Paljud on tõdenud lugude jutustamise märkimisväärset kasvu ning olulisust just juhtivatel ametikohtadel olevate inimeste hulgas, tegemist on populaarse kommunikeerimistööriistaga, mis on olnud ka oluline strateegiline kommunikeerimismeetod poliitilistel liidritel nagu George W. Bush, Nicolas Sarkozy ja Barck Obama. Nad on teadvustanud endale loo jutustamise võimekust. Üks väljendusrikkamaid just organisatsioonilises jutustamises on olnud Stephen Denning, Maailmapanga tippjuht, kes on argumenteerinud, et "...jutustamine on oma olemuselt juhtimisse sisse kirjutatud". Denningi ambitsiooniks oli Maailmapanka, peale selle, et tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks Denningi hinnangul rolli sotsiaalsetes ja organisatsioonilistes muutustes (Bevir & Rhodes, 2015). 1.1 Millal lugusid jutustada?
• Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne • Tekst selle esitus kirjapandud kujul • Loo esituse vaatepunkt • Konkreetne jutustaja - abstraktne jutustaja • Ei ole fikseeritud narratiivi - narratiivi ei saa kehtestada • Narratiiv on diskursiivne esitussüsteem Lugu + selle esitamine = NARRATIIV Artefakt võib olla ka tegevus (nt. mäng virtuaalruumis) • Mimeetiline komponent lugude jutustamises — maailma näitamine • Mimesis — pigem näitamine kui rääkimine • Loomulik heli ehk platsiheli - ehe / must materjal Diegeetiline — tekstiilm Loomulik vestlus — pildirida loomuliku heliga Mittediegeetiline: • Sünteetilised pildielemendid / pildisuhted • Lisatud heli • Taustatekst *ing k: mimesis, diegesis, synthesis* Plaanide liigitelu: AVAPLAAN: 1. Vaatajale üldtingimuste tutvustamiseks 2. Vaataja haaramiseks 3
ja ettekujutust tulevikust. Minevik ja olevik põimuvad spontaanselt, ootamatult ja tahtmatult. Mineviku ja oleviku vahel toimub mittelineaarne hüplemine ning palju tähelepanu muljetele, tunnetele, emotsioonidele, värvidele, maitsetele ja jagatud kogemustele, mis sageli seda hüplemist tekitavad. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõne vaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Loo jutustamises vahelduvad tegelaste teadvusevoolud ja hetkelised mõtted. See vaba voolamine ei ole loogiline ja lineaarne. Näited: Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Teine näide: kui Clarissa Dalloway akna lahti teeb ja hingede kääksatust kuuleb, toob see esile mälestuse neiupõlvest, kui kuulis samasugust kääksatust.
Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused: Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad, advokaatidel jt kutsealadel. Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see tüüp võimes sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, nagu teevad matemaatikud. Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine ja põhinevad ratsionaalsel mõtlemisel
põhimõtteks oli elada samasugust vaest ja kasinat elu nagu oli kristusel. Nad valmistasid kõik ise. Tsistertslaste ordu kõrvale tekkis peagi fratsiskaanlaste ordu. Selle rajajaks oli Fransiscus Assiisist. Franciscus arvas, et raha et ei tohi olla. Talle tekkisid arvatavasti esimesena stigmad. Need on samasugused märgid, nagu olid kristusel. Need võivad tekkida viide kohta: käsi, jalg, pea, külg ja selg. Dominiiklaste ordu rajajaks oli Dominicus. Peamist ülesannet nägid selle liikmed jutustamises. Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks. Hiljem hakati ka neid kutsuma nimega domini canes (tähendab issanda koerad). Nende sümboliks oli hagijas. 23) Koolikorraldus keskajal Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene suudab ära tunda Jumala tahte. Kõik oluline on kirja pandud piiblisse ja antiikautorite teostesse. Haridust saadi kirikute juures. Vaimulikud õpetasid neid. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Õppetegevus toimus ladina keeles. Koolis õpetati seitset vaba kunsti. Oli
