Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu
..........................................................3 3.1. Kohustuslik- ja vabakava......................................................................................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit...............................................................................................................................4 3.4. Jäätants..................................................................................................................................4 3.5. Vabatants...............................................................................................................................5 3.6. Hindamine............................................................................................................................5 4. TUNTUIM NAISILUUISUTAJA.....................................................
19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. Üksiksõit
lubatud vokaalmuusika kasutamine. Hinne, mille uisutaja või paar esituse eest saab, koosneb kahest osast: tehniline hinne ja kava komponentide hinne. Tehniline hinne antakse kava elementide eest. Sõltuvalt elementide raskusest ja soorituse puhtusest võib hinne olla kõrgem või madalam. Kava komponentide hindega hinnatakse kava esituse komponente, milleks on uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Jäätants Jäätantsu eripära on see, et iga kava peaks olema tants, mis tähendab esitust teatud taktimõõduga muusika saatel. Paarid uisutavad tavaliselt tantsupoosides või paariliste vahel oleva väga väikese vahega. Lisaks osavale jalgade tööle on väga tähtis tantsuliigutuste, sammude ja muude elementide abil näidata ka muusika karakterit. Jäätantsuvõistlus koosneb kolmest osast: kohustuslik tants, originaaltants ja vabatants.
Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks 44. Kauri Kõiv 65. Roland Lessing 81. Martten Kaldvee 4x7,5 km teatesõit 14. Eesti Priit Viks, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Roland Lessing NAISED 7,5 km sprint 55. Eveli Saue 64. Kadri Lehtla 83
Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon ICF Rahvusvaheline Jäähoki Föderatsioon IIHF Rahvusvaheline Kelguspordi Föderatsioon FIL Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon FIS Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit IBU Rahvusvaheline Uisuspordi Liit ISU Vancouveri võistlusalad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Iluuisutamine ja jäätants Olümpiarõngad Punane Ameerika Must Aafrika Sinine Euroopa Roheline Austraalia Kollane Aasia Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis Esimest korda heisati lipp 5. aprillil 1914 Aleksandrias Ametlikult heisati lipp esimest korda 1920 aastal suveolümpiamängudel Antverpenis. Olümpiaprintsiibiks... ...nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud
C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid............................................................................................8 kasutatud materjal...............................................
hõlpsasti keerata. Tema leiutis tegi võimalikuks inimestel rulluisutamist nautida. lõpuks arenes lihtsalt uisutamisest võistlus mis oli 1992 aasta isegi Olümpia mängudel- rulluisuhoki. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala kus uisutaja esitab muusika järgi oma füüsilisi oskusi uiskudel. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamises on neli kategooriat: Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit, paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Iluuisutamise kava sisaldab hüppeid, tõstmisi, viskehüppeid, keerutusi ja paljusid muid liigutusi. Iluuisutamine on pärit 19. sajandi keskelt. Ameerika uisutaja Jackson Hainesi peetakse kaasaegse iluuisutamise isaks, sest just tema tutvustas 1860 keskel uut sorti uisutamist. Kiiruisutamine Kiiruisutamine on uisutamise alaliik kus võistlejad läbivad ettenähtud maa kindlat tüüpi uiskudel (kiiruisud)
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov .......................................................................................... 4 Irina Stork ja Taavi Rand ...................................................................................................4 Jelena Glebova..........................................................................................................
24 aastat hiljem asutati Rahvusvaheline Uisuliit( International Skating Union, ISU). Esimesed maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest sai olümpiaala 1908. a Londonis, oma praeguse näo omandas 1950-ndatel. Ala menukusele on kaasa aidanud võistluste demostratsioonesinemiste teleülekanded, suur vaatajaskond on kasvatanud iluuisutamissõprade arvu kogu maailmas. Võistluskorraldus Klassikalised alad on üksiksõit, paarissõit ja jäätants. Sooloesinemised koosnevad kahest osast: lühike ehks tehniline kava ning pikk ehk vabakava. Lühikava kestab 2 minutit ja 50 sekundit ja peab sisaldama 8 nõutud tehnilist elementi koos neid siduva liikumisega. Uisutajad ise valivad saatemuusika. Vabakava kestab naistel 4 minutit ja meestel 4.30. Hinnatakse võistlejate tehnikat , koreograafiat, muusikasse sisseelamist, muusika valiku orginaalsust ja kava esitust. Paarissõidu puhul esitatakse lühikava, mis peab sisaldama teatud
Väravad asuvad väravajoone keskel ning väravate kõrgus on 1.22 m ja laius 1.83 m. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. o kahe- või kolmekordne axel. o kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega.
Kokkuvõtvalt on iluuisutamine kõvasti arenenud ja tänapäeval on see üsnagi kuulus spordiala. 3 Võistlused Millal ja kus toimusid esimesed võistlused? Ning kus toimuvad need nüüd? Millised on auhinnad? Kuidas võistlusi korraldatakse ja mida võistlejatelt oodatakse? Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): 1) kahe- või kolmekordne axel 2) kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad
· Jooksmine on parim vahend, et tunda end igavesti noorena · Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid · Joosta võib igas vanuses Rulluisutamine Rulluisutamisel on palju võimalusi. Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab?
15. Joosta võib igas vanuses 9 rulluisutamine Rulluisutamisel on palju võimalusi · Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. · Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab
4 Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): o kahe- või kolmekordne axel. o kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad
rulluisutamine kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. 5.1. Rulluisutamisel on palju võimalusi · Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. · Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. 5.2. Rulluisud
annaabi.ee 
