sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680.
Esimene teadaolev, arvatavasti luterliku jumalateenistuse käsiraamat ilmus juba 1525.aastal, kuid selle tiraaz hävitati. Usuteemalisi raamatuid ilmus veel hiljemgi, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. Esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga, koostas juba 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Kuigi Stahli grammatika jäi rahvakeelest kaugeks, oli tema koostatud jutlustekogu ja nn. käsi- ja koduraamat üsna laialt levinud. Stahli saksapärastatud eesti keelt kasutati pea kogu 17.sajandi vältel, kuni sajandi lõpu Forselius koos mitme teise kaasosalisega selle vastu mässu tõstis. 1693. aastal avaldaski Forseliuse sõber Johan Hornung murranguliseks osutunud ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19
Rahvaharidus: Ärksamatele talulastele jagasid kirjatarkust köstrid *1684 asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamiselTartu lähedale Piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks *1686 ilmus Forseliuse koostatud aabits *1687 nõustus Liivimaa rüütelkond kohustusega rajada igasse kihelkonda kool. *Kodus õpetamine Eestikeelne kirjasõna *1686 lõunaeestikeelne “Vastne Testament”(Uus Testament) *Muud vaimulikud teosed (u.45 trükist) *Heinrich Stahl – jutlustekogu ja nn. käsi- ja koduraamat. Esimene eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga. *Piiblikonverentsid *Ajakirjanduse algus – see küll oli saksa keelne 2.Jüriöö ülestõus *Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus- 23. aprillil 1343. *Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25. aprill.
Gustav II Adolf-Rootsi valitseja Kristiina-Rootsi valitseja Clas Tott- kindralkuberner; Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlik. Johan Skytte-Gustav Adolfi nõuandja ja õpetaja Christian Ackermann- Tlna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor. Bengt Gottfried Forselius- õpetajate õpetaja Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak- Forseliuse andekaimad õpilased Andreas Virginius-Kambja pastor Andrian Virgilius-Kambja pastori poeg. Oma isaga koostasid nad "Vastne Testamendi" H. Stahl- kirjutas jutlustekogu ning kodu- ja käsiraamatu, avaldas eesti keele grammatika. J. Hornung- avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Karl XI-Rootsi valitseja Peeter I-Venemaa valitseja Karl XII-Rootsi valitseja Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus
religioossed tekstid). Kirjakeel oli peamiselt tõlkeline vaimulik erikeel, mida vaimulik luges ja vahendas maarahvale. Tallinakeelsed teosed: Mülleri jutluste käsikiri (1600-1606), mis siiski ei saanud hilisemat traditsiooni kujundada, aga peegeldab siiski 17.saj alguse eesti kirjakeele olukorda. Märksa suurema leviku ja ka mõjuga olid Stahli eesti k grammatika koos sõnastikuga (1637) ja tema vaimulikud teosed, jutlustekogu. Tartu k kohta on säilinud katoliiklik käsikiri ,,Agenda Parva". II perioodi lõpetab 1686 ,,Wastne Testament" - mõeldud eestlastele lugemiseks, läbinisti eesti k: näha püüdlust rahvakeelsuse poole (võõrtähed jäeti välja, nimesid püüti eestipärastada, sõnavara lihtsustada). 3) 1686-1739 - Täieliku piibli väljaandmise ja kirjaviisi lihtsustamise katsed. Jätkusid Stahli autoriteedile toetuvate
säilinud. Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa-eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid ja epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitusteks. H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja.
Stahlil rohkesti alamsaksa laensõnu, nt peegel, kook, kits. On järjekindlam kui Müller. Ühendid ck, ch, ff, õ asemel ö. Alamsks sõnavara on üsna hästi fikseeritud, põhilisteks allikateks protokollid, aruanded, jutlused jne. Mülleri saksa laentüvedest on palju selliseid, mida praegui eesti keeleuusus ei tarvita. Enamik Mülleril leiduvaid alamsaksa laenusid on foneetiliselt täiesti eestistunud. Mülleri keel oli palju eestipärasem kui Stahli keel. Mülleri jutlustekogu on vanim ulatuslikum eesti keele mälestusmärk rikkaliku sõnavaraga, kus saksa keelest tulnud laensõnadegi arv ei ole väga väike. Jutluses leiduvad laensõnad on selle poolest tähtsad, et nende põhjal võib öelda kõigepealt juba sedagi, et paljud praeguses eesti keeleuususes harilikud saksa laenud olid kõige hiljemalt 17.sajandi alguseks täiesti kodunenud ning kujult eestistunud. 21. Kirjelda alamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes.
Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa- eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid ja epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitusteks. H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja. Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste
.." (1632-1638), sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid, epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitlusteks. See oli toonase kirikuteenistuse põhiline ja esinduslik teos ning jäi Põhja-Eestis pikemalt käibele. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. On kirjutanud ka esimese eesti keele grammatika (1637). Stahli käsiraamatutest alates võib hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Jutlustekogu "Leyen Spiegel" (I 1641, II 1649) peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära,annab vihjeid eestlaste eluolust, astub välja rahva ebausukommete vastu, mainib esmakordselt trükis nime Kalev, säilinud pole. Tema saksapärane kirjaviis kujundas kogu 17. sajandi eesti kirjakeelt - püüdis lohakat maakeelt saksa tingimustele vastavamaks painutada, seega esines vigu ja vastuolusid rahvakeelega.
annaabi.ee 
