JÜRGE N ROO ST E JÜRGEN ROOSTE ELU Rooste on sündinud 31. juulil 1979 aastal. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli. Õppis 1997-2004 aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata. Ta töötas aastatel 2002-2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Märtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet. ‘ JÜRGENI LOOMINGU PÕHITEEMAD JA STIIL Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus ühiskond, Tallinn, armastusluule, alkohol, naised ja ilu, aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus. Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on
Kirjanduslik töö Ühest eesti kaasaegsest luuletajast Jürgen Rooste ja tema luulekogust „Higgsi boson“ Koostaja: M. Kõre Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste elust ja tegevusest: 1979- 31. juulil sündis Jürgen Rooste Tallinnas 1997- lõpetas Tallinna Reaalkooli ja asus õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli 1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp
et täitsa need lammutava sisuga ja võimu keel ümber pöörata. Tema luulekäsituse suunavamaid jõude ongi see sõltumatusetaju, mis väljendub sellise kõnetarvituse otsimises, mis ei alluks ühelegi maailmaseletusviisile, ideoloogiale ega mentaliteedile siiski neid pidevalt riivates. Siit pidev maskivahetus, järsud ümberlülitused ja ajaparadoksid. Tal ka teravat ühiskonna- ja meelsuskriitikat, nt luuleraamatus ,,Võlavalgel". Luulekogu ,,V". Feministliku mõistevara märksõnu ja nimesid üsna ohtrasti. Kuid tähtsaim on tema puhul teatav raskesti määratletav, ent selgesti adutav kujundilaad, aluspõhjalt intellektuaalne ja sageli teravalt irooniline. 19. Näiteid sajandivahetuse ,,teise laine" autoritelt (Rooste, fs, Sommer, Kristiina Ehin, eksperimentalistid jt) . Jürgen Rooste (TNT) Sonetid (1999), Veri valla (2000), Lameda taeva all (2002), Rõõm
ajalugu" (2017) ja ,,BB ilmub öösel" (2017) taustal Undi viimane romaan ,,Brecht ilmu öösel". Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo (Eero Epner jt) ,,The Rise and Fall of Estonia" (2011). Eero Epneri, Tarmo Jüristo ja Aare Pilve ooperlikus võtmes ,,Savisaar" (2015). 14. Mille poolest erinevad 21. sajandi eesti luule põhijooned 1990. aastate luulest? Kivisildniku skandaal (1996) toimus kirjandusmuutuste uute kehtestamise aeg (internet). Hüpertekstuaalne versioon Aare Pilve luulekogu ,,Üle" ning Hasso Krulli ,,Trepp" hakati uut moodi tekste kirjutama tänu internetile. Tehti luuleteos, mida ei saa raamatukujul esitada. Tehnika muudab kirjanduse olukorda ja selle levikut. Alates 1990. aastate keskpaigast ja/või 21. sajandi algusest. Varasema murrangu juhtautorid (Krull, Kivisildnik jt) saavutasid järk-järgult hea positsiooni. Murrang 90ndate alguses oli järsem, kui varasemad ja hilisemad muutused. Tekkisid vastuolud ja pinged
Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt Draamateatris. Rummo puhul on iseloomulik koduruumikujutamine
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Luige tegelane armastab juuti. 2006 Kogutud luuletused 1962-1997 2010 Varjuteater "Närvitrükk" 1971, 4 noore kirjaniku ühistrükk: Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm), T. Liiv, J. Üdi, J. Sang. Kavandatud luulekassetiga, aga lõpetati väljaandmine ära. Käsikiri liikus "Loomingu raamatukogu" toimetusse. Sai omaette märgiks, selle tähendused saavad selgeks, kui jutt Üdist ja Viidingust. Toomas Liiv. Andis välja mõne luulekogu ja suutis säravalt esineda. Õppis eesti kirjandust. Tegutses 70ndatest kirjandusuurijana. Kirjutanud tekste 90ndate alguseni. Mäng kirjandusteaduses postmodernismi tähe all. Liivilikus variandis hakkab sulitempe tegema. Kirjutab kummalist juttu ja esitub kirjandusteadusena. Liivilikud jooned hilisemas süveneb. Metaluuleline hoiak: oleks luule, aga luuletõlgendus (parodeerimine). Fragmendis tuleb uhkemalt välja, et mingid vorminäitemängud. Kirjutab luules "154 silpi". Isotamm - surnud
Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2. 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka NAK, TNT (Wimberg, Jürgen Rooste jt), kooslus nimega Õigem Vale (Juku-Kalle Raid, de Morti, Jan Kaus, Kalju Kruusa). Noored tulevad kirjandusse rühmitustena. Niimoodi on neil kergem läbi lüüa kirjandusprotsessis. Need on kirjanikud nagu Mehis Heinsaar, Urmas Vadi, Berk Vaher, Aare Pilv, Contra, Olavi Ruitlane, kelle sünniaasta üldjuhul on 70ndates. Need on need isikud, kes on Eesti kirjanduse uued nimed.
J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana. 1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
