Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus Schlumbergera truncata / Zygocactus truncates Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini. Pärast õitsemist on soovitav anda 6-8 nädalat puhkust ja kasta harvemini
..............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood..............................................................................lk11 3.6. Kaktuste hooldamine eri aastaaegadel...................................................lk12 4. Kaktusteliste paljundamine....................................................................lk13 5. Kahjurid ja haigused, nende tõrje.............................................................lk14 6. Jõulukaktus.....................................................................................lk15 7.Huvitavaid fakte kaktustest.....................................................................lk16 Kokkuvõte..........................................................................................lk.17 Kasutatud materjalid...............................................................................lk18 Lisad............................................................................................
........... 21 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 21 3 SISSEJUHATUS Toataimed lisavad ruumidesse värve, elu ja silmailu. Samuti peab toalilli ka armastama ja hoidma. Antud referaadi eesmärgiks on anda täpsem ülevaade minu kodus olevatest toataimedest. Toon välja kümme toataime, mis mul kodus on. Nendeks on alpikann, tups- rohtliilia, kuuking, havisaba, jõulukaktus, sõnajalg, gusmaania, kukehari, draakonipuu ja puis- 4 aaloe. Iga taime kohta on olemas üldiseloomustus, valgusnõuded, nõuded mulla suhtes, nõuded niiskuse suhtes, paljundamine ja millised on kahjurid ja haigused erinevatel taimedel. 1. ALPIKANN 1.1 Üldiseloomustus Alpikann kuulub nurmenukuliste sugukonda ja toataimena tihti kasvatatav alpikann pärineb Kreekast
19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26. Simsi rododendron sün. Simsi asalea - Rhododendron simsii 27. kannikeseõieline säntpoolia - Saintpaulia ionantha 28. kolmevöödiline havisaba - Sansevieria trifasciata 29. harilik jõulukaktus - Schlumbergera truncata 30. õiekas tõlvlehik Spathiphyllum floribundum 31. harilik kalla - Zantedeschia aethiopica 32. tääkliilia Yucca
Liiga valgusküllases kasvukohas võivad säntpoolia lehed kahvatuda või kollakasroheliseks minna. Neid on erinevat värvi õitega ja isegi miniatuurses vormis. Aafrika kannikesi tuleb kasta siis, kui potis olev muld tundub katsudes kuiv. Parim moodus nende kastmiseks on lillepott osaliselt veega täidetud kaussi panna. Peale minev vesi teeb kannikese lehed pruuniks. Säntpoolia eelistab madalamaid temperatuure (15-21 kraadi) ning ei talu tuuletõmbusi. Jõulukaktus Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus (Schlumbergera truncata, kaZygocactus truncatusi) Peale õitsemist näpistage varrelülisid tagasi, et taime kasvu piirata. Taim vajab nüüd puhkeperioodi. 6-8 nädala jooksul vähendage kastmist, kuid mitte sedavõrd, et võrsed närbuma kipuksid. Sobiv temperatuur puhkeperioodil on 10-15°. Kui pott on väikseks jäänud, on pärast puhkeperioodi õige aeg taim ümber istutada. Kui taim alustab kasvamist, hakake rohkem kastma ja alustage väetamist
Jõululilled Jõulukuuse kõrval kuuluvad 20. sajandi kodudesse toalilled, mille valik ja päritolugeograafia aina avarduvad. Mõned neist on olnud eriti hinnatud, sest õitsevad täpselt jõulude ajal, nagu kristusekroon, jõulukaktus, fuksia. Amarüllist ehk ratsuritähte on püütud ka ise kasvatada ja ilusaid suuri õisi õigeks päevaks ajatada. Paarikümnel viimasel aastal kuulub jõulude juurde jõulutäht ehk kaunis piimalill ehk poinsettia, mida ostetakse jõuluajaks poodidest. Kuigi jõulutähe erksad lehed võivad olla ka roosad, kollakad või valged, on muidugi punaseleheline vorm jõuludeks eelistatud. Jõulutähed kuuluvad Ameerikas jõulude juurde alates aastast 1828,
