Jäälõhkujad Jäälõhkuja ülesanded ning omadused · Teistele laevadele tee rajamine jääs ning laevade puksiirimine · Tugev kere ja võimsad mootorid · Võimsamad jäämurdjad võivad murda kuni 4 m paksusesse jäässe kanali · Vastu jääd sõites laev tõuseb ning purustab selle raskusega Esimesed jäälõhkujad · Nüüdisaja tüüpi jäämurdja ehitas esimesena 1864. aastal Vene tööstur Mikhail Britnev sõiduks Kroonlinna ja Oranienbaumi vahel. · Selle nimi oli Pilot ja võimsus 0,04 MW. Esimesed jäälõhkujad · Esimene arktiline jäämurdja oli Jermak ning loodi Stepan Makarovi poolt 1899. aastal Inglismaal · Põhidisain oli võetud Pilotilt · Kasutuses oli 1899-1911 20. sajand · 1940dest aastatest hakati kasutama diisel-elektri mootoreid · Laevakere kahe kordne
TUUMAFÜÜSIKA RAKENDUSED v Tuumarelvad v Elektrienergia tootmine v Radioaktiivsete isotoopide meetod v Allveelaevad ja jäälõhkujad (tuumkütused) Tuumarelvad v Relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel v Mõjutegurid lööklaine, valguskiirus ja radioaktiivne kiirgus v Neid loetakse ka massihävitusrelvadeks. v Tuumarelvaks on näiteks tuumapomm Tuumapomm Tuumapommis on ahelreaktsiooni tekkimiseks vaja teatud kriitiline mass ainet. Kui kriitilise aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega
c) suhkrupeet Ida- ja Põhjapool domineerib loomakasvatus. Lapimaal kasvatatakse põhjapõtru. TÖÖSTUS Energiamajandus Tuumaenergia – osatähtsus üle 30%. Tuntuimad : OLKILUOTO ja LOVIISA Taastuvad – puit, hüdroenergia ~25%. Maagaas ja nafta – import. Masinatööstus Väga kõrgelt arenenud ja suures osas põhineb kõrgtehnoloogial. HARUD: Laevaehitus – a) jäälõhkujad b) luksus reisilaevad c) allveelaevad (teadlastele) Elektroonikatööstus – a) telekommunikatsioonivahendid b) mõõteriistad ilmajaamadele Veel tooteid – a) liftid b) kraanad c) naftapuurimis seadmed Metsatööstus - ~30% (langeb) Väljaveetavad kaubad – a) tselluloos b) paber
koostisosadeks. 8. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 9.Kõrge temperatuur ja kõrge rõhk. 10. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. 11. Reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur . 12. Tuumarelvad, Elektrienergia tootmine, Allveelaevad, jäälõhkujad, Radioaktiivsete isotoopide meetod. 13. Suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele. 1) Ühik- siivert SV; 2) Ühik-Bekrell Bq; 3)Grei GY. mõõdetakse dosimeetriga. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb Beetakiirgus võib olla negatiivne või positiivne, Beetakiirguse
,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis... näitusele, mis viib ,,baltisaksa kunstnike detailsetest maalidest, pallaslaste mahlakst realismist kaasaegsete autorite loominguni." Näituse kuraator on viltuse maja maalid jaotanud nelja saali. Pea- ehk Suures saalis on talvised olustikumaalid ja Tartu vaated. Esimesena jäi silma Johannes Võerhansu ,, Jäälõhkujad Emajõel." Tunnistan ausalt, et mulle see maal ei meeldinud. Kuidagi rõhuv ja sünge, valgust tundus vähevõitu (Põhjamaa inimese valguseihalus?) ja need küürutavad inimesed, kes teevad kurnavat tööd. Talvepilti tahaks helgemat ja heledamat. Väga meeldis mulle Oskar Hoffmanni ,,Talvemaastik" kui palju valgust ja sina, kuuled krudinat hobuste kapjade all, tunned lume raskust tarede õlgkatustel. Siin on õhku, ilu ja ruumi. Vaatasin Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogust tema teisi pilte
