tunnuslik joonkujund paberilehes, mis on eriti hästi nähtav vastu valgust, sest vesimärgi kohal on paber pisut õhem ja läbipaistvam. 45. Mis on ex libris ? ; kunstiliselt kujundatud väikegraafiline omanikumärgis, mis kleebitakse raamatu esikaane siseküljele.
jõud. Lõke tehti kõrgemale kohale, et see kaugele paistaks. Jaaniõhtul toodi isegi loomad tulepaistele. Tuuleõhu puhastavasse toimesse usuti samuti. Seepärast ilmselt ehitatigi suuri külakiikesid, mis vuhisesid kiiresti läbi õhu. Vesi rahustas oma vaikse vulinaga. Puhast, maa seest välja voolavat allikat peeti pühaks. Paljudele allikatele omistati ravivat toimet. Allikatele toodi kindlasti ohvriks hõbevalget hõbeehte küljest noaotsaga kaabitud naastukesi. Eestlased austasid oma surnuteriiki ehk manalasse läinud esivanemaid. Surnud inimese hing muutus teistsuguseks, seepärast tuli teda karta. Sõbralikuks muutus suhtlemine hingedega siis, kui ohverdati. Juba muistsel ajal nimetati novembrit hingede kuuks, sest arvati hingi kodus käivat. Meil peetakse tänapäeval ka novembris hingedepäeva. 2 Nõidumisega tegelesid targad, kes olid arukad ja elukogenud inimesed
25 g pärmi 2 kg odrajahu soola, suhkrut Pärm, sool ja suhkur segada sooja piimaga, lisada jahu. Sõtkuda tainas, lasta kerkida. Vormida leivad, lasta ahjupannil kerkida, määrida piimaga ja küpsetada. Lihtjahust rukkileib Leiva tegemiseks segati ühe pange (u 10 toopi) toasooja vee hulka umbes pool vajaminevast jahukogusest ja leivajuuretis ning jäeti rätiku või linaga kaetult sooja kohta hapnema. Leivajuuretis oli eelmisest leivateost leivanõu külge jäänud ja sealt kaabitud tainas, mis murendati kas tervenisti uue seade hulka või leotati seda ja uude seadesse lisati ainult leovesi. Järgmisel päeval sõtkuti (Lõuna-Eestis kasteti) teine pool jahust hulka ning lisati köömneid ja veidi soola. Sagedasti sõtkuti leiva sisse ka kartulid - jahu jätkuks. Tainast pidi kiiresti sõtkuma, et leib paremini ahjus kerkiks. Tainas oli valmis siis, kui see oli sile ega jäänud näppude külge kinni
(Nõiad omakorda käisid võõraid lambaid niitmas.) Rist tehti peaaegu kõigile esemetele, leivale, toitudele, loomadele ja viljale, samuti tööriistadele - seda kaitseks kurja vastu. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere
Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Lapsed kartsid jõulude ajal kõige rohkem jõuluhani. Jõuluhani tuli pahasid lapsi karistama. Haneks maskeerus ennast mees või naine tõmmates endale tagurpidi kasuka selga. Ja lõi käes oleva terava nokaga last. Mõnel pool ei olnud see jõuluhani vaid jõulukurg. 8 Uuem jõulukombestik 1950.–1980. aastail nimetati jõuluvana seoses jõulupühade keelamisega näärivanaks.
(Nõiad omakorda käisid võõraid lambaid niitmas.) Rist tehti peaaegu kõigile esemetele, leivale, toitudele, loomadele ja viljale, samuti tööriistadele - seda kaitseks kurja vastu. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma
annaabi.ee 
