riiklukule kontrollile, alustati industraliseerimist, kehtestati plaanimajandus, talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine, mindi üle kaardisüsteemile ning sõjavägi oli allutatud parteile. Ühiskonnas oli lubatud ainult üks partei ÜKP, kujunes Stalini isikukultus, rakendati terrorit. Reformid NSVL 1920ndatel Toimus rahareform, mille käigus võeti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Toimus ka sisepoliitilisi reforme nagu justiitsreform. Selle käigus ühtsustati kohtusüsteemi, piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Kaotati Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, mille funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomisariaadile, mille juurde loodi ka Riiklik Poliitvalitsus. Sellele allutati võitlus spinaazi, banditsismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudtee kaitse. Ellu viidi ka sõjareform, mille käigus vähendati relvajõude ning osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeeks,
· Põllumajandussaaduste ülejääke või talupoeg vabalt kasutada, sh ka müüa. · Kaubalis-rahaliste turusuhete arendamine rahvamajanduses · Majanduse struktuuri põhiülesandeks said isemajandavad trustid ja nende koondised. · NEPi eduka rakenduse eelduseks oli rahareform uue rahaühiku käibelelaskmine, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Parandas nii sotsiaalseid suhteid kui majandussüsteemi tervikuna. · Justiitsreform ühtlustati kohtusüsteem (rahvakohus, kubermangukohus, ülemkohus), piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Riiklik Poliitvalitsus võitlus spionaazi, banditismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudteede kaitse. · Sõjaväereform relvajõude vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni, osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeedeks. Moodustati terroritaalsed miilitsaüksused, kujundati välja rahvaväeosad · Nõukogude Liidu moodustamine 30
20 milj. Hukkunut 1921. a. Nälg (u.5 milj.) Haritlased olid põgenenud läände (2. milj) Lenin alustas Venemaal nn. Uut majanduspoliitikat (NEP), et riik kaosest välja tuua. NEP Venemaal NEP-i reformid: Majandusreformid Lubati osalist turumajandust Kommunistlik majandussüsteem oli plaanimajandus kus kõike toodeti vastava plaani alusel Rahareform ajutine raha ehk Tservoonets käibele Justiitsreform ühtne kohtusüsteem Venemaal Sõjaväereform armee vähendamine tööarmee Võimuvõitlus Jaanuar 1924.a. Lenin suri Tekkis võimuvõitlus N.Liidu trooni pärast Trotski Stalin Zinovjev Tagajärjeks võimule saab Jossif Vissariobovits Dsugasvili Stalin. (1879- 1953) 1928.a.-st algas NEP-i likvideerimine N.Liidus talupoegliku klassi hävitamisega. (Stalini terrori algus ehk nn. Suur murrng N
Venemaa 1920-1930nd 11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda, võimul bolševikud, (valge ja punaarmee) Sõjakommunistlik poliitika(viljaandmise kohustus, saagi äraandmise kohustus) Vene kodusõda lõppes põhiliselt 1920. Inimkaotus oli 20 mln plus 4,4 mln sõjainvaliidi. 1921-haarasid Venemaad talurahvarahutused. Kuulutati uus majanduspoliitika, millega kaasnesid raha,- sõjaväe- ja justiitsreform ning kõige tähtsama poliitilise muudatusena Nõukoguse sotsialistlike Vabariikide Liidu rajamine 1922.aastal. NEP-Uus majanduspoliitika läks käiku 1921.aasta kevadest. Senine totaalne toiduainete andmise kohustus asendati mõõdukama, normeeritud toitlusmaksuga. Sisuliselt toimus kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine, kaubalis-rahaliste turusuhete taastamine majanduses. 1922
