koos ühte asja ajamas, seda väiksem on iga üksiku liikme panus. Katsed olid lihtsad: ta pani inimesi tõmbama nöörist ja mõõtis siis tõmbamise jõudu. Ning lisas pidevalt “meeskonda” tõmbajaid. Tulemuseks tõdemus, et näiteks kui 8 inimeseline “meeskond” tõmbab nööridest, siis nad kokku tõmbavad sama jõuga, kui teeksid seda 4 eraldi üksikut inimest kokku. (Sirli) 2) Millised on kaudse juhtimise instrumendid? Kaudne juhtimine on läbi alluvate juhtide ja vahetu juht juhib-/mõjutab otse töötajat. 3) Millised tegurid on mõjutanud juhtimist viimase 125 aasta jooksul? sotsiaalsed, poliitilised , majanduslikud. Juhtimist on mõjutanud globliseerumine, tehnoloogia areng, demografiline olukord (rahvastiku vananemine, immigrandid/vähemused, Y generatsioon tööturul), poliitiline olukord, majanduslikud tegurid (valituse regulatsioonid)
..........................45 LISAD..........................................................................................................................46 Lisa 1. Sihtgrupi küsitlusleht Lisa 2. Küsitluse valikvastuste koondtabel Lisa 3. Küsitluse avatud küsimuste vastuste koond 4 SISSEJUHATUS Ettevõtte edukas juhtimine ning liidriks olek on küllaltki keeruline ja raske tegevus. Mitte iga juht ei saa sellega hakkama. Juhtimise, liidriks olemise ja eestvedamise üle on palju arutlenud nii eesti tuntud autorid kui välismaised teadlased. Kuid tundub, et see teema ei vanane, vähemalt nii kaua kui ettevõtlusega tegeletakse. Teemale annavad aktuaalsust ka eesti suurte firmade tippjuhid, eriti nende korda minekud ja eksimused. Nende teod on leidnud kajastamist nii perioodika väljaannetes kui ka raamatutes. Teema aktuaalsus ja aegumatus on üks peamisi põhjuseid, miks diplomand valis just liidristiili teema.
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud.
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool TÖÖKORRALDUS KUI ORGANISATSIOONI TOIMIMISE VÕTI Referaat Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ..........
pidevalt suureneb. 1. MOTIVATSIOON 1.1 Motivatsiooni olemus Motivatsiooniks nimetatakse inimese tegevust mõjutavaid sisemisi motiive, stiimuleid, põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid see tähendab teadmised, oskused ja energia minigi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Motivatsioonli on oluline koht juhtimis- ja eestvedamisteooriates ning nende praktilisel rakendamisel. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. Motiivid on kui inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsenteerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis õrgitab inimest sihikindlale tegevusele, määretles kindlaks suuna, mille poole püüda. Juhid tuginevad töötajate motiveerimisel ametlikule võimule, saksioonidele ja hüvitistele.
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab te
juhtimises ja nende töös ning olen phendunud töötajate arendamisele. Toetav juhtimisstiil tähendab, et ma olen selline juht, kes on valmis oma töötajaid igal hetkel abistama ja toetama. Selles küsimustikus sain ma väga vähe punkte direktiivse juhtimisstiilis. See tähendab, et ma olen selline juht, kes ei ole valmis ülesandeid edasi delegeerima. Juhtimisoskuse koha pealt oli ka väga oluline selline küsimustik nagu transformatsioonilise juhtimise multifaktoriline juhtimisstiili küsimustik. Selles küsimustikus sain ma kõrgeid punkte sellistes punktides nagu: jätkuv preemia, juhtimine vastavalt eranditele ning Laissez-faire juhtimises. Jätkuv preemia peaks tähendama seda, et ma räägin oma töötajatele, mida nad peavad tegema, et ma neid premeeriksin. Ma väljendan väga selgelt, mida ma töötajatelt ootan ning kui nad teevad ülesandeid nii nagu ma olen rääkinud, siis ma tunnustan nende saavutusi
Kõik kommentaarid