paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. * 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa,
oluliseks osaks sisuliselt selle algusest peale. Eestlaste panus sõjakolletes on suur ning meie abile loodetakse. Teada on, et USA ja Inglismaa on Eesti sõdurite tegevusega väga rahul, nad on öelnud, et meie sõdurid oskavad kollektiivis töötada ning alluvad korraldustele. Minul on jäänud mulje, et meie sõdurid on välismaal palju sõjaliselt toeks ning, et meie üksused töötavad heaolu nimel kõvasti. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. Eesti on NATO liige aastast 2004. Viimastel aasta kümnetel on olukord kõige pingelisem olnud Lähis-Idas, kus põimuvad mitu konflikti: IisraeliPalestiina konflikt, mille peamine põhjus peitub
· Parlament on vastutav seadusandlikes küsimustes, mis on seaotud rahvusvaheliste su- hetega ning ka kontrolli teostamises välis ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Väliskomis- jon valmistab ette rahvusvahelised küsimused, mida on käsitletud Euroopa Parlamendis, Peakomitee valmistab ette ülejäänud Euroopa Liitu puudutavad küsimused ning Kaitse- komitee valmistab ette kaitsepoliitika küsimused. (Soome Välisministeeriumi koduleht, 2006) Soome julgeolekukeskkond Süvenev Euroopa Liidu integratsioon ja selle laienemine Kesk ja Ida-Euroopa riikidesse on tugevdanud demokraatlikku arengut ja soodustanud poliitilisi ja majanduslikke reforme. Soo- me leiab, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) laienemine on suurendanud jul- geolekut Läänemere piirkonnas(Soome Vabariik ise aga NATO-sse ei kuulu). Partnerluse ja naabruspoliitikate kaudu loob EL tihedamaid suhteid riikidega Ida-Euroopa ja Vahemere piir-
julgeolekukeskkonnas Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ning kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ja mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole rahvusvaheline julgeolekukeskkond saavutanud stabiilsust. Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud, uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need struktuurid taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja 9 majanduskasvu. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annab Eestile ajalooliselt ainulaadse võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks
äärealal, vaid kõigile liitlastele. Kui Euroopa julgeolekupoliitiline seisukord on niivõrd muutunud, et ühte liikmesriiki ähvardab otsene kallaletungi oht, kooritakse liitlaspealinnades kohe välja tolmu mattunud kindlustuspoliis ehk artikkel 5. Mitte pelgalt Tallinna ja Riia, vaid NATO riikide julgeoleku pärast. Kollektiivse kaitse tegudeks keeramine saab kõigi liikmete eluliseks vajaduseks, mitte hobiks. Kui julgeolekukeskkond Euroopas muutub nii kardinaalselt, et Eestit ähvardab sõjaline oht, ei pea paika paljud praegu kehtivad seisukohad. Näiteks see, et NATO ei paiguta uute liikmete territooriumile oma vägesid. Tegelikult on selline küsimusepüstitus väär, sest liikmeks saades on meie väed NATO väed. Peame üle saama väeti mentaliteedist, kes on ajaloo objekt, mitte subjekt. NATO laienemine ja sellest tulenev juhtub koos meiega, mitte meile.
2001. aastal heaks kiidetud «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused» käsitles perioodi, mil riik oli teel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidiNATO) ja Euroopa Liidu liikmeks. Nende eesmärkide saavutamine tingib riigi tegevuse ümberkorraldamise julgeolekupoliitika vallas, säilitades samas järjepidevuse. «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused» on keskpikka perspektiivi käsitlev dokument ning seda täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutub julgeolekukeskkond ja täpsustuvad Eesti turvalisuse tagamise võimalused. 1. JULGEOLEKUPOLIITIKA EESMÄRK JA PÕHISUUNAD. JULGEOLEKUOHUD 1.1. Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolek tagatakse seaduse alusel kõigi välis- ja sisepoliitiliste vahenditega.
Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole rahvusvaheline julgeolekukeskkond saavutanud stabiilsust. Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud, uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need struktuurid taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja majanduskasvu. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annab Eestile ajalooliselt ainulaadse võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Kõrvuti mitmepoolse julgeolekukoostööga
Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole rahvusvaheline julgeolekukeskkond saavutanud stabiilsust. Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro- atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud, uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need struktuurid taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja majanduskasvu. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annab Eestile ajalooliselt ainulaadse võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Kõrvuti mitmepoolse
Euro-atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega 44 oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole rahvusvaheline julgeolekukeskkond saavutanud stabiilsust. Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud, uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need struktuurid taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja majanduskasvu. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annab Eestile ajalooliselt ainulaadse võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Kõrvuti mitmepoolse julgeolekukoostööga NATOs on partnerlus Ameerika
annaabi.ee 
