juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 28. Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega? Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 29. Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine. Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub toote turundus, materjali ost, tootmine, müük, staabiosa on finants, haldustegevus ja personal. 30. Mis on eestvedamine
lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? • otsese juhi liidristiilid; • rühmanormid; • kontrolli ulatus; • Välised ohud ja surve; • organisatsioonikultuur. 23. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle • omahinna minimiseerimiseks. 24. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse
otsustamisse, seda enam on org detsentraliseeritud. 32. Mida nimetatakse kontrollimiseks kui juhtimistegevuseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 33. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? See on vajalik: 1) kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; 2) vigade kuhjumise vältimiseks 3) kontrolli omamiseks keeruka org üle: 4) omahinna minimeerimiseks. 34. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. Juhtimistasandite järgi liigid: 1. Strateegiline kontroll- tippjuhid teostavad, selgitab kui tulemuslikud on org funk tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll- keskastmejuhid, konkreetse üksuse tegevus 3. Operatiivne kontroll- esmatasandijuhid, teenuse kvaliteet ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 35. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest. Liigid:
eesmärgid, mille poole juhid püüdlevad, on tegelikult saavutatavad. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Lüh.vastus: vigade kuhjumise vältimiseks; kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle omahinna minimaliseerimiseks. 34. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile.
eesmärgid, mille poole juhid püüdlevad, on tegelikult saavutatavad. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Lüh.vastus: vigade kuhjumise vältimiseks; kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle omahinna minimaliseerimiseks. 34. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile.
eesmärgid, mille poole juhid püüdlevad, on tegelikult saavutatavad. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Lüh.vastus: vigade kuhjumise vältimiseks; kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle omahinna minimaliseerimiseks. 34. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile.
Tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Kulutused=eelarve, ehitised=projekt. 37. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? 1. kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; 2. vigade kuhjumise vältimiseks; 3. Organisatsiooni Tulemuslikkuse kontrollimiseks 4. omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja org. tulemuslikkust. 38. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll- viivad läbi tippjuhid. Selgitab, kui tulemuslikud on org. funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll- teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele 3. Operatiivne kontroll- teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-tootmisprotsessile. 39
See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 37. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? · kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; · vigade kuhjumise vältimiseks; · kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle; · omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 38. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on organisatsiooni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote
Tsentraliseerimine võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. selle puhul ei väljend delegeerimist. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 15. Millised on organisatsiooni allüksuse sõltuvuse vormid, miks on oluline neid silmas pidada? Panuste liitmisest tulenev sõltuvus-allüksused toodavad erinevaid tulemeid, mis korporatsiooni tasandil kokku liidetakse.allüksused igapäevaselt ei suhtle. Järgnevusest tulenev sõltuvus-kehtib kui ühe allüksuse väljud on teisele sisendiks.nt üks toodab mootoreid, teine paneb neid autodele
Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 28. Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega? Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus näitab kuidas otsustusõigused on juhtimistasanditest lähtuvalt ära jagatud. 29. Mis on rivi- ja staabiorganisatsioon? Rivi- ja staabiorganisatsioonide vahel peaks valitsema koostöö ja vastastikune toetus organisatsiooni kui terviku eesmärkide täitmiseks. Staabiorganisatsiooni osa selles loos on väärtust loova ehk riviorganisatsiooni toetamine. Riviorganisatsiooni tegevuse alla kuulub toote turundus, materjali ost, tootmine, müük, staabiosa on finants, haldustegevus ja personal. 30. Mis on eestvedamine