.................................................................................................. 3 Iseennistuv surunupplüliti S4................................................................................................... 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplüliti S1 Kui vool tuleb läbi juhtahela(F3) sulavkaitsme ja jõuab iseennistuva surunupplülitini S1(mis on normaal olekus avatud) ja me selle alla vajutame jõuab vool relee mähisesse, mille tulemusen tekib mähises elektromagnet, mis sulgeb teise jõuahela abiahelas normaalselt avatud (relee)kontaktid. See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me
Rikkevoolukaitselüliti 1 osa 2011a. Ingrid Knuut Rikkevoolukaitselüliti tingmärgid 230V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti ühejooneskeemis Elektrilöögikaitse põhimõtted Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud osad ei tohi olla ohtliku pinge all Ei normaalolukorras Ega üksikrikkeolukordades. Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi eest. Normaalolukorras võib inimene saada elektrilöögi vahetult kokkupuutel
kontrollelementidena toimivad pneumojaotid. Nende ehitus peab tagama täiturite kiire antud signaali peale reageerimise. Seega peab jõuelemendina toimiv pneumojaoti olema täiturile nii lähedal, kui võimalik. Muidu hakkavad voolikutest moodustatud pikad ühendused tekitama viiteid. Ideaalis peaks asi olema nii, et jaoti on täiturisse sisse ehitatud. Sellise kooste eelis oleks lihtsam ja kiirem paigaldus ning ühenduskomponentide väiksem kulu. Juhtahela töökindel toimimine on tugevas sõltuvuses lõpulülititena kasutatavate pneumojaotite õige paigaldusega. Nende paigaldusel tuleb arvestada edaspidise seadistamise võimalikkust ja lihtsust, et oleks tagatud õigeaegne lülitumine, olenevalt silindri liikumisest. KOKKUVÕTE 14 Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskompoendid, mille
vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. 2.1 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam
kindla väärtuse, antakse generaatorile juhtsignaal, teatud aja järel aga muutub juhtsignaal nulliks ja generaatori väljund lülitub välja. 21 Joonis 19. Juhtimissüsteemiga abstraktse generaatori mudel Simulatsiooni graafik: Joonis 20. Juhtimissüsteemiga abstraktse generaatori graafik 22 Graafikut vaadates on näha, et 1 sekund pärast simulatsiooni algust rakendub juhtahela sisendsignaal aperioodilisele lülile, mille väljund hakkab kasvama. Tõus on algul suurem kuid väheneb enne lõppväärtuse saavutamist, siin rakendub kiirusepiiraja, mis ei avalda sisselülitamisel mõju, sest aperioodilise lüli väljundi kasvamise kiirus on alla 0,5 1/s enne, kui väljund saavutab 85% maksimaalsest väärtusest. Generaatori väljund lülitub sisse kui aperioodilise lüli väljund on saavutanud 85% maksimaalsest tasemest. Juhtahelas lülitub
Juhtimise aeg = 1,4 ruutu 11 12 32. Millist informatsiooni saadab käigukasti juhtplokk mootori juhtplokile ja milleks seda vaja on? Infot käiguvalitsa "P" ja "N" asenditest ja käiguvahetushetkest. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendi signaali vajatakse tühikäigu pöörlemissageduse reguleerimiseks ja mõnedel mudelitel käiviti juhtahela ühendamiseks/blokeerimiseks (üldjuhul on käiviti "P" ja "N" asendi lülitil eraldi vooluahel). Käiguvahetusehetke sujuvamaks muutmiseks vähendab mootori juhtplokk selleks ajaks mootori võimsust. Võimsuse vähendamine toimub süütehekte hilisemaks muutmisega või pihustatava kütusekoguse vähendamisega. 5. Elektrisüsteem. Juhtplokk Seeles peatükis käsitleme juhtploki eri reziime, käiguvahetusloogikat, enesediagnoosi, häda-
Juhtimispinge UG läviväärtus näitab pinget, mis tekitab kollektorivoolu. IGBT-transistorid ühendatakse rööpselt samuti nagu MOSFET-transistorid. Järelvõngete vältimiseks varustatakse paisuahelad takistitega. Ülekuumenemise vältimiseks peab voolude ebaühtlus olema väiksem kui 10...15% kollektorivoolust. Rööpühenduses IGBT-transistori pingete ebaühtluse vähendamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Kuna pingete ebaühtlus tuleneb peamiselt seadise parameetrite hajumisest ja juhtahela viivitustest, võib seda vähendada pooljuhtseadiste hoolika valikuga ning juhtsignaalide sünkroniseerimisega. Transistoride ohutu ümberlülitumise ja suure lülitusvõimsuse tagamiseks kasutatakse siin täiendavaid sobitusmeetodeid. Siirdetalitluste vältel on põhilisteks pingete sobitusmeetoditeks passiivsete summutusahelate, paindliku juhtimise ja pinget stabiliseerivate aktiivahelate kasutamine.
