● Saastunud õhk(tahm) ● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked Mis juhtub, kui kogu jää sulab? Mis siis juhtub, kui liustik sulab? Positiivsed tagajärjed ● Soodne transpordifirmadele ○ Hiinast otse Euroopasse ● Arheoloogilised avastused Kuidas vältida sulamist ● Kliimamuutuste vastu võitlemine ○ Kasvuhoonegaaside vastu võitlemine ○ Vähem metsa raiumist ○ Vähendada söe, nafta ja gaasi saaduste põletamist Faktid ● Euroopa liustikud on võrreldes 1850. aastaga kaotanud
(keskkond) elanikud, ) pinnas, vesi C (elu) Põltsamaa Jõevool, 2C (elu) Vee Uppumine, Inimesed, Vigastused, surm, B Suur- jõgi konarlik 1B voolamine üleujutus keskkond keskkond (keskkond veed
(sõjavangid, võlgatesse sattunud vabad inimesed) Mesopotaamia Mesopotaamias (tänapäeva Iraak) voolab läbi kaks jõge Eufrat ja Tigris. Nende jõgede ümbrust nimetatakse Mesopotaamiaks, mis Kreeka keeles tähendab jõgedevaheline maa. Jõgede ümbruse pinnas oli pehme, niiske, sest jõevool, üleujutused kandsid põldudele rammusat mulda. Seega oli maad kerge harida, seeme kandis head saaki. Umbes 3500 a. ekr tekkis seal põlluharimisel põhinev kõrgkultuur. Kõrgkultuur e tsivilisatsioon ühiskond, kus on arenenud põlluharimine, käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riigid, tuntakse kirja ja luuakse kõrgetasemelisi kirjandus kunstiteoseid.
Kõige rohkem on üleujutusi olnud kuskil India pool, sest seal on tugevad (merehoovused)?, mis toovad kaasa palju sademeid 9. Kus on vooluvee tegevus märgatavam? Põhjenda! a. kuivadel aladel või niisketes piirkondades? kuivadeeeel, sest viisketes piirkondades on juba pinnad niiskust täis ja küllastunud. Kuivadel aga võib vesi kulutada murenevat või kuiva pinnast äkki. b. tasastel aladel või mägistes piirkondades? Kindlasti mägedes, kus jõevool on tugevam ning jõesäng ja kaldad on järsud. Seal suudab vee kulutus suuremat kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi.
Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6 kärestikku ehk katarakti ( neist 2 Nasseri veehoidlast üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõevool aeglane. Vahemerre suubudes moodustab suure delta (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosette ja Damietta. Etioopia (Abessiinia) mägismaa mussoonvihmad põhjustasid varem Niiluse kesk- ja alamjooksul üleujutusi (juunist oktoobrini, veetaseme tõus 6- 7 meetrit), nüüdisajal reguleerib Niiluse veetaset Assuaani lähedale rajatud hüdrosõlm. Deltast lähtub mitu mageveekanalit (Suessi kanali piirkonda, Faijumi oaasi ja Aleksandriasse).
Tema raskuse tõttu jäänud ühele kaldale istumise ase, teisele poole jõge, Vapramäe metsa, kaks jalajälje lohku. Kahjuks on raudtee ehitamisega Kalevipoja istet küll rikutud, kuid istekoha vormid on tajutavad. Tegelikkuses ei paista see objekt välja või ei suuda autor seda tuvastada. Legendi koha pealt on huitav lugeda. 12. Hundikuristik. Millegipärast on rahvas sellisena hakanud kutsuma kohta, kus loodus näitab selgelt oma jõudu ja vastupidavust. Jõevool on uuristanud kallast ja puu on enda elushoidmiseks toetanud end juurtele, seistes seal kui vaatamisväärsus - kindlalt ja kõikumatult. Eriti huvitav peaks see koht olema lastele. Punkt on informatiivne ja ei jaga mingeid teadmisi, kuid see koht on huvitav vaadata isegi täiskasvanule. 9 Joonis 3. Hundikuristik (allikas: VVVS kodulehekülg) 13. Vapramäe talutares asus viiskümmend aastat tagasi Sohi metsavahikoht, mida tema
paljud neist liustikest kadumas. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Liustike sulamine on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest kõrgema temperatuuri korral on sulamine tavapärasest kiirem ning seetõttu on jõevool ka tavapärasest veerohkem. See toob endaga kaasa üleujutused ja maalihked. Aja jooksul vee juurdevool tasapisi väheneb ning liustiku kadumisel peatub täielikult. Liustike sulaveest ei sõltu mitte ainult inimesed, vaid ka paljud loomad ja taimed. 10 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus Praeguste tootmisvahenditega on näljahädad kõrge ja keskmise arengutasemega maades kaotatud
paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Vesi uuristab osasid kaldaid ja teisi setitab mille tagajärjel tekivad looked. Kalda osa mida jõgi uuristab nimetatakse põrkeveeruks. Kalda osa, kus jõevool on aeglasem ja setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid - jäänukid kunagistest lammidest Kui erosioonibaas (e suudmeveekogu veetase) alaneb, siis intensiivistub põhjaerosioon. Jõgi lõikub sügavamale ja kujundab uue, madalama lammitasandi. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon?
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
Keskjooks -vool rahulikum -uuristav tegevus nõrk -eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks -vesi voolab aeglaselt -vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke ja delta. Meander – jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu – soot, koold e. vanajõgi. Jõesäng on haruharva sirge. Jõevool uuristab kaldaid, tekitab lookeid. Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks. Ta on vastasasuvast laugkaldast tunduvalt järsem. Jõe vasak ja parem kallas määratakse jõe voolusuunast lähtudes - voolusuunas vaadates jääb paremale vaadates parem, vasakule aga vasak kallas. Kallas on veekogu ääristav maismaariba. See on veeloomade ja kaldaasukate elupaik, kasvukohaks helofüütidele ja düfrofüütidele.
lükatakse käega paat eemale. Edasijõudnu teeb: Tõugatakse maapoolse jalaga end koos paadiga sillast eemale ja kükitatakse alla nii, et maapoolne jalg läheb jalatugedele, et saaks istuda pingile. Järgmisena kinnitatakse jalad jalatugedesse. • Paadist väljatulek Paadisilda sõidetakse alati jõgedes vastu voolu, sest siis aitab jõevool paadi lükkamist vastu silda. Veepoolse käega võetakse kinni mõlemast aerust. Veepoolne jalg astatakse jalaplaadile paadi keskel. Tõustakse püsti nii, et maapoolse jalaga saaks astuda sillale. Paadist välja tulles tõmmatakse veepoolne aer alati endaga kaasa, et see ei jääks vabalt vette loksuma. See võib aeru või tulli ära lõhkuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
