Tarmo Torn 8.kl Asukoht Kuninglik Chitwani rahvuspark Nepalis tekkis 1973. aastal väikese ninasarvikute kaitseala suurendamise tulemusena. See on esimene kaitse alla võetud territoorium selles riigis. Pargi rajamine Kuni 1951.aastani oli Nepal välismaalastele suletud riik,Chiwani piirkond aga peaaegu asustamata Aastal 1960 saadi sel territooriumil jagu maalaariast,mis tekitasmassilise uute asukate juurdevoolu Suured metsaalad raiuti ja juuriti metsast puhtaks ning muudeti põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962.aastal neile aastal neile Rapti jõest lõuna pool väikene kaitseala 1973. aastal seda territooriumi laiendati ning nimetati Chitwani rahvuspargiks. Taimed Kuninglikus Chitwani rahvuspargis esineb kahte põhilist tüüpi metsi.Levinumad neist on kürgemal asetsevatel aladel kasvavad metsad. Peale nende kasvab siinsetes metsades liik Terminalia
isa, et ta ei peaks abielluma nagu Apolloni õdegi. Apollon pidevalt palus Daphnet, et ta jääks, kuid nümf jätkas põgenemist. Ühel korral nähes, et Apollon saab ta kohe kätte, palus ta oma isa Peneiose abi: "Aita mind Peneios. Ava maa, et ta sulguks ümber minu või muuda mu vormi, mis on toonud mu selle ohu kätte". Äkki hakkas Daphne nahk muutuma puukooreks, juuksed leheks ja käed oksteks. Ta lõpetas jooksmise, sest ta jalad juuriti maassse. Apollon embas oksi, aga isegi oksad tõmbusid temast eemale. Kuna Apollon enam ei saanud teda oma naiseks võtta, siis ta tõotas, et ta hoolitseb selle puu eest ja lubas, et tema juuksed kaunistavad juhtide päid nagu kroonid. Apollon kasutas oma igavese nooruse ja surematuse võimeid, et muuta loorberipuu igihaljaks. Sealt alates ongi loorberipuu igihaljas. Selle loo moraal on minu arvates see, et kui sa oled kõrgel positsioonil ning arvad, et sa võid
Sellise sirbiga lõigati kõrsi. Saartel ja LääneEestis kasutati suuri, kõvera löe külge needitud, sepa valmistatud siledateralisi sirpe, millega niideti vilja. Siledateralise sirbiga oli viljakoristus jõudsam, sest korraga lõigati umbes poole vihu jagu viljakõrsi, hambulise teraga seevastu umbes viiendiku jagu. LääneEestis, eriti saartel kitkuti väikeste nüride sirpide abil otra koos juurtega. Otra juuriti selleks, et kõrred jääksid pikemad ja vilja oleks parem põllule kuivama panna. Heinategu Heina niideti vikatiga. Alates 19. saj. tulid MandriEestis kasutusele vabrikuvikatid. LääneEestis ja eriti saartel säilisid kauem sepavikatid, mis sobisid paremini sealsele karedale heinale. LääneEestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. IdaEestis olid
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg
(1) Liblikõielistest kasvavad niidul ristik, hiirehernes, aashernes. Lisaks kõrrelistele ja liblikõielistele kasvab niidul veel palju teisi taimi. Näiteks tulikad, kellukad, härjasilmad, karikakrad, käpalised (käokeel, kuldking), härghein, kullerkupp, pääsusilm. (1) 3. LOODUSLIKUD JA KULTUURNIIDUD 3.1. Looduslikud niidud Niidud on tekkinud puude langetamisel karjamaade, heinamaade ja põldude tarbeks. Pärast puude raiumist oksad põletati ning kännud juuriti välja. Alles siis sai seal heina niitma hakata. Pärast puude mahavõtmist hakkasid lagendikul metsataimed asenduma rohkem valgust vajavate niidutaimedega. Inimene ei külvanud ega istutanud neid taimi. Niimoodi kujunenud niitu nimetatakse looduslikuks niiduks. (1) Looduslikke niite on mitmesuguseid: 3. aruniit kuival maapinnal heinamaadena kasutatavad niidud, 4. puisniit aruniidul kasvab ka üksikuid puid ning põõsaid, näiteks mahajäetud
Aga see Neue Sachlichkeit (uusasjalikkus) on ehk kõige tugevam. 1920ndatel ilmub palju suuri romaane, nt Th. Mann, Hesse. 1933 1945: Literatur im Dritten Reich/Exilliteratur. Sel ajal on paralleelselt saksa kirjandus saksamaal ja väljaspool saksat. Erinevus on väga suur. Propagandakirjandus Nach 1945: BRD Stunde Null, Kahlschlagliteratur lageraiekirjandus, kõik, mis meenutas Hitleri-aega juuriti välja; DDR Literatur des Sozialistischen Realismus. Ka siin on paralleelselt kaks kirjandust. Nach 1990: Literatur des wiedervereinten Deutschlands. Saksa kirjandusruum sajandi vahetusel. Saksamaa ja Austria. Sel ajal suured erinevused geograafilises mõttes. Saksamaa: :Aufbruchsstimmung (meie oleme tegijad ja meie ees on maailm lahti): industrialisierung, techn. Fortschritte (autod, mehhaniseerumine, liinitöö vabrikutes,
