Rahvas ei vali endale parimat juhti, vaid kõige tuntuma või lasevad teistel inimestel neid mõjutada. Näiteks praegu toimuvad USA-s valimised ja Donald Trumpil on võimalus võita. Trump tahab riigist välja saata immigrandid. Probleem on, et immigrandid on suur osa nende majandusest. Kui immigrandid saadetakse välja, siis on arvestatud, et ligi 40% lihttöölistest lahkub riigist. See võib hävitada USA majanduse ja oleks ebaaus neile, kes hääletasid ta vastu. Demokraatia kaudu saavad kaabakad ja lollid mõjutada valitsust. Manifest tuletas mulle meelde, et maailmas ei eksisteeri perfektset ja ausat valitsust rahva jaoks. W. Churchill ütles, et demokraatia on parim valik halbadest valitsusvormidest.
lest, mis on reaalne. Artefakte saab tõlgendada aluseelduste pinnal. Edgar Schein ise on lahti seletanud organisatsioonikultuuri järgnevalt: I. Väljendustasand • artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, tra- ditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. - 2015 II. Sisutasand • väärtused: teadvustatud, sõnastatud seletused ja õigustused; need on väärtused, mis on kirjas ametlikes dokumentides (hoolivus, avatus, siirus, ausus, kliendikesksus); • sügavamad baasarusaamad: alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata arva- mused ja uskumused; need on üheskoos õpitud väärtused, uskumused, arvamused, mis tegelikult juhivad organisatsiooni liikmete käitumist
7. Kui teed tuld, kustuta lõke alati. 8. Kui kuuled, et metsas keegi huikab sind, - Ole vait. Ametid miks metsa mindi: 1. Küttimine (küttimisega elaks ära kui 11000 inimest elaks 3 km2) 2. Kalapüük 3. Tarbepuu 4. Küttepuu 5. Korilus- marjad, seened, tõrud 6. Mesi (mesilasi peeti metsas, tarupuid otsiti, perekond märgistas tarupuu metsas, eestlaste esimene eraomand) 7. Puukoor (kasetoht, pärnakoor)- nõud, kotid, viisud 8. Kaabakad- mõisamaalt ära põgenenud, kes metsas varjasid Küttimine: Taust: topeltmajandus 15. sajandini, osa toidust laudast, osa metsast naine ei tohi ära saata meest metsa, naine vastu/ koju , naine ei tohi isegi moonakotti pakkida mees pakkis endale moonakoti ise ei nimetata looma õige nimega kõige ohtlikum loom oli küttimiseks põder (ründab esijalaga ja kui haavatud, siis sarvedega)
ehamtus; igatsus; imestus; hirm. Tegevused on olnud vahendid, et kutsuda esile emotsionaalne reageering. Mida teha, et ära ei petetaks? Söömine; joomine; piibu tõmbamine; sülitamine (üle õla); pissimine. Metsaga seotud uskumused Meeste ruum – mets, meri, järved. Naiste ruum – maja, laut ja põld. Meeste ametid metsas: puuraidur, haokorjaja, jahimees (salakütt), mesinik, korilane (marjad, juured, seened), karjatamine, kaabakad (mõisa maalt ära minejad), kalurid. Puu langetamisega seotud uskumused: puu tuli langetada siis, kui puu on surnud (talvel). Lehtpuud võeti maha vana kuuga ja okaspuud noore kuuga (Saaremaal aga vastupidi). Kui puu võeti maha kütteks, siis kevadel ja noore kuuga. Kui puu võeti maha, et teha põllumaad, siis hilissügisel ja vana kuuga. METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena. Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena. Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena
337. Jälgitav tasandi moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näit. mööbel, töövahendid jne. Ja mida iseloomustatakse ka kui viisi, kuidas meil asju tehakse. 338. Artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, traditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. 339. 4. Milline on organisatsioonikultuuri tüpoloogia R. Harrison´i järgi? 340. 1. Võimule orienteeritud 341. Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 342. 2. Rollikultuur 343. Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ja kindlustavad org-ni stabiilsuse. Eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus
