22. augustil tunnustas Island Eesti iseseisvust. 6. septembril tunnustati Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 17. septembril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. 20. august 1991 Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest[1][2]. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E
Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak. Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel ,,Balti tee". Suur väljakutse oli esitatud. 3
03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkusid hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri
NSV Liidu juhtkond oli aastakümneid üldse eitanud Molotovi-Ribbentropi pakti juurde kuuluvate salaprotokollide olemasolu. Samas ei suudetud vastu seista antud teema aktualiseerumisele. Balti keti korraldamisest 15.juulil 1989.aastal toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50.aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23.augustil s
Nii tugevnesid ühiskonnas lootused, et seoses 23. augustiga avaldatakse ka komisjoni järeldused, mis selgelt näitasid NSV Liidu jõupoliitikat Baltimaade suhtes 1939.a. ning sellest tulenevaid järeldusi. Balti keti korraldamisest 15. juulil 1989.a. toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50. aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23
Ülo Nugis 1 2 7 2 4 16 Rein Järlik 0 0 5 7 4 16 Ants Veetõusme 2 4 5 3 2 16 Ants Käärma 0 0 4 3 7 15 Küllo Arjakas 0 2 0 11 2 15 Peeter Lutt 2 0 7 3 3 15 Jaak Jõerüüt 0 2 6 4 1 13 Arvo Sirendi 0 3 4 4 1 12 Uno Ugandi 0 0 2 0 10 12 Arvo Junti 1 1 5 1 4 12 Ülle Aaskivi 0 1 5 0 6 12 Ain Tähiste 2 0 7 0 2 11 Tõnu Saarman 2 3 5 1 0 11 Hanno Schotter 0 3 3 5 0 11 Hillar Kalda 3 0 0 6 2 11 Heinz Valk 1 3 2 1 4 11 Andrus Ristkok 0 1 4 1 4 10 Priidu Priks 0 0 3 5 2 10 Peet Kask 0 0 5 0 5 10
2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed ,,MRP", hiljem ka ,,SHP", kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval seisukohal öeldi, et mõte on hea, kuid teostamatu
2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. [2, lk 62] Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed ,,MRP", hiljem ka ,,SHP", kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. [3] Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. [2, lk 62] 7 Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek
Rein Otsason (Rahva Hääl, 20.06.1991): ,,Soome viisime oma panga klientide raha. See on nüüd naabermaa pangas Eesti Panga arvel ja käsutada saame seda üksnes meie. Kuid iga kord on sellise operatsiooni aluseks meie kliendi avaldud." Tekitas ka küsimusi Narva vabamajanduse piirkond. Ajakirjanik Tõnu Vare (Päevaleht, 22.05.1991): ,,Leiti, et Narva vabamajanduspiirkonna moodustamine on äärmiselt oluline ja puudutab kogu Eestimaad. Arvo Junti sõnutsi jõuti järeldusele, et vabamajanduspiirkonna loomise edasilükkamine ei vasta Eesti huvidele." Narva vabamajanduspiirkonna kindel toetaja oli ka E. Savisaare valitsuse nõunik Bo Kragh. Bo Kraghi arvates vajas Narva vabamajanduspiirkond eeskätt maksusoodustusi. E. Savisaare valitsuse Narva-poliitika veendunud vastaseks oli ka Eesti Panga president Rein Otsason (Päevaleht, 23.04.1991):
Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkus hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova,Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri
annaabi.ee 
