a. vaja säilitada klooni mida muul moel paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks ja haiguskindluse tõstmiseks · Alusteks kasutatakse 24 aastasi koolitatud seemikuid/pistoksi ja haljaspistikuid · Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbest olenevalt poogitakse juurekaelale, juurekaelast veidi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1-2 m. kõrgusele · Tavaliselt poogitakse harilikule-või ungari sirelile Nõudeid, mida pookides arvestada · alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, · poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, · pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. · Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus, pung peab olema hästi arenenud.
vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline vorm –h pöök, ameerika pärn – h. pärn, Picea pungens f. argenta – h kuusk, kolmehõlmaline mandlipuu – ploomipuu) h. haiguskindluse tõstmiseks Alusteks kasutatakse 2 – 4 aastasi koolitatud seemikuid või pistoksi ja haljaspistikuid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbestolenevalt poogitakse kas juurekaelale, juurekaelast vedi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1 - 2 m. kõrgusele. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse tuleb arvestada järgmisi nõudeid: alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus ning pung peab olema hästi arenenud.
1 ja 2 kasvujärk kaevandavad umbrohtudes. Kolmas kasvujärk kultuurtaimedele. Sibula kahjurid Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased. Sibula-peitkärsakas kahjustab sibulapealseid, valmik talvitub kulu sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad. Nukkuvad mullas. 1 pk aastas. Liblikalised. Sibulakoi talvitub nukuna kuivanud umbrohul. Muneb sibula juurekaelale, lehtede vahele. Röövikud kaevandavad pealsetes. 2 pk. Kahetiivalised. Sibula kärbes talvitub nukuna mullas. Muneb maapinnale, sibula lähedusse. Vaglad kahjustavad mugulat elavad sibula sees, sibul mädaneb. 2 pk. Kõige ohtlikum sibulakahjur Eestis. Sibulasirelane talvitub vaglana põllul mullas ja sibula jäänustes või hoidlas sibula sees. Muneb sibula soomuste vahele või mulda selle lähedusse. Vaglad eelistavad vigastatud mugulaid. 2 pk. peedi kahjurid Mardikalised
ei idane); sel juhul võib ka alus olla paljundatud vegetatiivselt. Pookealuse ja pookoksa omavaheline ühendamine võib toimuda erinevatel viisidel, millest allpool. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme: püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbest olenevalt poogitakse kas juurekaelale (nt roose); juurekaelale poogitud taim ei aja kuigi palju metsikuid võrseid, mistõttu on hooldus lihtne juurekaelast vedi kõrgemale (viljapuud) tüvele, maapinnast 1 - 2 m kõrgusele (rippoksaliste ja tüvik-keravormide puhul); sel juhul oleneb täiskasvanud taime kõrgus pookealuse kõrgusest ega muutu taime vananedes enam Pookimisviisid võib jaotada kahte rühma:
kõrgusmõõtjad. Sisuliselt mõõdetakse kaldenurki. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: - mõõtma peab puust ligikaudu samal kaugusel, kui kõrge on puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu latva 45° nurga all - kaugus puuni määratakse kas kaugusmõõtja või lindiga - tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde - kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale, puu kõrgus saadakse kahe mõõtmise vahena 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter, saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on väga palju erinevaid arvutusvalemeid. Puu tüve võib vaadelda kui koonust ja leida tuleb koonuse ruumala. 1. võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel 2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala m2; h- puu kõrgus m; f- vormiarv)
Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised, trigonomeetrilised. Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ning tulemused liidetakse või lahutatakse. Puu vanuse määramine männaste loendamise teel; juurdekasvupuuri abil. 15. Puistu lõikepindala määramine. Puistu lõikepindala on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta. Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti puu tüvega risti nii et ta puutuks puud kõigist kolmest küljest
* kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu. Kõige täpsem on viseerida puu latva 45o nurga all. * kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga. Sammudega mõõtmine on üldiselt ebatäpne, 1m viga kauguse (baasi) määramisel tingib 1m vea puu kõrguses. * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. d) Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f – vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja
Kasutatakse erineva pikkusega ja dioptriava läbimõõduga instrumente, kuid oluline on ava läbimõõdu ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50 c) Puu kõrguse mõõtmine Kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: * kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga; * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. (kui on kallak, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. Praktilises metsanduses kasutatakse 'Vertex', 'Silva' ja 'Suunto' tüüpi kõrgusmõõtjaid, varem kasutati laudkõrgusmõõtjat ja ka standardkluppi saab kohandada kõrgusmõõtmiseks. d) Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60.....85, oksad 5.....25 ja juured 5.....35 % kogu puu mahust. Kasutamise seisukohalt jaguneb tüvi tarbe- ja küttepuiduks. Tarbetüvi jaotatakse
metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, · tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma harvikud). silmade kõrgus (1,5 m) juurde. · kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või 1. Tekkeviis (päritolu) - sellest oleneb puistu lahutatakse. struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: d) Puu mahu määramine
3. Puu kõrguse mõõtmine Kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: * kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; *kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga. * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui on kallak, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida koonuse ruumala. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel. 2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f
annaabi.ee 