praktiliselt polnudki, sõimas neid matemaatilisteks idiootideks - poisid panid talle hüüdnimeks Hall Orikas, Molotov ootas poisse õhtul kell 5 enda juurde, et neile matemaatikat õpetada, nimetas poisse oma seltsimeesteks - Molotovi juurde jõudes polnud meest ennast kodus, läksid sisse, tegid ahju tule, õpetajat ei tulnudki, poisid lahkusid, järgmisel päeval tunnis selgus, et õpetaja oli unustanud posid ära, põhjendas seda sellega, et nüüd poisid näevad, kuidas inimesed võivad kaabakad olla - kutsus sama päeva õhtuks uuesti poisid külla, lubas siis kodus olla, oligi kodus, vaidles parajast ühe mehega kui poisid jõudsid, siis keskendus oma õpilastele, hakkas matemaatikat õpetama aga mõistis et on selle tegemiseks liiga purjus ja saatis poisid jälle minema ja käskis teine kord uuesti tulla - Kolmandal korral Molotovi juurde minnes oli poisse vähemaks jäänud, aga siis läks õige
Berliinis", proua Itam, kes on nii peen ja õrnatundeline, et, kõnelemata kärbse surmamisest, ei suuda ise oma suitsugi tuhatoosi kustutada, vaid palub seda teha mõnd teist, kunstnik Mägar, kes ilustab maalitavaid oma piltidel, sest et inimene on surelik, ilu igavene, ja seisab istuva laudkonna juures püsti, et kõik näeksid, kuidas ta ümbrusest kõrgemal seisab, suurspekulante, kes usuvad, et just nemad on need õiged ja ausad eesti mehed, teised aga kaabakad. Karin, kes-teab, on selles rühmas isegi kõige sümpaatsem, vähemasti oma naiivsuse ja pinnapealse siirusega, kuid ta täieneb ja areneb kiiresti üldise taseme suunas. Igatahes on talle ta mehe Indreku õilsus ja inimlik väärtus täiesti suletud maailmaks. Jälle seega võõras, mehaaniline, pimescatud hoiang elu suhtes, jälle mingi ebanormaalne hingeelu nina; muidugi ei ole Karin enda ees süüdi, et ta säärane on. Kuid ka sellisena pole ta olemasolu õigustatud. Nii saab ja
seletamatust muutusest hämmastunud. Louis XI küsis: «Ja kus öövahtkond selle salgaga kokku puutus?» «Teel Grande-Truanderie tänavast Vahetajate sillale. Ma ise kohtasin neid seal, kui teie majesteedi käsul siia tulin. Ma kuulsin, kuidas mõned karjusid: «Maha palee-foogt!»» «Ja mis neil tema vastu on?» «Ah,» ütles Jacques, «lihtsalt sellepärast, et ta nende üle valitseb.» 2 5 3 «Kas tõesti?» 428 «Jah, majesteet! Need on ju Imede Õue kaabakad. Juba ammugi kaebavad nad paleefoogti peale, kelle vasallid nad on. Nad ei taha teda tunnustada kohtunikuna ega maksunõudjana.» «Ah tõesti?» jätkas kuningas rahuldusmuigega, mida ta asjatult katsus varjata. «Kõigis oma kaebekirjades kohtupalatile,» jätkas Jacques, «tunnustavad nad ainult kaht isandat: teie majesteeti ja oma jumalat, kes arvatavasti pole keegi muu kui kurat ise.» «Noh, mis sa ütled!» vastas kuningas.
edasi, kuni olime nendest umbes viieteistkümne jala kaugusel -- pime nagu keldris oli seal põõsaste vahel -- ja siis äkki tundsin, et mul tuleb aevastus. Häbematu halb õnn! Püüdsin seda küll tagasi hoida, kuid asjata -- see pidi tulema ja tüli! Olin kõige ees, püstol laskevalmis, ja kui need lurjused mu aevastuse peale kähinal teerajalt jooksu pistsid, hüüdsin: «Tuld, poisid!» ja tulistasin kähina suunas. Sama tegid poisid. Kuid nad lidusid juba, need kaabakad, ja meie neile järele läbi metsa. Arvan, me ei tabanud neid üldse. Nad lasksid kumbki ühe paugu, enne kui plehku pistsid, kuid nende kuulid vihisesid mööda ja ei teinud meile mingit häda. Kui me nende jooksmist enam ei kuulnud, jätsime tagaajamise järele, läksime alla linna ja ajasime kons-taabjid üles. Need kogusid salga mehi ja läksid jõekallast valvama. Niipea kui valgeks läheb, otsib seriff meestega metsad läbi. Minu poisid lähevad ka kaasa. Oleks hea, kui meil
Aga kellega?» «Oh jumal, kes seda teab! Ühe läbisõidul oleva isandaga, kellele ta tegi ettepaneku mängida partii lanskneed.» «Siis on see õnnetu kõik kaotanud.» «Kõik, isegi hobuse, härra, sest kui võõras hakkas lahkuma, nägime, et tema teener saduldas Porthose hobust. Me ütlesime seda võõrale, kuid ta vastas, et ärgu me toppigu oma nina võõrastesse asjadesse, et hobune kuulub temale. Siis me teatasime asjast otsekohe härra Porthosele, tema aga ütles, et me olevat kaabakad, sest kahtleme aadliku sõnas. Kui too juba ütles, et hobune kuulub temale, siis nii see ka on.» «Sellest tunnen ma ta ära,» ümises d'Artagnan. «Siis lasksin ma talle öelda,» jätkas peremees, «et kuna näib, et me ei suuda praegusel silmapilgul kokku leppida tasu maksmise küsimuses, siis'suvatseb ta ehk vähemalt kolida üle minu kolleegi -- «Kuldse Kotka» võõrastemaja 269 peremehe juurde. Härra Porthos aga vastas mulle, et kuna minu võõrastemaja on
annaabi.ee 
