Veinid ja söök: Allpool on reastatud toidu- ja veinitüübid, mis üldiselt kokku sobivad: Liha: kergelt marjase maitsega punased veinid Austrid: kerge või keskmise täidlusega valged veinid Kala: keskmise täidlusega või täidlased valged veinid Hele liha: täidlane valge vein või parkaineta punane vein Punane liha: keskmise täidlusega või täidlane punane vein Ulukiliha: täidlased punaveinid Juustud: valged veinid sobivad üldiselt paremini rasvaste juustudega kui punased veinid, mis sobivad paremini kõvade juustudega Magustoidud: magusad valged veinid ja kangestatud magusad veinid Tsiili veinid sobivad samuti imehästi toitude juurde, mis eelpool olev loetelu soovitab. Mulle väga meeldis kodune ülesanne. See tekitas huvi ka teiste maade ja piirkondade veinide kohta ehk avastasin, et on eelnevalt end harida enne kui poodi minna ja oma valikuid teha. Valikuid on palju ja seepärast on oluline, et teadmisi rakendaksin
valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt
QbA ja Kabinett veinid sobivad suurepäraselt aperitiiviks, samuti salatite, punase lihaga kalaroogade, juurviljaroogade, linnuliha ja kõvade või keskmiselt kõvade juustude kaaslaseks. Spätlese on suurepärane Idamaise köögi, linnuliha ja kalaroogade juurde, kui lisandiks on tume kaste. Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese ja Eiswein on head kas desserdiga või desserdina. Loomulikult sobivad ka hanemaksa ja juustudega. Elu on liiga lühike tarbimaks odavaid ja iseloomutuid jooke. Tasub proovida vähemalt kordki head Saksa Rieslingut... 11 Pilte Saksa veinidest Kloster Eberbach Riesling 2007 Saksamaa, valge, kuiv viinamari: Riesling alkohol: 12% kastis: 6*0,75L Elegantne vein. Veidi piprase noodiga. Rohkelt puuvilja ja meeldivat happesust.
· Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja puuviljased veinid, milles on vähem happeid ning mõruaineid. Mida vürsisem on toit, seda madalama happesusega peab olema vein, vastasel juhul tundub toit tuliselt teravamaitselisena. · Toidu vürtsikust ning soolasust pehmendab veini magusus. · Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega. · Mõruda maitsega toiduainete (redis, artisokk, roheline paprika, tsitruselised, suitsutatud tooted, must sokolaad vms) kasutamisel tuleks vältida suure mõruainesisaldusega veini, mis seda veelgi võimendaks. · Raske toidu paariliseks sobib tugev täidlane vein. · Toit, mis sisaldab magusat mett, tarretist, keedist, taandab oluliselt veini magusust, seetõttu peaks niisuguse toidu kõrvale pakutav vein olema kindlasti magus ning puuviljaline.
· Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja puuviljased veinid, milles on vähem happeid ning mõruaineid. Mida vürsisem on toit, seda madalama happesusega peab olema vein, vastasel juhul tundub toit tuliselt teravamaitselisena. · Toidu vürtsikust ning soolasust pehmendab veini magusus. · Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega. · Mõruda maitsega toiduainete (redis, artisokk, roheline paprika, tsitruselised, suitsutatud tooted, must sokolaad vms) kasutamisel tuleks vältida suure mõruainesisaldusega veini, mis seda veelgi võimendaks. · Raske toidu paariliseks sobib tugev täidlane vein. · Toit, mis sisaldab magusat mett, tarretist, keedist, taandab oluliselt veini magusust, seetõttu peaks niisuguse toidu kõrvale pakutav vein olema kindlasti magus ning puuviljaline.
roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT
Toiduskaala, millega koos Rieslingit juua, on lai: alustades mahlasematest-piprasematest ja Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus happerikkamatest noortest Rieslingitest, mis sobivad hästi rasvasemate kalaroogade, kergemate kana- ja sealiharoogade ning loomulikult mahlase hapukapsa kõrvale, lõpetades magusate ja hinnaliste Vendage-Tardive'idega, mis sobivad hästi foie gras'ga ning tugevamate sinihallitus- ja Münster-juustudega. Riesling on valgete viinamarjade pärl, mis suudab alati pakkuda meeldejääva veinielamuse. Nimetatakse ka veel Rhine Riesling, Weisser Riesling, White Riesling, Johannisberg Riesling ja Riesling Renano. Mitte segi ajada Welschrieslingiga, mis on Rieslingi kahvatum mutatsioon. Riesling Italico ehk Welschriesling on lihtsam ja kahvatum kui selle kuulus sugulane. Valmistatakse kaua säilitatavaid ja arenemisvõimelisi veine.
organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Juustus hinnatakse kõvadust rasvavaba kuivaine veesisalduse ning rasvasust kuivaine rasvasisalduse järgi. Kõvaduse määrab põhiliselt kalgenditöötlus ja pressimine. Liigitustunnustest kirjeldatakse esmaselt kõvadust, siis rasvasust ja viimasena valmimisviisi. Juustutootmise tehnoloogia sõltub väga palju sellest, millise juustuliigi või klassiga on tegu. Võrreldes pehmete juustudega on kõvade ja poolkõvade juustude tootmine keerukam. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Juustu klassid
Muscatel Oro, Louis Eschenauer Sauternes. ROOSA VEIN Kvaliteetsemate roosade veinide iseloomulik roosa värv pärineb viinamarjakestadelt; vahe punase veiniga seisneb selles, kesti on veinivirdades leotatud lühemat aega. Teistel juhtudel on valge ja punane vein lihtsalt segatud. Roosad veinid võivad olla kuivad või poolmagusad. Roosasid veine iseloomustab aktiivne puuviljahape. Roosa vein sobib kala- ja kanalihatoitudega, magedamate juustudega ning aperitiiviks. Soovitav serveerimistemperatuur +7 - +9 0C. Mõningad veinid: J. P Chenet Rose ( kuiv), E & J Gallo White Zinfandel (poolmagus), Miguel Torres Santa Digna Cabernet Sauvignon Rose( kuiv). PUNANE KERGE VEIN Parkhapped ei tundi esile, maitses värskus ja mahlakus ning viinamarjale omane karakter. Reeglina noored veinid, mida soovitav kasutada samuti noorelt. Kuna värvained ning suur osa parkhappeid
jahutada. · Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja puuviljased veinid, milles on vähem happeid ning mõruaineid. Mida vürtsisem on toit, seda madalama happesusega peab olema vein, vastasel juhul tundub toit tuliselt teravamaitselisena. · Toidu vürtsikust ning soolasust pehmendab veini magusus. · Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega. · Mõru maitsega toiduainete (redis, artisokk, roheline paprika, tsitruselised, suitsutatud tooted, must sokolaad vms) kasutamisel tuleks vältida suure mõruainesisaldusega veini, mis seda veelgi võimendaks. · Raske toidu paariliseks sobib tugev täidlane vein. · Toit, mis sisaldab magusat mett, tarretist, keedist, taandab oluliselt veini magusust, seetõttu peaks niisuguse toidu kõrvale pakutav vein olema kindlasti magus ning puuviljaline.
annaabi.ee 
