a. 31%-ni ja 1983.a. 75%-ni. Seejuures oli koolides küllaltki palju kutseta õpetajaid. 1987.a. moodustasid eestlased 71,4% õpetajaskonnast, meesõpetajaid oli 16,8% ja naisõpetajaid 83,2%. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970.aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981.a. hakati vene keelt eesti koolis õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias. 1984.a. jõustati üldharidus- ja kutsekoolireform parandamaks kutsesuunitlust ja tööks ettevalmistust. Eesmärk oli üld- ja kutsehariduse integratsioon, üleminek üldisele kutseharidusele. Taheti luua üld- ja kutseharidust andev koolitüüp, mis tegelikult tähendanuks oskustööliste ettevalmistamist
ettehoolduse tulemusena. Pärast linna senise piiskopi surma kogunesid naaberpiiskopid valima Myra kogudusele uut ülemhingekarjast. Üks piiskoppidest kuulis öösel häält, mis käskis piiskopiks valida selle, kes hommikul kõige esimesena kiriku uksest sisse astub. Selleks osutuski Nikolaus, kes hiljem tõepoolest uueks piiskopiks pühitseti. Tollastel aegadel ei oodatud piiskopilt ainult isiklikku vagadust, jumalateenistuse juhatamist ja jutlustamist, vaid ka tema hoolde usaldatud inimeste kaitsmist, vaeste ja haigete abistamist, süütute ja rõhutute eest kostmist ja veel paljugi muud. Arvukates legendides ja jutustustes nähaksegi Nikolaust tõelise piiskopina, kes seda kõike eeskujulikult tegi: „Elulugudes, imelugudes ja ikonograafilistel kujutistel on püha Nikolaos pühakust piiskopi prototüübiks: ta oli koolis hiilgav õpilane, sai järgemööda diakoniks, preestriks ja piiskopiks ning võitles paganlike kultustega
Raad oli vihane ja lasi töömeestel alati paugutada missade ajal, et mungad alla annaksid ja raadile võimu annaksid. Öösel hiilisid mõned mungad va Heinrich välja ,kes magas ,alla keldrisse ja toppisid suurtükkidel torud puupakkusid täis. Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal.Ja et mungad õigele usule pöörduksid ,tulevad kloostrisse jutustama kolm pühapäeva järjest linna jutustajad.Ja nad nõudsid,et kõikide kodanikkude testamendid ,mida kloostris hoitakse ,antaks Lüübeki õiguse alusel raele välja,et nad raekojas kõigile näha oleks ja et raad saaks jälgida ,et üks aasta ja üks päev nööda läheb,enne kui nende järgi hakatakse pärandusi jagama,nagu seda seadus nõudis.Ja kõik vara
kaitsepühak) Franciscuse juhendamisel ka frantsiskaanide naisharu ehk teise ordu (klarissid). Hiljem asutas Franciscus ilmikutele kolmanda ordu tertsiaarid (Tertius Ordo Franciscanus, TOF, kolmas frantsiskaani ordu). Franciscus suri 4.oktoobril 1226.Püha Franciscus on loomade ja keskkonna kaitsepühak. Kerjusmunklus tekkis reaktsioonina kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu. Ordu põhimõtted nõudsid ristiusu tõdede õpetamist ja jutlustamist vaesemate inimeste seas, samuti hoolitsemist haigete eest. Frantsisklane pidi käima eelistatult paljajalu ja kandma halli või pruunikat kehva mungarüüd, mis oli nööriga vöötatud (seetõttu kutsuti neid eri maades paljasjalgseteks, nöörikandjateks või hallideks vendadeks). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad väga populaarsed, kuna selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles.
