alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. 10 3.3Sõjakuriteod Nõukogude Gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola kodanikke, samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu. Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juudivastast poliitikat nimetatakse holokaustiks. 11 4.Kokkuvõte Uurimistööga saadi teada noorte suurest teadlikkusest II maailmasõja kohta.Kuigi kõik noored ei ole kursis II maailmasõjaga, siis üldiselt on noorte teadlikkus antud teema kohta hea.Küsitluse käigus selgus, et suurem osa noori teadsid, mis teemast on juttu ning oskasid antud teemal õigesti vastata. Positiivne on ka teadmine, et paljud õpilased on juba teemast teadlikud. 12
aaria rassi hävitada. 1. aprillil 1933 alustati boikotti juutidest advokaatide, arstide ja juudi kaupluste suhtes. Paari päeva pärast algas juutide massiline töölt vallandamine nii vabanesid töökohad sakslaste endi tarvis. 1933. aasta mais hakati avalikult põletama juudi teadlaste ja kirjanike raamatuid ning käsikirju. 1935. aasta septembris toimus Saksamaal Nürnbergis natside aastakoosolek, kus võeti vastu kaks juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludest sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kui ka mitte aarialsteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui
Hitler hakkas juba pidama poliitikat oma kutsumuseks. See andis talle elus eesmärgi ja ta söandas isegi kujutleda ennast kellenagi kes võib mõjutada Saksamaa saatust [2 lk. 97]. Saksa Töölispartei muudeti Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP) 1. veebruaril 1920. Hitler töötas välja 25-punktilise partei programmi. Võrreldes näiteks Lenini ja Stalini töödega jättis programm lahja mulje. NSDAP seadis eesmärgiks pakkuda midagi igaühele. NSDAP juudivastast olemust rõhutati mitmel viisil ja seda oli võimatu mitte märgata. Aastaks 1920 oli Hitler saanud NSDAP sünonüümiks, aga ta ei olnud selle juht. Hitler ootas õiget hetke, et saavutada domineeriv seisund. Ta oli ääretult kannatlik. Hitleri meelest pidi juht olema eelkõige propagandist, kes äratab rahvamasse "suure idee" nimel [2 lk. 99-101]. Aasta hiljem valiti Hitler NSDAP esimeheks, kellena alustas ka riigipöördekatset, mis viis ta 1924 aastal lühikeseks ajaks vanglasse
juudid soovivad "vallutada maailma", põhjustaski antisemitismi tekkimise. Holokaust Auahne ja külmavereline füürer ning tema arrogantsed käsilased-natsid, kõik nad olid juutide vastased.Samas olid jõukad ja edukad juudid natside endi poliitika kõige ägedamad vastased.Ning põhjusel, et parteikassa oli tänu propagandakampaaniate korraldamisele tühi, leiti rahaallikas, ei kellegi muu, kui jõukate juutide näol.Hitler otsustas alustada juudivastast võitlust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Kiiresti kehtestati rida juute diskrimineerivaid seadusi, piirati nende tegevusvabadust ning järk-järgult lülitati nad välja avalikust elust.Provotseeriti rahutusi ja rüüstamisi.Politsei saabus alati liiga hilja.Selle kõige eesmärgiks oli stimuleerida semiitide emigratsiooni.Ning selle käigus piirati nende õigusi.Kaasa lubati võtta vaid vallasvara, sedagi vaid piiratud hulgal
Hitler ise polnud juutide jälitamise dramaatiliseks teravdamiseks peaaegu mitte midagi teinud. Tal polnud seda vajagi. Ta pidi vaid andma oma käsilastele loa ellu viia see, mida nood pidasid tema sooviks. Need soovid polnud mitte ainult veendunud ja märatsevatele antisemiitidele natsiliikumise sees. Selliste soovide täitmine pakkus võimalusi isiklikuks eduks ja rikastumiseks, eneseülenduseks paljudele, kes polnud küll paranoilised juudivihkajad, kuid seda enam valmis kasutama juudivastast poliitikat oma eesmärkidel. Enne 1941. aastat olid Hitleri võimu ja kuulsuse suurendamist saatnud hämmastavad triumfid. Kuid vallutused ise ei saa kaasa tuua lõplikku võitu. Pärast 1941. aastat said Hitlerile osaks vaid õnnetused ja hädad. Tema muutlik meeleolu kõikus ühest äärmusest teise: optimism ja veendumus, et tema tahe jääb lõpuks ikkagi peale ja, et kõigevägevam ei jäta teda maha, vaheldus täieliku depressiooni ja saatusele alistumisega, kui ta tunnetas oma