- samastamine või olemusliku ühistunnuse alusel seostamine - tagasipöördumine "alguse" (algupära) juurde - Dundes: usutud ühtsustunne - mõiste sisaldab nii enese- kui ka teiste määratlemist Suulisus: - suuline kas vahetu kommunikatsioon? kas sõnalooming? - Suulisele kultuuritüübile omane varieeruvus (ka kirjutatud tekstis) Kommunikatiivsus: - Kus jutustatakse/lauldakse jne - Millal? - Jutustaja vaatekoht - Kuulaja vaatekoht - Normide osa jutustamises/suhtlemises Rahvaluule leviku käsitus erinevatest vaatepunktidest: - Pärimuse rikkad ja vaesed alad o Ühiskond (põlisasutus, maal, talupojaühiskond/ümberasujad, linn, tööstusühiskond) o Äärealad (Setu, Kihnu, aga mitte Tartu) - Pärimuse teke ja levik on seotud suhtlemisvõrgustikega Sünkretism: - Kunstiliikide põimumine - Tekstifunktsioonide põimumine - Autori, interpreedi, kriitiku rollide põimuine Rahvaluule uurimisainena
IV. Tekstiloomeoskuse õpetamine 4.1. Tekstiloomeoskuse õpetamise eesmärgid Peale lapse grammatiliste ning tekstiloomeoskuste probleemsete valdkondade välja selgitamist leiti tekstiloome seisukohalt kõige enam arendamist vajavad oskused. Tegevusuuringus keskenduti viimaste arendamisele (vt tabel 5). Uuringu põhjal võib teha järelduse, et kõnearendustöös tuleks keskenduda eelkõige jutustamisoskuse arendamisele osaoskuste kaupa. Kuna Laura puhul avalduvad jutustamises ka keelelised raskused (lauseloome), siis kuulub selle valdkonna arendamine jutustamise eelduste hulka. Sidusa teksti loome seisukohalt on kõige enam arendamist vajavad oskused jutustuse pindstruktuuri kujundamine ning jutustamisoskuse arendamine lähtuvalt makrostruktuurist (oskus jutustust alustada, st välja tuua tegelased, sündmuse aeg ja koht; algatav sündmus, konflikt ja lahendus ning oskus lõpetada jutustus). Tabel 5. Tekstiloomeoskuse õpetamise eesmärgid. 1
Selle kontuuri ses jaguneb tegelane mitmeks omavahel mitteidentseks seisundiks; kontuurist väljaspool asuvad teised tegelased, kelle tunnused on suhtes tegelase tunnustega kui üksteist täiendavad, sarnased või muul põhimõttel. Kinematograafiline mõiste ,,plaan" ja kirjanduslik tekst. Liigendades lindi lõikudeks, võrdsustavad kaadrid nad võrdselt raami ekraani piiride suhtes. Seejuures avaldub terviku osa huviäratav, puhttopoloogiline omadus kunstilises jutustamises tal on samad piirid kui tervikul. Antud põhimõte laieneb ka proosale: peatükkidel on algus ja lõpp ning selles suhtes on nad homomorfsed tervikuga. Kuid see asjaolu toob endaga kaasa erinevuste struktuurse rolli suurenemise. Ja sellega seoses on kohane rääkida kompositsioonivõttest, mida kinotehnikas nimetatakse plaaniks. ,,Plaan" pole vaid kujutise suurus, vaid tema suhe raamiga. Kui romaani ühes peatükis kirjeldatakse
170 Aktiivne kaasamine T Probleemi lahendamise ?lesanded: d?naamiline enesehindamine Lugude jutustamine Lugude jutustamises on teatav kultuuriline element. Üks Botswanast pärit mees ütles mulle hiljuti, et Põhja-Ameerikas on kombeks lugusid lühendada. Tema kultuuris Üha enam saadakse aru lugude tähtsusest karjääri planeerimise hindamisel ja eeldavad ja räägivad inimesed pikki lugusid, mis on tulvil üksikasju. Ta märkis, et kui ta
annaabi.ee 