seadus hakkab reformima ühte valdkonda, võib tuua kahe seaduse vahel paralleele. Vene seaduse puhul oli tegu Euroopa seaduste ümberkirjutamisega, tuginedes Rootsi ja Preisi seadustele – Euroopaliku õiguse retspetsioon - kohandamine Vene Impeeriumi vajadustele. Retspetsioon jätkus, 1845.aastal anti välja kriminaalseadustik, jätkus Euroopa õiguse retseptsioon ja hakkas kohe kehtima ka Balti provintsides. Retseptsiooni osaks oli ka Vene Impeeriumi justiitsreform, mis algas 1864.aastal, mis korraldas ümber justiitsasutuste süsteemi, korraldas milline peab olema kohtuprotsess, uurimine ja eeluurimine. Lähtuti euroopalikest eeskujudest, eriti Prantsusmaa eeskujust. Oluliseks põhimõtteks oli see, et eristati väga selgelt täitevvõim ja kohtuvõim. Varasematel aegadel oli tegu seisusliku kohtusüsteemiga Vene Impeeriumis, erinevatel seisustel erinevad kohtuasutused,
Kubermanguseadus 1775 (Eesti- ja Liivimaal 1783-1796) (võimude lahusus seisuste kaupa) Surmanuhtluse kaotamine Kodifitseerimine 19 saj Kava Aleksander I ajal (valitses 1801-1825) Tegelik intensiivne töö Nikolai I ajal, juhatas M. Speranski (oluline kaastööline TÜ prof. J. Neumann) Vene juristide koolitamine Berliinis, side F. C. Savignyga 1832 Vene seadustekogu (koodeks) 1864. a justiitsreform (Eesti- ja Liivimaal 1889) Modernne kohtusüsteem (õigus kaitsele, kõik seaduse ees võrdsed) + Tsensuuri leevendamine + Pärisorjuse kaotamine jms + politseireform, semstvo-omavalitsus Vene seaduste kogu • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus
sajandil Euroopa vaimset maailma. Ta oli matemaatika, loomu- ja rahvusvahelise õiguse professor Halle ülikoolis, kus ta Preisi kuninga Friedrich Wilhelm I korraldusel tagandati ja maalt välja saadeti kui ateist. Seevastu järgmine Preisi kuningas Friedrich II Suur kutsus ta Hallesse tagasi. Wolffi peateos oli aastatel 1740-1748 ilmunud 8-köiteline "Ius naturae." 36.1.2.Friedrich II Preisi Uldine Maaôigus/ aastast 1794. Seadusti valmis Friedrich Wilhelm II ajal 36.1.3.Justiitsreform 36.1.3.1. Samuel Freiherr von Cocceeji 36.2. Mölder Arnoldi protsess Ajendiks, miks Preisi üldine maaõigus loodi oli: mingi mölder Arnold oli kohtus käinud oma maahärraga (veskile ei olnud vett), käis läbi mitu instantsi ja lõpuks pöördub kuninga poole ja nõuab õiglust- kuningas pidi sekkuma kohtumõistmisesse ja hiljem vabandama ametnike ees, sest ta tegi otsuse möldri kasuks. Kuningas lasi paljud kohtunikud lahti ja asus talupoja poole, kuid
linna magistraat esialgu jäi püsima, kuid säilitas üksnes oma kohtupositsiooni( sellest saigi kohtuastuus puhtal kujul). Linnade juhtumine läks erladi linnavalitsuste kätte, linnavalitsuse valimise aluseks oli varanduslik tsensus (ku palju kinnisvara oli, nii tugev oi tema hääl valimistel). Hiljem, 1892 võeti vastu ka uus linnaseadus, sellega tugevnes riigi kontroll linnade juhtumises. Balti provintsides justiitsvallas algasid suuremad ümberkorraldused 1880. aastate lõpus. (justiitsreform). See puudutas eelkõige kohtuasutusi, ´korraldati ümber vene eeskujude järgi. Võeti vastu uued protsessiseadustikud (kriminaal ja tsiviil protsessid). Mis aga balti provintsidesse ei jõudnud, oli vandekohtunike süsteem. Balti provintsiaalseadustiku kaks esimest osa pmst muutusid kehtetuks justiitsreformi käius. Balti Eraseadus aga kehtis edasi suures vallas veel. Juriidiline haridus ja õigusteadus.
Samas pol karistusena sidemete vägivaldne katkestamine kodumaa ja rahvaga oli päris julm. Kõigile väljasaadetutele anti kaasa kokku 20 dollarit sularaha, igal väljasaadetul tohtis kaasas olla üks mantel, üks ülikond ja kaks paari pesu. Alustada tuli läänes täiesti nullist. Haritlaste väljasaatmine pälvis Läänes eriti suurt tähelepanu, mitmed sealsed intelligentsi esindajad võtsid neid vastu ja aitasid. 1922 käivitati justiitsreform. Revol tribunalid, mis oli senine ainuke õiguse mõistmise organ, saadeti laiali. Nende asemel seati sisse tavapärane kohtusüsteem, jagunes 3-ks astmeks. Kõige madalam oli rahvakohtud- üks kõrge haridusega kohus, 2 rahva seast valitud kaasistujat. Kõrgem aste kubermangukohus (hiljem oblastikohus), kolmas aste Vm (hiljem NL) Ülemkohus. 1922 võeti vastu ja pandi kehtima ka esimesed seadustikud- kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, hiljem ka tsiviilseadustik
annaabi.ee 
