rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama kloostrisse
Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti aitab usundi tundmine paremini mõista inimesi ning nendega läbi saada. Usund võib paljastada meile inimese kultuurilise tausta. Religioonile on antud palju definitsioone. Tavaliselt defineeritakse religiooni usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. Tavaliselt püüab religioon anda vastuseid nendele küsimustele, millele teadus pole suutnud vastata. Need küsimused võivad puudutada nii surmajärgset elu kui ka universumi tekkimist. Religioon on sama vana kui inimkond. Inimesed on alati nähtustele põhjusi otsinud, nii on nad pannud aluse religioonile. Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio, mille tähendus on vaieldav
Tsehhi ja Aserbaidzaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%). Praktiline ateism Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks olemas ja seletavad loodusfenomene laskumata jumalikesse seletustesse, Jumala olemasolu otseselt ei eitata, aga käsitletakse kui ebavajalikku või kasutut ilmingut; jumal ei oma elus rolli ega mõjuta igapäevast elu. Üks teadusliku kogukonna kalduvustega praktilise ateismi vorme on metoodiline naturalism - ,,filosoofilise naturalismi omaksvõtt teaduslikus meetodis, seda ise täielikult aktsepteerides või mitte."
Euroopat tabasid näljahädad, katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud.Linnad arenesid meeletu hooga. (Keskaja inimene ei teadnud, et ta on keskaja inimene.) Kardeti uudsust, igasugune leiutamine ja teaduste leidmine oli põlu all. Uute tehnoloogiate juurutamine kestis pikka aega. Suuremad leiutised leidsid aset kõrg ja kesk-ajal. Leiutati prillid(13. saj), mehaaniline kell(14. saj),puri, kompass, tulirelv. Keskajal arvati, et maalim käib alla. Kristus pidi tulema. Uskumine jumalikesse ajatsüklitesse, Usul oli ideoloogia roll. Jumalaid kujutatai keskaja rõivastuses. Õpetlaste seas arvati, et maailma on lineaarne. Tavainimesele oli oluline aasta. Elati pühast-pühani. Aasta algus(25. detsember) nimetati ümberlõikuspäevaks. Väga levinud oli jõuluaasta. Keskaja lõpetas Ameerika avastamine 1492 Ida-Rooma lõpp 1453 Reformatsioon(Martin Luther) 1517 (Liivi sõda 1558)
Ent sellest vaid möödaminnes. Merevaik, mida kreeklased elektroniks nimetasid, äratas erilist tähelepanu nähtuse läbi, mis ilmnes alati, kui teda läigestamiseks hõõruti. Avastuse, et elektron pärast villase lapiga hõõrumist riidetükikesi, juukseid või niiti külge tõmbas, tegid tõenäoliselt kreeka naised, kellel niisuguseid kalleid ehteid oli. Elektronil oli magnetiidi jõududega võrreldav omadus. Mõlemaid uuris Thales Mileetosest. Kuna ta materialistliku loodusfilosoofina jumalikesse jõududesse ei uskunud, otsis ta selle nähtuse loomulikku seletust, mis tal küll leidmata jäi. Avastatud oli seega ainult omadus ja antud oli nimi - elektron, mis palju hilisemal ajal sai kogu füüsikas üheks tähtsamaks mõisteks, ehkki tal enam merevaiguga midagi tegemist ei ole. Ka mujal tehti kummalisi tähelepanekuid. Äikese-eelse ilmaga, kui õhk elektrist lausa pragises, tantsisid laevamastide otsas koroonalahendused ehk meremeeste keeles Elmo tuled.
järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, mis tärendab, et nad püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasin nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Mungakloostri eesotsas oli abt. Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480-u 543). Ta asutas 529
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd Usund- Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.
Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa Demograafiline üleminek- rahvastiku inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tüüp, kus suremus on madal ning sündimus tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, algselt kõrge, kuid langemas töötlemise ja esitamisega seotud teenuste Traditsiooniline rahvastiku tüüp- · Laiemalt- usuna üleloomulikesse, rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui pühadesse või jumalikesse jõududesse ning sündimus on suured ning iseloomulik on selle usuga seotud rahvastiku aeglane kõikumistega kasv moraalinormide, tavade ja institutsioonide Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku kogumit. tüüp, kus nii suremus kui sündimus on · Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on väikesed ning samuti on nullilähedane, omane teatud rahvusele, kultuurile või vahel koguni negatiivne iive sotsiaalsele rühmale.
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd Usund- · Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. · Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. 8. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus 52. Looduslikud: · Reljeef- mõjutab põllumajandusliku maa pindala jm · Kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus)-
elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris 52 Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd Usund- · Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. · Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. ANALÜÜSIB INFOALLIKATE ABIL LOODUSLIKE JA MAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE ETTEANTUD KOHAS/RIIGIS; Looduslikud: · Reljeef- mõjutab põllumajandusliku maa pindala jm
annaabi.ee 