Meelelise sidumine vaimsega on Indiale ainuomane, ainult India kunstis on nõnda lähedane liit füüsilise ilu ja vaimu vahel, et neid vaadeldakse kui ühe reaalsuse kahte tahku. Väravate sambaid ja risttalasid kaunistavatel paneelidel on kujutatud stseene, mis on seotud budismiga. Kuid Buddhat ennast pole kordagi kujutatud. Ta kohalolule viitavad religioossed embleemid nagu bodhi-puu, mis sümboliseerib ta valgustatust, Buddha teemant-troon ehk ratas, mis tähistab ta jutlustamist, sest sarnaneb seaduse ratta pöörlemisele, kolmhark ehk püha kolmainsus, mis koosneb Buddhast, seadusest ja budistlikust kogukonnast ja stuupa, mis sümboliseerib Buddha surma ja Nirvaanat. Nagu üldse India kunstis on kujutised tuletatud loodusest, kuid enamasti on nad sümbolväärtusega ja väljendavad religioosseid ideid ja kontseptsioone. Eriti kenad on lille, linnu ja loomade reljeefid, mis näitavad indialaste lähedust loodusele. Uskudes
m.a. • Lasi ennast 12-aastaselt ristida Jordanis (Ristija Johannes) • Pärast Ristija Johannese vangistamist (lõpuks Ristija Johannes hukati) pöördus Jeesus Galileasse tagasi • Kaks esimest proovilepanekut • Läks 40 päevaks ja ööks kõrbesse • Seal ahvatles teda kurat kahel viisil: • Kui nälga tundis käskis kivid leivaks muuta • Kuulsuse ja imetluse jaoks templi katuselt alla viskuda ja ingliteal end päästa lasta • 30-aastaselt alustas avalikku jutlustamist (umbes 3 aastat) • Rändjutlustaja, kes liikus koos jüngritega mööda maad ringi • Ravis haigeid • Toetajad võtsid külalislahelt vastu (pidulikud söömaajad) • Jutlustas lihsas, selges ja väljendusrikkas keeles (kasutas talupoja- ja käsitöölissemiljööst pärinevaid kõnekujundeid ja võrdlusi) • Ei ületähtsustanud kirjatarkust, vaid kuulutas praktilist ja tegusat ligimesearmastuse evangeeliumi ning tõotas Jumalariigi saabumis
a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti koolides õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias. Ometi jäid eesti keel ja kirjandus ühtedeks kesksemateks õppeaineteks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. 7 Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses
vaenlasi kõrvaldama Jeesus Kristus: Jumala Poeg ja ainulaadne Jumala ilmutus inimkonnale; Jumala poolt saadetud prohvet Elas Juudamaal, mis oli roomlast võimu all juudid ootasid messiat, päästjat, kelle Jumal saadab Jeesus oli Galilea linnas elades puusepp või ehitaja, austatud isik külas Jeesus oli Ristija Johannese õpilane ning kui too vangistati, jätkas ta ise jutlustamist Jeesus oli lisaks jutlustajale ka tervendaja ravis haiguseid ning puudeid vaid sõna või puudutusega Jüngrid on Jeesuse järgijad, keda oli 12 Jeesuse seisukohad olid paljudele juutidele vastumeelt, kuna need ei olnud kooskõlas judaismi usukorraldustega Jeesust ei saalinud rikkad ning preestrid (kuna ta oli nendevastane), kui tavainimesed nägid temas kauaoodatud sõjalist messiat; kuid Jeesus selgitas, et ta ei ole poliitiline vabastaja
Liikumine hävitati albilaste ja katarite vastastes ristisõdades 120929. Valdeslased- Nimi tuleneb Lyoni kaupmees Valdeze järgi, kelle tegevuse algus on dateeritud 1173 aastasse. Varandus vaestele, tütred kloostrisse, naisele küllalt vara ja läks tema juurest ära. Ta ei tahtnud olla ketser, jutustas nii khatarite kui kiriku vast. Otsis toetust paavsti kuuria juurest ja soovitati sealt mitte jutlustada. Valdez jätkas jutlustamist, tema tegevust kirik heaks ei kiitnud, aga ka ei takistanud. 1180-ndatel hakati neid käsitlema ketserliku sektina. Humiliaadid - 12.sajandil loodud Itaalia religioosne ordu. Nende range ja alandlik eluviis osutus aga teeskluseks. 1571.aastal Paavst keelustas nende tegevuse ja saatis nad laiali. Stedinger - Stedingeri ristisõda. Stedingerid keeldusid kirikule kümnise maksmisest ja pärisorjadena töötamisest, mille tulemusena Bremeni peapiiskop kutsus inimesi üles nende vastu sõdima
Põhja-Saksa hansalinnadega, kus Lutheri mõju sai tuntavaks alates 1521. aastast. Reformatsiooni eestvedajateks Liivimaal kujunesidki linnad, samas kui vasallid ja ordu jäid esialgu toetama paavstiusku. 1521. aasta 28. juulil otsustasid Liivimaa piiskopid rahvast kokku kutsuda ja teha teatavaks M. Lutheri hukkamõistva bulla sisu. 1521. aastal saabus Saksamaalt abivaimulik Andreas Knopken, kes oli tegutsenud ühe juhtiva reformaatori Johannes Bugenhageni abilisena ja alustas luterlikus vaimus jutlustamist Liivimaal. 1522. aastal saabus Riiga Hamburgist pärit Sylvester - Tema fanaatilised jutlused kasvatasid luterluse pooldajate hulka oluliselt ja muutsid meeleolud linnas radikaalseteks. 1522. aastal tekkis Riias esimene luterlik kogudus. Tallinnas ja Narvas tegutsesid jutlustajad hiljemalt 1524. aastal. Tartus nimetati kodanike survel 1524. aastal jutlustajaks kirikus luterlase Marsow, kes hiljem suundus Tallinnasse.
annaabi.ee 