Aprilli boikott sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja 2 pressist. 2http://www.eihr.ee/wp/wp-content/uploads/2013/05/holokaust-30.12.pdf 6 1.3 Antisemitism Mõiste antisemitism võeti kasutusele 19. sajandi lõpul. Sõna semiit on Euroopa päritolu ja seda kasutatakse semiidi, nt heebrea või araabia keelt kõneleva inimese kohta. Ennekõike tähendab antisemitism juudivastast hoiakut. Antisemitism ilmnes keskajal, kui katoliku kirik toetas eraldatud juudi kvartalite rajamist. Samal ajal tugevnesid elanikkonna seas juudivastased eelarvamused. Sellest alates, kui juudid hakkasid omaette elama ega segunenud teiste rahvastega, võisid niisugused teadmatusest tingitud eelarvamused põhjustada nende vastu põlgust ja viha. Mida kujutas endast antisemitism? o Oli vaja leida keegi, kes on rahva hädades süüdi. Keskajal arvati näiteks, et juudid
- Kodusõda lõppes 1392.aastal, kui Jogaila pakkus asevalitseja ametit Vytautasele. Skirgaila saadeti valitsema Kiievit. - Üheksa aastat hiljem nimetati Vytautas Leedu suurvüstiks, Jogailale jäi kõrgema vürsti tiitel. Sisuliselt tagas see Vytautasele Leedus autonoomia. Vytautas kihutas minema Gediminase dünastia kohalikud vürstid. Tugevdas ülikkonna tugevust. Edendas kaubandust. Võttis juute vastu, juudivastast kuritegu hakati karistama samamoodi nagu ülikuvastast kuritegu. - Jogaila: suurvürstiriik muutus Euroopa suurimaks riigiks, mis laius Läänemere äärest Musta mereni. Vytautas võttis ette sõjakäigu koos poolakate ja orduga mongolite Kuldhordi vastu, pidi loovutama ordule Zemaitija üle võimu. Esitas seda kui ristisõda, paraku said aga Kuldhordilt vastulöögi, kes purustas nende väe täielikult 1399.aastal VORSKLA lahingus.
Vapustavad hiigelspektaaklid: Igaaastased Nürnbergi parteipäevad (nt 1936a saabus pool miljonit vaatajat ja pool miljonit osalejat). Berliini olümpiamängud 1936. Natside massiorganisatsioonide (nt Hitler-Jugend, Töörinne, Vabaajaorganisatsioon) unifitseeriv ajuloputus. Natsiideoloogia vaimsed vastased, Weimari Vabariigi juhtivad kultuuritegelased lahkusid Saksamaalt (Mann, Brecht jne). Probleem: Roomakatolikus ja evangeelses kirikus on tegelasi, kes ei aktsepteeri uuspaganlikku, juudivastast natsireziimi. Tulemus 1933-39: Vaimne tasalülitamine õnnestus. Sakslaste enamus pooldas natse ja oli rahul oma eluga (töötus likvideeriti ja elu-olu muutus stabiilsemaks). Opositsioon oli väike ja killustunud: ei ohustanud natside võimu (nt vasakparteide endised juhid olid kas koonduslaagris või eksiilis). Natside riigihaldus Juhtuvatele kohtadele pääsesid vaid partei liikmed. Reziim ei funktsioneerinud nii perfektselt kui propaganda andis mõista.
Venemaalt hakkas väga palju juute lahkuma. 1880ndatel lahkus 20 000 juuti aastas ja kellele tehti suuri raskusi vara kaasavaõtmisel. Eriti suured olid kaks pogrommi :1)1881-1884 2)1903-1906). Pogromm - sisuliselt juudivaenulik akt, mille käigus kõik juutidega seotu lõhutakse ja lahutatakse ja nad ei saa riigilt mingit kaitset. Esimene pogromm phukes pärast Aleksander II atendaati,mille taga hakati kohe süüdistama juute. Selle käigus leidis aset üle 200 juudivastast rahvarüüstamisrünnakut. Kõige rohkem juute elas Vene impeeriumi läänealadel (Poola ja Ukrainaa). Teine pogrommilaine sai alguse poisi tapmisest. Juudivaenulikkus oli selleks ajaks üles keeratud .1902-1903 oli päevavalgele toodud Siioni tarkade protokollid, mis on ilmselge fabritseering, mis aga paljastab juutide maailmavallutuse kava. See oli tugev alus anitsemitsismile. Adolf Hitler oli hiljem veendunud, et see on tõene dokument
Lisaks kõigile ametlikele piirangutele, mis ei lubanud juutidel vabalt valida ei elukohta, religiooni ega ametit, sõltus nende käekäik kohaliku elanikkonna suhtumisest, mis sageli oli vaenulik. Antisemitism Mõiste antisemitism võeti kasutusele 19. sajandi lõpul. Sõna semiit on Euroopa päritolu ja seda kasutatakse semiidi, nt heebrea või araabia keelt kõneleva inimese kohta. Ennekõike tähendab antisemitism juudivastast hoiakut. Antisemitism ilmnes keskajal, kui katoliku kirik toetas eraldatud juudi kvartalite rajamist. Samal ajal tugevnesid elanikkonna seas juudivastased eelarvamused. Sellest alates, kui juudid hakkasid omaette elama ega segunenud teiste rahvastega, võisid niisugused teadmatusest tingitud eelarvamused põhjustada nende vastu põlgust ja viha. Mida kujutas endast antisemitism? · Oli vaja leida keegi, kes on rahva hädades süüdi. Keskajal arvati näiteks, et juudid levitavad katku,
annaabi.ee 