Uurimislaevade eeliseks on paindlikkus, teatud parameetreid on siiani võimalik mõõta vaid laevadel. Ning miinuseks on nende kulukus. 3 1. Mis on uurimislaev... Uurimislaev on laev, mis on kujundatud ja varustatud läbi viima uurimistöid merel. Uurimislaev edendab mitmeid ülesandeid. Osad neist on kombineeritud ühte tavalaeva, teised vajavad spetsiaalset erilaeva. Nõudlike tingimuste tõttu on need laevad sageli samaaegselt ka jäälõhkujad, et toime tulla polaarvetes. Uurimislaeva päritolu tuleb varajastest meremeeste uurimisretkedest. Hüdroloogiliste mõõdistuste laev on kujundatud läbi viima hüdroloogilist uurimistööd ja mõõdistusi. See info kantakse merekaartidele, mis tagavad ohutu navigatsiooni sõja- ja tsiviillaevanduses. Need laevad teostavad ka seismilisi mõõdistusi merepõhjas. Praktikas tuleb aga hüdroloogiliste mõõdistuste laeval täita erinevaid ülesandeid. Okeanograafiline uurimistöö:
teema käsitlemist, olema üles ehitatud üldlevinud sõnadest, vältima emotsionaalset või väärtustepõhist varjundit, mitte suunama soovitud vastustele, vältima moraalseid teemasid või osalejate hindamist. 3.1 Küsitluse küsimused Küsimuste järjestus võib liikuda nii üldiselt täpsemaks kui ka vastupidi. Küsimused võivad oma tüübilt jaguneda mitut moodi. Kahn ja Cannell (1968) jagavad küsimused kahte kategooriasse: esmased küsimused (sissejuhatavad, avatud, "jäälõhkujad") ja teisesed (teemat käsitlevad, spetsiifilised, süvitsi lähenevad). Wheatley (1989) eristab suure hulga erinevad küsimusi, mida võib fookusgrupis kasutada: · otsesed uurivad küsimused (tegelevad arutelu teemaga ja põhinevad eelneval uurimusel) · süvaküsimused: suunatud arutelu teemale, otsivad sügavamat arusaama väljendatud suhtumises ja arvamustes. "Miks...?" · testivad küsimused: üritavad leida mingi põhimõtte piire, ulatust
See aitab energiat toota ka piirkondades, kus pole aastaringselt piisavalt palju vett ja piisavalt palju päikeseenergiat. Näiteks Lõuna-Koreas ja Prantsusmaal pole lihtsalt piisavalt looduslike ressursse et oma maad energiaga varustada. Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. Selle abil ei pea kaasas kandma kümneid liitreid vedelkütust, vaid võtad kaasa väikese koguse lõhastuvat ainet. Selle abil liiguvad ka võimsad jäälõhkujad, mida on vaja, et ka külmal ajal veetransport liiguks. Hoolimata paljudest kasulikest omadustest on tuumaenergia kasutamine väga riskantne. Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. Selliste jääkidega pole midagi peale hakata ja neid üritatakse kahjutuks muuta. Need jäätmed on radioaktiivsed ja neid muudetakse kahjutuks sellega, et need maetakse maa või vee alla eraldi konteineritega.
