Perrault, Vennad Grimmid, Andersen Charles Perrault(1628-1703) Prantsuse akadeemia liige, kuninga õukonnaliige(kuninga kirjutaja), jurist. Peetakse muinasjutu zanri loojaks. 1697. aastal ilmusid 8 muinasjuttu, ,,Möödunud aegade lood". Teost tuntakse ,,Haneema juttudena"(aastaarv tähtis pedakoogika ajaloos). Algab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. Looming: Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega
• Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust 4) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda, võib olla erineva tugevusega. 5) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul.
potentsiaali oma võimete arendamiseks ja kasvuks. Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. 21) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda, võib olla erineva tugevusega. 22) Mida peaksid tegema juhid, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused.
vastutada, inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. 2) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom? · kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, · pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, · kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., · terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, · liikmete poolt heaks kiidetud, · peegeldab tippjuhtkonda, · võib olla erineva tugevusega. 3) Kirjelda Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile nimeta neli faktorit, kirjelda igaüht paari lausega ning too näiteks üks riik, kus see vastava teooria kohaselt kehtib. 1
rakendust. Peaaegu kõigil alluvatel on mingisugust potentsiaali oma võimete arendamiseks ja kasvuks. Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. 3) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom? · kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, · pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, · kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., · terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, · liikmete poolt heaks kiidetud, · peegeldab tippjuhtkonda, · võib olla erineva tugevusega. 4) Iseloomusta raudsete isiksuste kultuuri. · Raudsete isiksuste kultuur See on individualistide kultuur, kus riskitakse pidevalt ja suurel määral ning kus tagasiside tulemustest on kiire. See on kõige väsitavam ja kurnavam kultuuritüüp
Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni
Organisatsioonikultuurid on unikaalsed. Igaühel on oma ajalugu, suhtlemismudelid, süsteemid ja protseduurid, missioon ja visioonid, lood ja müüdid, mis neid iseloomustavad. Erinevad autorid käsitlevad neid erinevalt. Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: · kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, · pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, · kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., · terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, · liikmete poolt heaks kiidetud, · peegeldab tippjuhtkonda, · võib olla erineva tugevusega. Robbinsi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: · liikmete identsus aste, milleni liikmed samastuvad pigem tervikliku organisatsiooni kui töögrupiga; · rühma mõju: tööd organiseeritakse pigem rühma- kui indiviidikeskselt;
Organisatsioonikäitumine (kevad 2018) Eksami kordamisküsimused TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda, võib olla erineva tugevusega. 2) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1 Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2 Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone.
Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid:
Seos riigi ja kirja vahel: · Piktogramm maalitud või kirjutatud märgid, millel on kujutatud nähtavaid esemeid. · Ideogramm stiliseeritud märgid, mis sümboliseerivad midagi. Tähtis maksustamiseks, edasi alles tuli esteetilistel eesmärkidel kasutamine. Üks olilisemaid teadmise salvestamise vorme on nende religioosne sanktsioneerimine: kultuurisaavutused antakse edasi pühaks peetud juttudena (ei tohi muuta neid;ingl holy, whole) 10 Majandusantropoloogia Formalistid: majandusseadused on universaalsed, kohandatavad kõikidele ühiskondadele. Substantivistid: turumajanduse printsiibid ei ole ikka kohaldatavad kõikidele ühiskondadele. M.Sahlins(substantivist) ,,Kiviaja majandus" (1971): vaesus on puhtalt kultuuriline konstruktsioon. Inimökoloogia (ka kultuuriökoloogia)- uurib, kuidas inimgruppe mõjutavad keskkonna
Walter Anderson ,,Kaiser und Abt: die Geschichte eines Schwanks" (sks 1923) ja täiendas teooriat hiljem: - Jutustaja/laulik ei kuule lugu enne pärimuse esitamist üks kord (välistab enda vead) - Jutustaja kuuleb lugu mitmelt esitajalt (välistab teiste vead rühma kontroll) Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978): - Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega - Suzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata - Jutustaja tajub neid oma juttudena - Ta võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997): - Andersoni enesekontroll seadus kaitseb oma ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reprodukstsiooni - Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zanre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist Järeldus: tuleks otsida rahvaluule kui ,,naturaalse süsteemi" üldisemat stabilteediseadust ,,Sama" tekst:
annaabi.ee 