südamik sisse ja tänu sellelesillatakse omavahel tõmbereleel olevad jõuahela kondaktid, seega nn töövool saab minna starterimootorile ja panna see tööle (põõrlema), samalajal tõmberelee südamiku liikumisega lükatakse pendiks hambumisse hoorattal oleva hammasvööga. Vabastades starteri käivitusnupu jääb starteri lülitusrelee vooluta, seega lülitusrelees indutseeritud (EMJ) lakkab ning relee südamik liigub oma algasendisse tagasi, sellega vabastatakse juhtahela kondaktid, tänu millele jääb vooluta tõmberelee. Tõmberelees olev südamik võtab oma algasendi ja sellega lülitatakse lahti jõuvoolu ahela kondaktid ja tõmmatakse pendiks algasendisse tagasi, kuna katkestati jõuvooluahel seiskub ka starter. Akud Kasutatakse väävelhappeakusid, elektrolüüdi tihedus 1,24 – 1, 28. Laadimisvool Võib olla kuni 10% aku nimi pingest.Elektrolüüdi tase peab olema 10mm üle plaatida pinna. Starter
• • miRNAd, siRNAd ja piRNAd pakitakse koos Argonaut perekonna valkudega RISC kompleksi. Argonaut on RISC kompleksi katalütiline komponent. Väikesed RNAd juhivad argonaudi märklauani tundes ära neil ekomplementaarse järjestuse. Argonaut sisaldab PIWI domeeni, mis viib läbi kaheahelalise RNA lõikamist. Argonaut sisaldab PAZ ja PIWI domeene – PAZ seondub küpse miRNA üheahelalise 3’otsaga, PIWI domeen interakteerub juhtahela 5’otsaga. Nad seovad küpse miRNA ja orienteerivad seda interaktsiooniks märklaud mRNAga. • • siRNAd (omadused, funktsioonid) • siRNAd võivad olla eksogeensed kui endogeenset päritolu. Võõras RNA tuntakse ära, sünteeritakse komplementaarne ahel, Dicer seondub dupleksiga ja lõikab selle lühikesteks juppideks. Need fragmendid on sobilikud argonaut valkudele adaptoriteks. Endogeensete siRNAde tekkimine – vajalik 2ahelalise RNA
Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või
asendisse 1, kondensaator C hakkab väljundpinge tõusu tõttu laaduma, ning laadimis vool põhjustab koormus ahela kusjuures induktiivsuse emj püüab takistada voolu tkekimist ning toimub energia takisti R pingelangu, mis viib DD2 sisendi asendisse 1, väljundi aga asendi 0. Kuna DD1 alumine salvestamine koormuse induktiivsusse kui juhtahela poolt lüliti avatakse muudab induktiivsuse emj oma sisend on nüüd asendis 0, siis ei juhtu lülituse olekuga midagi ka peale sisend impulsi lõppu (Siis kui polaarsust avaneb diood VD ja koormusvool jätkub induktiivusesse salvestunud energia abil. Voolu ülemine sisend läheb asendisse 1). Kondensaator C laadumisvool väheneb eksponent funktsiooni reguleerimine tarbijas millega kaasneb mootori pöörlemiskiiruse muutus, toimub lüliti suletud ja avatud
elemendina ka veel induktiivsus. Mis toimib energiat koguva elemendina Joonis 5.6.1.1 Pinge regulaatoridel vajadus selle elemendi järele puudub juhul kui koormuseks on alalisvoolumootor sest mootori induktiiv takistus on piisavalt suur kui juht ahela poolt element suletakse siis kulgeb vool toite plussist läbi koormus ahela kusjuures induktiivsuse emj püüab takistada voolu tkekimist ning toimub energia salvestamine koormuse induktiivsusse kui juhtahela poolt lüliti avatakse muudab induktiivsuse emj oma polaarsust avaneb diood VD ja koormusvool jätkub induktiivusesse salvestunud energia abil. Voolu reguleerimine tarbijas millega kaasneb mootori pöörlemiskiiruse muutus, toimub lüliti suletud ja avatud oleku ajasuhte muutmisega. Väiksema voolu korral on pausi ja impulsi kestus suurem, ssuurema voolu korral väiksem kusjuures pingeregulaatorides kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni kus lültiamis sagedus on konstantne.
Joonis 8.2. Sammmootori ehitus. a – pooluse A ergastamisel; b – pooluse B ergasmatmisel [16]. Sammmootoreid kasutatakse positsioneerimissüsteemides, näiteks CNC masinates, lineaarsete täiturite juhtimiseks, skännerites, printerites jm. 8.2. Sammmootori juhtimine Et tekitada impulsite jada peab toitemuundur koosnema juhtahelast, mis impulseid genereerib, ja jõuahelast, mis juhivad suuri voolusid mootorile. Juhtahela tuumaks on tänapäeval peaaegu kõigis rakendustes mikrokontroller. Selleks, et saaks juhtida elektrivoolu staatori mähiste mõlemas suunas (et mootorit kahes suunas pöörata) koosneb sammmootori juhtimisskeem kahest H- sillast (H- bridge) vt. Joonis 8.3. 71 Mähis A Mähis B
annaabi.ee 