· fotosünteesiproduktide transport Varre tunnused: · maapealne asend · kasvab kaua pikkusesse · kannab lehti · harunemisvõimeline · radiaalse siseehitusega · rohkete juhtkimpudega (kollateraalsed) Varre muudendid: · Risoom - maa-alune vars (maikelluke) · Mugul (kartul) · Mugulsibul (krookus, gladiool) · Köitraod (viinapuu) · Astlad (viirpuu, laukapuu) · Assimileerivad varred (osjad) · Kladood (jõulukaktus) · Sibul jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed. Pung on lühivõrse, lehed asuvad kaenaldes. Esikasv - kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust
Näiteks puude lõhkumine. Jõulud on üks tähtsamaid pühasid. Jõulud järgnevad advendiajale. Advendiaeg on neli nädalat enne jõulupühi. Advendiajal teevad inimesed ettevalmistusi jõulude saabumiseks. Inimesed kaunistavad oma kodusid. Vanasti oli kombeks tuua tuppa õled. Õled on kuivanud teravilja varred. Inimesed laotasid õled põrandale. Õlgede sees oli tore hullata. Tänapäeval ostavad inimesed koju potililli. Osad lilled õitsevad just jõulude ajal. Näiteks jõulukaktus ja jõulutäht. Inimesed toovad jõuludeks tuppa kuuse. Nad ehivad kuuse ära jõuluehete ja küünaldega. Vanasti inimesed meisterdasid ehteid ise. Tänapäeval saab ehteid osta poest. Jõulude ajal on olulisel kohal küünlad. Küünlaid võib panna aknalauale, peolauale ja õue. Mõned inimesed kasutavad elektriküünlaid. Osad inimesed meisterdavad kuuseokstest pärja. Selle pärja võib panna ukse külge. Linnaväljakule tuuakse jõuludeks suur kuusepuu
Fotosünteesiproduktide transport ·Põhitunnused Maapealne asend Kasvab kaua pikkusesse Kannab lehti Harunemisvõimeline Radiaalse siseehitusega Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) ·Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes
Varre ülesanded - külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport; fotosünteesiproduktide transport. põhitunnused - maapealne asend; kasvab kaua pikkusesse; kannab lehti; harunemisvõimeline; radiaalse siseehitusega; rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) Varre muudendid Köitraod-viinapuu; astlad-viirpuu, laukapuu; assimileerivad varred-sakasuul, osjad, efedra; kladood (fülloklaad)- jõulukaktus Ehitus: epiderm - Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm, mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele; esikoor - Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks; steel - Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium)
Lehed vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad Õied suured, eredavärvilised Õiekate lihtne, paljudest õiekattelehtedest, alusel hüpantiumiga kokku kasvanud Tolmukaid palju Viljalehti 3 kuni palju Vili – nahkjas või lihakas mari Areoolid – astlad paiknevad erilistel lühivõrsetel (erinevus teistest tüviksukulentides) Uue Maailma sugukond, kõrbetes ja poolkõrbetes 1500 liiki Mõned liigid Vahemerepiirkonda sisse toodud – viigikaktus (Opuntia) Palju ilutaimi, eriti tubaseid Jõulukaktus e. lülikaktus Sugukond kivilehelised – Aizoaceae Peamiselt Lõuna-Aafrika, mõned ka Austraalias, umbes 1900 liiki Lehtsukulendid, kummalise välimusega Mõned liigid söödavate lehtedega Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: - viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas - endosperm rakulise ehitusega
o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline o Radiaalse siseehitusega o Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) · Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). · Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne · Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel)
o Maapealne asend o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline o Radiaalse siseehitusega o Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. –alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel)
annaabi.ee 