haigestunud puude väljaraiumisega, sest raie järel hakkab haigus nakatunud kännu juurtest tervete naaberpuude juurte suunas kiiremini edasi liikuma. Raie- ja kokkuveotööde ajal tuleb vältida juure- ja tüvevigastusi. Metsa pole soovitav maha jätta mädanevaid kuusenotte, millele võivad tekkida juurepessu viljakehad. Kuidas kaista kände juurepessu eest? Vanasti korjati ja hävitati eoseid produtseerivad viljakehad. Samuti juuriti välja kändusid, kuid see on töömahukas ja kallis.. tasub end ära vaid siis, kui kännudlähevad nt kütteks. Tänapäeval aga lihtsalt välditakse suviseid raieid, kändude lõikepinna kiire raiejärgne tootlemine keemilise (enamasti karbamiidi 20-30% vesilahus) või bioregulaatoriga (ROTSTOP). Kõrge lämmastikusisaldus keemilise regulaatori karbamiidi koostises algul tapab kõik mikroorganismid,
4. . 5. Ei olnud, mõisteti kohut vaid sakslaste üle, vaid kaotajate üle. Nõikogudeliidu ja tuumapommi üle kohut ei mõistetud. Esimest korda karistati inimvastastastes kuritegudes ja need mõisteti aegumatuteks kuridegudeks. PT 24. KÜLM SÕDA 1. Poliitikas: USA võimas Lääne pool. Inglismaa ja Pr kaotavad oma suurmõju. Võim oli peamiselt Venemaal ja USAl. Rahvastiku koosseis: rahvaste ümberränne, nt sakslased juuriti välja Ida- Euroopast. 2. Berliini blokaad põhjustas Külma sõja. NL põhjustas, lõigates Ida-Berliini muust maailmast, hoides neid ilma nt elektirta. Üldiselt hakkas NL oma võimu liigselt kehtestama Euroopas. 3. Edukas plaan oli Marshalli plaan, pakkus abi riikidele. 4. Kommunistidel oli sõjaline eelis, kuna NL aitas sõjaliselt. Kommunistide maareform aitas ka sellele kaasa, 80% hiinlasi elas maal ja kommunismid
"raevukalt ja täis sisemist lootusetust suunatud Praha kevadele ja sügisele Rahvuslikus mõttes tähtsat muusikatraditsiooni jätkasid üldlaulupeod. Neil iga viie aasta tagant korduvatel muusika suursündmustel astusid üles kümned tuhanded koorilauljad ja kuulajaid oli korraga kuni 300 000. Uue põlve kujutavad kunstnikud Kujutav kunst oli samamoodi ideoloogiale allutatud nagu kogu muu ühiskond, aga eriti tugevaks läks surve 1940. aastate lõpus. Kodanlikku natsionalismi juuriti välja ka kunstist ja kõige ohtlikum oli süüdistus formalismis, see kattis nimelt kõik selle, mis jäi oma ideoloogia poolest aktsepteeritavast kunstist väljapoole. Nagu teiste kultuurialade esindajatele, nii loodi ka kunstnikele uuele süsteemile vastav Kunstnike Liit ENKL. Selle liikmeks olemine oli elutähtis, sest ainult siis saadi materjali, tööd ja elatist, pealegi võidi "vaba" kunstnikku üpris kergekäeliselt parasiidiks tembeldada.
laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased kokku erinevate kohalike etnostega, enam mõjutasid aga sküüdid ja sarmaadid. Kuigi kolonisatsioon viis neid ka laialdastele soome-ugri aladele ei peeta nede mõju eriti oluliseks. 5. Idaslaavlaste elatusalad (Sergejev, Vseviov 2002, 28-30). Peamine tegevusala oli maaviljelus. Erinevad viisid nt metsastel aladel esimel aastal raiuti mets maha, teisel aastal juuriti kännud ja kolmandal alles hariti. Kui maa oli kurnatud võeti uus lapp(pidevalt valmistati uusi alasid ette) Lisaks pakkus mets lisaks jahipidamisvõimalust(eriti olulised artiklid karusnahad) ja mee ja vaha kogumist. Nahka ja mett realiseeriti tihedates kaubandussuhetes naabritega. Kuna peamine elu koondus ka jõgede ja veeteede äärde oli oluline elatusallikas ka kalapüük. 6. Idaslaavlaste usund (Sergejev, Vseviov 2002, 30-34)..
sisse kinnitatud hambulise teraga sirpi. Sellise sirbiga lõigati kõrsi. Saartel ja Lääne-Eestis kasutati suuri, kõvera löe külge needitud, sepa valmistatud siledateralisi sirpe, millega nagu niideti vilja. Siledateralise sirbiga oli viljakoristus jõudsam, sest korraga lõigati umbes poole vihu jagu viljakõrsi käevarrele, hambulise teraga sirbiga seevastu umbes viiendiku jagu pihku. Lääne- Eestis, eriti saartel kitkuti väikeste nüride sirpide abil otra koos juurtega. Otra juuriti selleks, et kõrred jääksid pikemad ja vilja oleks parem põllule kuivama panna ning vedada. Heinategu Heina niideti vikatiga. Alates 19. saj. tulid Mandri-Eestis kasutusele vabrikuvikatid. Lääne-Eestis ja eriti saartel säilisid kauem sepavikatid, mis sobisid paremini sealsele karedale heinale. Lääne- Eestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. Ida-Eestis olid ülekaalus idapoolt laenatud, ühe painutatud käepidemega löed
annaabi.ee 
