Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juustud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
100g, kcal, bränd, juustud, meierei, kodujuust, hiirte, kitsepiim, kaltsiumkloriid, kertu, kaaliumnitraat, aukudega, tervete, e452, kreemjas, feta, maitseltÜlesanne 1 Selveri juustu nimetused Juustu nimetus hind kg tootja koostis 1. Camembert natural 14.58 100g toodet sisaldab (President) keskmiselt: Energiat 357kcal/1476kJ, valke 17,0g, süsivesikuid 0,2g, rasva 32,0g 1. Juust Brie, 14.00 100g toodet sisaldab (kreekapähtlitega; keskmiselt: Energiat
3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g. Teades keemilist koostist on toidu energiasisaldust kerge välja arvutada. Inimese keskmine päevane energiavajadus on 2630 kcal (400x4+100x4+70x9). See oleneb eluviisist, soost, vanusest jt. teguritest ning võib kõikuda 2000-st kuni 4000 kcal-ni. Kõrgema energiasisaldusega on vähese veesisaldusega ja rasvarikkamad toiduained. 1.4.Toidukauba märgistamine Toidukauba müügipakendil esitatav teave on järgmine. Toidukauba nimetus. Võidakse anda teavet selle valmistamisel kasutatud töötlemisviisi kuivatamine, suitsutamine, külmutamine, kontsentreerimine, taastamine jt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Juustu klassid Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad juustud. Näiteks hollandi, pasta filate, Cheddari. Piimhappebakterite ja propioonbakterite toimel valmivad juustud. Näiteks sveitsi tüüpi. Hallitusseente osalusel valmivad juustud, sini- ja valgehallitusjuustud. Limamikrofloora osalusel valmiva juustud. Näiteks Tilsit Toorjuustud. Juustu liigid Kõvad ja poolkõvad juustud Toimub piima eeltöötlus, juurendamine ja vormimine. Kasutatakse Hollandi tüüpi tehnoloogiat. Itaalia tüüpi kõvad juustud: Gran Padano, Parmesan
Normaliseerimine piima rasvaprotsenid viimine ettenähtud tasemele, rasvata piima ehk lõssi lisamisega. Piima liigid: Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Piima tooted on: rõõsk koor, piimakonservid ( kondenseeritud piim ja kuivatatud piimatooted), pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim,rjazenka, pudingud, glassurkohukesed, viili, jäätis, või, juust. 3.2 Juust. Juust on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustuga seotud põhimõisted: Kaseiin piima koostisse kuuluv peamine proteiin, mis heljub piimas, kuid ei lahustu. Kaseiin tagab juustu elastse struktuuri.
Võileiva alused: peeneleivad, sepikud, saiad, kuklid, mitmevilja ja seemnetooted, näkileivad jne Ainult võileibadest koosnevaks eineks arvestatakse igale sööjale 100 150 g leiba, saia ja küpsiseid. Võileibade määrded: Sobivad pehmendatud või, võideks, toorjuust, majonees, sulatatud juust, kohupiim jne. Määrdeid kasutatakse selleks, et anda maitset ja mahlakust, siduda katteained alusega. Saab valmistada ka erinevaid määrdesegusid. Segu nimetus Lisandid 100g võile, Maitseained Toorjuustule, majoneesile Juustuvõi 50 100 g riivjuustu, ka Pipar, paprika hallitusjuustu Maitsevõi 50 g peterselli, tilli või Sidrunihape või mahl, sool Murulauku Munavõi 1 keedumuna või 2 Sinep
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
Rasvasus, erinevused liikide osas Lehmapiima rasvasisaldus kõigub 35%-ni, inimesele piimarasv hästi omastatav, hea energiaallikas. · Kauplustes müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. · Funktsionaalse toidu valdkonda kuulub dr.Hellus piim 2,5% · Valio Alma Hyla sarja piim 1,5% · Valio ZERO LACTOSE 1.5% on väherasvane piimajook, mis on laktoosivaba. · Kitsepiim on valgem kui lehmapiim, tugevam maitse. 14. Hapupiimatoodete omadused ja valmistamine. Hapupiimatooted valmistatakse piimale erilist juuretist lisades, mis muudab osa laktoosi piimhappeks ning valgud kalgenduvad. Hapnemine annab iseloomuliku maitse, lõhna, konsistentsi. Tuntumad hapupiimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor. Hapupiimatooteid iseloomustavad kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus, värskendav maitse. Mõningad
pool (4-7 portsjonit) on rukkileiba, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Portsjonite arv ulatub meestel ja füüsilist tööd tegevatel inimestel 13 portsjonini, mis on rohkem kui pool kilogrammi toitu. Väiksema kehakaaluga, istuva eluviisiga 17 inimestel ja ülekaalulistel, on soovitatav portsjonite arv väiksem. Üks portsjon on umbes 1 40-grammine rukkileiva viil, 1dl teraviljaputru või 100g keedetud kartuleid. Teisel olulisel korrusel on puu- ja köögiviljad ning marjad, päevas soovitatakse vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 35 portsjonit köögivilju. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Siia gruppi kuulub ka täismahl ja nektar. Üks portsjon sellel korrusel on umbes 100g köögivilja, 100g puuvilju, 2dl marju või dl täismahla. Kolmandal korrusel on piim ja piimatooted, liha, kala ja muna. Nende toidugruppide
Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad; kartul, till, peet, hernes ja porgand; piim ja piimatooted; sulatatud juustud. Täiskasvanud inimesel soovitatakse tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Võimalikult palju soovitatakse süüa toorelt puu- ja köögivilju. Ka täisteratooted 28 on kasulikud. ____________________________________________________________ KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame süsivesikuid? 2. Kui palju süsivesikuid me päevas vajame? Rasvad
annaabi.ee 
