otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga on kasutusel ka hüdrotõukurid.Nende eeliseks on see et mootori kasutusaja jooksul ei ole vaja enam klappide paisumisepilu regueerida. Muutuvate gaasijaotusfaasidega gaasimehanismid(VTC-variable timing camshaft).
Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. Klappide ehitus Mootori klapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a) klapipea, b) klapipesa, c) juhtpuks, d) klapisäär, e) muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele.
Tööpinna laius võib olla vahemikus 1...1,5 mm. Kui klapi tööpind laseb gaase läbi, kahjustub see pind kuumuse käes. Seda nimetatakse klappi põlemiseks. Skeemil 1 on klapi tööpind klapi töödeldud serval õige laiusega ja klapp pesas õiges aendis. Klapi asetus mootoris ja paisumisvahe reguleerimine 1-Mootoriplokk, 2- põlemiskamber, 3- poolkuu lukud, 4- Klapisoon, 5- Klapitaldrik, 6- klapivedru, 7- sääretihend, 8- vedru taldrik, 9- Juhtpuks, 10- klapi säär, 11- klapipea, 12- klapipesa, 13- Tööpind, 14- lehtkaliiber, 15- nookur, 16- kontramutter, 17- kruvikeerel, 18- mutrivõti, 19- tõukurivarras, 20-telg Reguleerimist alustatakse esimeses silindris survetakti lõpu otsimisega. Seejärel kruvikeereli abil hoitakse kruvi kinni ja kontramutter keeratakse lahti. Lehtkaliiber paigaldatakse paisumisvahesse ja reguleeritakse kruvi keeramisega paisumisvahe õigeks. Seejärel kinnitatakse kontramutter.
9. Miks kasutatakse massiliselt kahe nukkvõlliga mootoreid (üks sisselaske- ja üks väljalaskenukkvõll)? Et saada välja ja sisselaskeklappi erinevalt juhtida. 10. Nimetage klapivedru erinevad tüübid ning tooge välja nende eripärad! spiraalvedru. 1 ja 2 ga. 1ga seisab klapp paigal. Kaks panevad klapi pöörlema. 11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid! jäikus. 12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil? Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis 13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi? temp ărajuhtimiseks. 14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf? palju klapp pikeneb kuumedendes 15. Selgitage mõistet klappide ülekate Nurgavahemik kus sisselaske- ja väljalaskeklapp mõlemad on avatud. 16. Miks on oluline sisselaskeklapi sulgemise ajastus mootori täteastme seisukohalt? Võimalikult optimaalse kyttesegu koguse silindrisse paigutamine 17
väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid 11 Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend
väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast. Mootoriklapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb: 9 1. klapipea 2. klapipesa 3. juhtpuks 4. klapisäär 5. muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud 6. klapisääretihendid 7. tugipuks ja taldrik 8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend
21 1) Silindrikaas 2) Vee kanal 3) Väljalaskeklapi pese 4) Sisselaskeklapi pese 5) Klappi juhtpuks 6) Sisse- ja väljalaskekleppid 7) Klappide survepukk 8) Nookur 9) Kaitsekaas 10) Käivitusklapp 11) Indikaatorkraan
põiktala 2.alumine õõtshoob 3.õõtshoova tagumine tugi 4.amortisaatoripuks 5.põikstabikavarras 6.kont 7.amortisaator(võimaldab käänttelge pöörata) 8.amortisaatorivarras. 9. ülemine kinnitus survelaagriga 10. tolmukaitse 11.vedrukauss 12.vedru 13.tolmukaitse 14. puhver 15. tugikauss. 16.taldrik 17. teleskoopamordi ülemine padi(puks) 18.mutter ja seib 19.tolmukuppel Tagusilla tüüpvedrustus 1.põiktala 2.tugi 3.õõtshoob 4.vedrualumine tugi 5.vedru ülemine tugi 6.vedru 7.amort 8. juhtpuks 9.tolmukate 10. amordi ülemine kinnitus. 11.tolmu kuppel 12. põikstabikavarras 13..stabikavarda kinnitus Sõltuvvedrustus- üks ratas mõjutab teist. Sõltumatuvedrustus- mõlemad rattad kopeerivad eraldi. Sõltuva vedrustuse ehitus: 1.Tapp(rumm) 2.Rattarumm 3.käändteljepolt 4.põiktala sild,tugiavaga 5.lukustuskiilpolt 6.käändtelg 7.käändmiku hoob 8.roolitrapetsihoob 9.lehtvedrud Sõltuv tüüpvedrustus. 1.tagasild 2.lehtvedrud 3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus) 4
Hammasratasajami võttis taaskasutusele VW. Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. Mootori klapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a)klapipea, b)klapipesa, c)juhtpuks, d)klapisäär, e)muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele;
Seepärast vähendan kontrollaega 2,1 h pealt 1,9 h peale. 3.2 Sisseostu detailid Tabel 1 Ostudetailid nr Nimetus Firma, tootja Mõõdud kogus Hind €,komp, tk 11 Varrepühkija Varson Oü, Simrit 25-35-7/10 1 7.50€ tk 12 Survetihend 25-35-10 1 13 Juhtpuks 25-28-18 1 14 O-rõngas 37,2*3 1 15 Kolvitihned 40-32-15.5 1 16 O-rõngas 20,2*3 1 17 Liigendlaager Varson Oü, Simrit GE25 2 0,65€ tk 18 Määrdenippel Würth M6 2 0,1875€ tk
Klapitaldriku tööpind ehk tööfaas on tavaliselt 45° nurga all, ning klapitaldriku ja klapipesa tööpindade faasinurkade vahe on 1° - sellega saavutatakse see,et tööpind jääb väga kitsas ja see tagab klapi mitte kinnikiilumise ja samas hea hermeetilise sulgemisvõime. Silindripoolne klapitaldriku külg võib olla kas: sile, või sissepoole nõgus, ning võib olla varustatud avade või soonega klapi sooveldudfrakise kinnituseks. Klapisäärt jubib silindrikaanes juhtpuks, mis on valmistatud malmist. Lõtk juhtpuksi ja klapisääre vahel peab olema umbes 0,15 mm. Klapisääre ülemise otsa külge kinnitatakse klapivedru ülemine taldrik. See kinnitus võib olla kas: ● poolkuu rõngad (suhaarikud), ● keermis kinnitus (vedrutakdrik keeratakse keermega sääre sisse ja fikseeritakse) ● keerme ja nuudiga (sääre otsas on keere, mille peale keeratakse mutter ja mutter splinditakse. Et sääreots ei muljutaks ära
otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. 27. Gaasijaotusajami ülekande tüübid a) hammasülekannet, b) kettülekannet (hüls- ja rullkett), c) hammasrihmülekannet. 28. Klapi tehniline iseloomustus , valmistamise materjalid ja väljalaskeklapi temperatuuritsoonid Mootori klapid on valmistatud CrNi- sisaldusega kõrglegeeritud terasest.Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a) klapipea, b) klapipesa, c) juhtpuks, d) klapisäär, e) muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused, i) pöördeseade. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas 500 (sisselaskeklapp)...900 0C (väljalaskeklapp) ja alluvad: a) gaaside rõhu poolt esile kutsutud survepingele; b) igakordsel avamisel ja sulgumisel pikisuunalisele tõmbepingele; c) soojusvoo poolt esile kutsutud tsentrilisele ringpingele. Väljalaskeklapid kannavad soojusenergiat
annaabi.ee 