Aeglusti Termotuumareaktsioonid Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril toimuv kergete tuumade liitumine (sünteesireaktsioon) 1 H2 + 1H3 = 2He4 + 0n1 Kuna reaktsioon toimub väga kõrgel temperatuuril, on tehniliselt raske saavutada juhitavat reaktsiooni. Esialgu kasutatakse vaid termotuumapommides Tuumafüüsika rakendused Tuumarelvad Elektrienergia tootmine Allveelaevad, jäälõhkujad Radioaktiivsete isotoopide meetod Laserid Ergastatud aatomite energiat kasutatakse valguse kvantgeneraatorites laserites Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation Lasergrammofon, laserkassaator, laserprinter, laserviip, hologrammid. Lasertööriistad(puurid,saed, freesid, keevituspõleti, frees, pindade töötlemine). Meditsiin Elektroonika. Optiline side. Elementaarosakeste füüsika
Praktika näitab et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. Seetõttu võib veekindlate piki ja vaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtliku kreeni. Et vähendada kreeni , mis tekib vee sattumisel laeva ühe parda ruumidesse , kasutatakse järgmisi abinõusid: 1.mõlemal parda sümmeetriliselt asuvad ruumid ühendatakse toruotsikuga; 2. Kasutatakse kreenisüsteemi sõjalaevad ja jäälõhkujad mille abil saab pumbata vett ühe parda ruumidest teise parda ruumidesse. 3, võetakse täiendav kogus vett vastas parda ruumidesse , kui seda võimaldab ujuvuse tagavara. Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega. Temale rakendatud liikumapaneva jõu mõjul. liikumapanev jõud tekitatakse sõuajami abil ( puksiirtrossi tõmbega) Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumsel tekitava takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee ja õhutakistusest.
Paremad ujujad söandasid ette võtta kaugemaid retki enamasti Vana Patarei varemeteni, mis asusid umbes 300 meetri kaugusel. Kalaranna poiss Egon Brücke (hilisem Rannet), kes oli meist pisut vanem, suutis ühe jutiga edasitagasi ujuda. Ta käis ka Kadrioru kergejõustikukursustel ja oli üks võimekamaid. Süstemaatilise treeningu asemel tundis ta rohkem huvi tantsukursuste vastu. Sadamas ja mere ääres oli palju põnevat. Kevadtalvel tulid sadamasse hiigelsuured Vene jäälõhkujad Jermak , Svjatogor, Lenin ja Krassin, viimane eestlasest kapteni Karl Jõgiga. Süsi oli kuhjatud majakõrgusesse paarikümne meetri pikkusesse hunnikusse, kust söetolmust mustad madrused seda vitstest korvides jäälõhkuja punkrisse kandsid. Söehunniku kõrval oli puldaniga kaetud nisulade. Sealt kühveldati Ameerika toiduabina saadud nisu labidatega kaubavagunitesse, mis peagi sõitsid Narva poole. Vana Vunts, Pööningupoiss ja teised
Vormsile ja rohkem siinsetes lahingutes ei osalenud. Saarte vallutamisega kaasnesid Nõukogude vägede eksitamiseks ulatuslikud pettemanöövrid merel. Ulatuslikumad olid ,,Südwind" Liivi lahest Saaremaa lõunaranniku suunas ja hiljem ,,Westwind" Saaremaa läänerannikule. Suurim ja ohvriterohkeim oli ,,Nordwind", mille käigus Soome sõjalaevad imiteerisid dessanti Soome lahest Hiiumaa suunas. Operatsioonis osalesid kaks rannakaitse soomuslaeva, ,,Ilmarinen" ja ,,Väinamöinen", jäälõhkujad ,,Jääkarhu" ja ,,Tarmo", üks miinilaev ning hulk väiksemaid laevu. Manöövri käigus sattus Soome mereväe lipulaev ,,Ilmarinen" miinile ja uppus. Hukkus 271 soome meremeest, 132 pääses. Pääsenute hulgas olid Soome laevastiku juhataja kommodoor Rahola, rannakaitselaevastiku juhataja ja ,,Ilmarise" komandör kapten Göransson. Õnnetu pettemanöövri tegelik eesmärk jäi aga hoopis saavutamata, Nõukogude pool lihtsalt ei märganud seda (Loss of Ilmarinen; Unternehmen ,,Beowulf").
hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse. Kui täpselt jälgida ekspluatatsiooninõudeid, on tuumajaam (mitte aga plutooniumivabrik!) suhteliselt ohutu ja keskkonnasõbralik ettevõte. Kiirguskaitse
hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse. Kui täpselt jälgida ekspluatatsiooninõudeid, on tuumajaam (mitte aga plutooniumivabrik!) suhteliselt ohutu ja keskkonnasõbralik ettevõte. Kiirguskaitse
annaabi.ee 
