Bitterlichi meetodil. Puistu rinnaslõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta. Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Puude kõrguste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid, need jaotatakse üldiselt kahte gruppi: - geomeetrilisel põhimõttel töötavad; - trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad. Puu vanuse määramine Männaste loendamise teel ja juurdekasvupuuri abil. 2.2 Puistute eraldamise tunnused (tekkeviis, rindelisus, liigiline koosseis, vanus, boniteet, täius, kasvukohatüüp). Eestis riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Selleks raiutakse metsamassiividest läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e. kvartaliteks. Mida intensiivsem on metsade majandamine, seda väiksemad on kvartalid
2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala m2; h- puu kõrgus m; f- vormiarv) Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45. kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. puu vanuse määramine • männaste loendamise teel • juurdekasvupuuri abil Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused Eesti riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Metsamassiividest raiutakse läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e kvartaliteks. Tekib kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade paremat majandamist, kuid kvartali piiriks võib olla ka mõni looduslik objekt (kraav, jõgi). Kvartalivõrgustiku tähtsus:
2) Kõige levinum ja enamkasutatavam on järgmine valem: V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f – vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 lehtpuudel 0,41-0,45 Kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel *juurdekasvupuuri abil 8.2 Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike. Riigimetsade hoidja ja majandaja on RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus). Vormilt on RMK riigitulundusasutus, ainus sellise vormiga asutus Eestis. Riigitulundusasutus tähendab, et ühelt poolt on RMK ülesanne riigile metsast tulu teenida, raiudes ja müües metsamaterjali. Teiselt poolt on aga RMK-l ka ülesanded, mis ei too otsest majanduslikku
Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ning tulemused liidetakse või lahutatakse. Puu vanuse määramine männaste loendamise teel; juurdekasvupuuri abil. 15. Puistu lõikepindala määramine. Puistu lõikepindala on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta. Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti puu tüvega risti nii et ta puutuks puud kõigist kolmest küljest. Klupid jagunevad: täpsusklupp joonlaua jaotised on kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega ning 0 punkt algab klupi liikumatust haarast
Levinuim valem on o V = g1,3 x h x f o g - on puu rinnaslõike pindala m2 o h - puu kõrgus m o f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 Lehtpuudel 0,41-0,45 Puu vanuse määramine männaste loendamise teel (okaspuudel) juurdekasvupuuri abil Kui on teada puistu rajamise aeg Puistu eraldamise tunnused Takseeritav üldpind jaotatakse kaheks majanduslikuks kategooriaks - metsamaaks ja mittemetsamaaks Metsamaaks loetakse maa-ala, milline on ettenähtud metsa kasvatamiseks Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi Takseereraldus - osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast
Pahkadega mänd (Käsmu pahkadega mänd) Pahkadega mänd kasvab Lääne-Viru maakonnas Käsmu külas. Mänd on 21,5 m kõrge ja tema ümbermõõt koos pahkadega on 115 cm ning pahkadeta 110 cm. Pedassaare männid Pedassaare männid kasvavad Lääne-Viru maakonnas Pedassaare külas. Kaitse all olevatest mändidest on alles neli. 1990. aastal määras dendroloog Alar Läänelaid juurdekasvupuuri abil säilinud männi vanuseks 460 aastat. Tegemist on Eesti vanima männiga. Puu ümbermõõt on 356 cm ja kõrgus 14 m. Sarnaseid vanu hongasid leidub poolsaare liivaseljakul teisigi. Ilmselt on tegemist jäänukitega mitu korda vanemast varasemast metsapõlvkonnast. Ühe kuivanud võraga puu tüvest võetud proovilt loendas Läänelaid koguni 560 aastarõngast. Vanemaid mände Eestist pole leitud, siinses mahedas kliimas pehkib männi tüvi kiiresti. Teise maailmasõja ajal saeti
V = g1,3 h f kus g - on puu rinnaslõike pindala m2 h - puu kõrgus m f - vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 lehtpuudel 0,41-0,45 Kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel *juurdekasvupuuri abil 14.2. Puistu eraldamise tunnused. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet
30 x 0,5 = 1,884 m³; c) paneme arvud valemisse olles enne leidnud vormikõrguse HF vastavast tabelist, see on 13,4, tulemus 0,1256 x 13,4 = 1, 683 m³. Nagu nähtub sellest näitest on konkreetse diameetri ja kõrguse puhul männi vormiarv lähedasem 0,45-le, see on ka loogilisem, sest taolise kõrguse puhul peaks normaalsel männil olema diameeter suurem kui 40 cm. e) Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel (okaspuudel ); *juurdekasvupuuri abil Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele mõõtmisele, ja tihumeetrites arvestamisele. Okas- ja lehtpuu ümarmaterjalil mõõdetakse diameeter: a) kuni 13 cm (kaasa arvatud) diameetriga sortimentidel 1 cm täpsusega, kusjuures 0,5 cm -st väiksemaid osi ei arvestata ja 0,5 cm -st suuremaid osi võrdsustatakse 1 cm-ga; b) üle 14 cm -se diameetriga sortimendid mõõdetakse 2 cm täpsusega samadel
numbrist, mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puistu koosseisust. *männaste loendamise teel 3.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui *juurdekasvupuuri abil metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks aastarõngad on kitsamad ja suureneb ei tohi inimene metsa looduslikku allkirja vastu või toimetatakse kätte sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus
annaabi.ee 
