suurendades. Biopreparaati moodustava seene metaboliidid lagunevad looduses kergesti, seega on biotõrje ökoloogilinerisk tunduvalt väiksem kui näiteks keemilise tõrje puhul. Bioregulatsiooni mõju kestab kauem. Biotõrje rakendused Seene tõrje seenega: Näiteks juurepess, mis on parasvöötme okasmetsades üks peamisi kahjustajaid. Tekitab kuuskedel ja ka mändidel südamemädanikku. Levib eostega värskelt raiutud kändudel ning juurekontaktide kaudu levib mütseel lähedal kasvavatele puudele. Juurepessu vastu on biotõrje vahend, mis sisaldab surnud puitu lagundava seene- suure koibiku eeoseid. See preparaat nakatab ja lagundab kännupuitu ning seetõttu takistab juurepessu levimise juurtesse. Biotõrje rakendused Feromoon tõrje: Näiteks kahjurputukate meelitamine feromoon- püünisesse. Feromoonid on hormoonisarnased ained, nagu lõhnaained, mis mõjuvad kindlat liiki isaliblikatele.
Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused. Mõnel juhul jämeneb puu juurekael pudelikujuliselt see kasvatab paksemaid aastarõngaid, kompenseerimaks tüükas laienevat mädanikku. Kui lähedal asuvatel kas tormiheitest või kuivanud puude kändudel esineb seente viljakehasid, siis on suure tõenäosusega nakatunud ka püsti seisvad puud, sest mitmed seened on võimelised levima juurekontaktide abil. Tüvemädanikest on levinumad südame- ehk lülipuidumädanikud. Need saavad alguse: · Jämedate okste murdumise või äralõikamise kohtadest, kus paljastub oksa keskosas olev lülipuit. See on paljude mädanikutekitajate poolt kergesti nakatatav ning samas ühenduses tüve lülipuiduga. Eriti kahjulik on täiskasvanud puul ladva mahalõikamine, mida mõned puid "hooldavad" saemehed endiselt praktiseerivad
eosed talvituvad. • Haiguse vältimiseks peaks mändide lähedusest haavad välja raiuma. Jalakasurm (jalaka siugsuu) Ophiostioma ulmi • Seene eoslad kasvavad koorealustes üraskikäikudes • Eoseid levitavad maltsaüraskid, kelle vastsed kasutavad seeneniidistikku toiduks. • Kevadsuvel lendavad koorunud mardikad tervete puude noorte okste koort närima. • Seeneniidistik levib koorealustes viimastes aastarõngastes kiiresti • Jalakasurm levib ka juurekontaktide kaudu • Haigestumise tunnuseks on kesksuvel mõnel ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku • Puu sureb tavaliselt 2-5 aastaga. Pärna-võrsesurm Thyrostroma compactum • Levib nii pärna kui jalaka okstel. Sagedamini harilikul pärnal. • Kuivanud okstel on märgata tumepruunikaid musti stroomasid. • On parasiit. Noorele tüvele ja okstele ilmuvad koore kuivades vähihaavandid. Sagedasti on
mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu.
Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess o Põhjustab igas vanuses juurte ja tüvede mädanikke o Maailmas üle 150 kahjustavaid liike, Eestis peamiselt Ku ja Mä o Elusad puud võivad kahjustuda kahel viisil Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu Kaudselt – eosed idanevad värskelt okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel.
niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Külmaseen (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on
allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli
mädapuiduks. Hiljem muutub puu seest õõnsaks. Haiguse välistunnused on vaigujooks juurekaela piirkonnas, vanematel puudel tüve allosa jämenemine (pudelikuju) ning võra kahvatu värvus. Juurepessu seeneeosed levivad õhu kaudu, neid kannavad edasi ka putukad (männikärsakad ja 10 11juureüraskid). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Haigus levib kolletena ka otseste juurekontaktide kaudu. Juurepessu levikule aitab suuresti kaasa metsade intensiivne majandamine tihedad okaspuupuhtkultuurid, korduvad harvendused, suvised raied, endiste põllumaade metsastamine. Juurepessu tõttu kaotab metsaomanik sageli kuni kolmandiku potentsiaalsest metsatulust. Tõrje. Juba nakatunud puistus on juurepessu tõrje praktiliselt võimatu, kuid tema levikut ja kahjustusi on siiski võimalik metsa otstarbeka majandamise ja muude võtetega piirata. Mida
valgemädanikku. Vajab puidu kõrget paarituskojast mitu emakäiku, millest omakorda 2. kaudselt eosed idanevad värsketel niiskusesisaldust. Seen on levinud kogu Euroopas. saavad alguse vastsekäigud. Näritakse läbi puu okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu Kännud tuleks töödelda kohe peale raiet. niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel hukkub. tervetele puudele. See variant on sagedasem. kultiveerida lehtpuid Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste Külmaseen (Armillaria mellea) millest seejärel areneb noormardikas. raiete ajal
allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt