Arvutiteenindus 08 1. Kiibistikud Moderne protsessor sisaldab sadu miljoneid individuaalseid transistoreid. Kuigi protsessoril ei ole palju öelda, milline sisend või väljund seade signaali edastab ning mis juhtub nende andmetega mille protsessor ise väljastab. Selle töö teeb ära kiibistik, mis muudab töötlemata protsessori andmed juhisteks mida komponendid mõistavad ja käitub kontrollerina kõikidele sissetulevatele protsessori bitidele. Kuna perifeerse kasutajaliidese standardid muutuvad kiiresti on emaplaadi tootjatel võimalik alles hoida põhja sild ning uuendada ainult lõuna silda. Süsteemi ehitamine ümber kiipistike põhjuseks on efektiivsus. Intel toodab iseendale kiibistike. AMD-le toodab kiibistike nVidia ning ATI. Põhja ja lõuna silla kiibistikud on loodud töötama koos konkreetsete protsessorite ja
● Äriarhitekt on inimene, kes näeb ning paneb kirja suure pildi, nt kaardistab tarkvaravajadused vastavas äriprotsessis. ● Ärianalüütik aitab panna kirja, mida tahetakse saavutada (esmane tõlge inimkeelest IT-keelde). ● Tarkvaraarhitekt planeerib tarkvara ülesehituse: millistest osadest tarkvara koosneb, kuidase need omavahel ja välismaailmaga suhtlevad. ● Süsteemianalüütik (ingl system analyst) aitab “tõlkida” ärisoovid arendajatele sobivateks juhisteks. ● Programmeerija on keegi, kes kirjutab programmi. Kõige lihtsamalt võib see olla keegi, kes instruktsioonide järgi programmi kirjutab, ise programmi ehitusele vähe mõeldes. ● Arendaja on üldmõiste töötaja kohta, kes tarkvara loob. Arendustööks on vaja arusaamist programmeerimiskeelest ja nõuetest, kuid keerukamate ülesannete jaoks võib olla tarvis laialdasemaid teadmisi. Oskuste, kogemuste ning vastutuse põhjal eristatakse vahel nooremarendajat ja vanemarendajat.
elluviimine. Vahepealse kestusega on taktikalised plaanid. Strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, kuid taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Taktikaline juhtimine on valdkonnajuhi tasand. Kõige lühiajalisemad on operatiivsed plaanid. On kulud ja tootlus, käive mida pidevalt jälgitakse ja milliste näitajate alusel ja positsiooni muudetakse ja tooteid täiustatakse. Selleks, et eesmärgid jääksid reaalsuse piiridesse ning oleksid juhtidele juhisteks, on kasulik silmas pidada nn SMART-reeglit, mille kohaselt peaksid eesmärgid olema: S (specific) konkreetsed M (measurable) mõõdetavad A (agreed) kokkuleppelised R (realistic) realistlikud T (timed) ajastatud STEEPLE ehk social, tehcnology, economic, ethical, political, legal ja ecological. Analüüsis käsitletakse vastavalt haridusnäitajaid. SWOT analüüs on samuti väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüs, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni
Remmel) 1. Suhted iseenda ja oma eetilise identiteediga 2. Suhted teiste inimestega 3. Suhted inimelu üldiste sihtide ja üldeesmärgiga Eetika liigid · Analüütiline eetika teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, otsides vastuseid küsimustele mis on hea? ja mis on halb? · Normatiivne eetika - moraalsed reeglid ja põhimõtted, mis kvalifitseeruvad headeks ja õigeteks inimkäitumise juhisteks teiste inimestega suheldes ja teisi inimesi koheldes. Kutse- eetika on üks normatiiveetika liik · Metaeetika kõrgemal tasemele mõtlemine Eetikateooriad · Teleoloogiline teooria - otsuse tegemisel lähtutakse teo tagajärjest, teo kasust Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi. Teol endal on instrumentaalne väärtus
kultuuriliste iseärasustega, sotsiaalsete normide ja standarditega (Rootman ja Raeburn, 1994). Tervise laiendatud kontseptsioon Tervise laiendatud kontseptsiooni on koostanud Raeburn ja Rootman (1989). Mudel demonstreerib tervisedenduse esimeses rahvusvahelises alusdokumendis, Ottawa Hartas, toodud viit peamist tegevussuunda kui tervise mõjureid ehk sisendeid ning terviseindikaatoreid kui väljundeid. Mudeli jargi on sisendid juhisteks tervisedenduse planeerijatele ning väljundid naitavad tervisesektori huve ja ootusi. Nimetatud mudel oliesimene, mis demonstreeris tervise ja elukvaliteedi vahelist seost. Tervise funktsionaalne kontseptsioon Tervist moistetakse funktsionaalse normina kui organismi suutlikkust täita ähiskonnas oma rolli. Funktsionaalsete normide määratlemine nõuab aga kokkulepitud vaartushinnangute olemasolu (Erben jt, 1992). Funktsionaalse kontseptsiooni jargi käsitletakse tervist kui ressurssi
vormid; • Taustinfo ja muu teave kogumiseks on kindlad nõudmised; • Lähteülesanne. Piiritlemise juhendprintsiibid • Piiritlemine on protsess mitte üksiksündmus/tegevus; • Igale taotlusele kavandada oma piiritlemisprotsess; • Alustada kohe kui kogunenud info seda lubab; • Määratleda võimalikult täpselt avalikkuse osa otsustusprotsessis; • Lähenemine piiritlemisele peab olema süstemaatiline, läbiviimine paindlik; • Tulemused dokumenteerida KMH ettevalmistamise juhisteks; • Vajadusel täiendada ja rakendada uut infot ja teemasid. Kes peaksid osalema piiritlemisel? • Arendaja; • Pädev haldusorgan - otsustaja; • KMH administratiivorgan; • Teised vastutavad ametkonnad; • KMH eksperdid; • Võtmehuvigrupid – kelle õigusi või kohustusi taotluse rakendamine võib puudutada; • Avalikkus. Alternatiivide kaalutlemine • Alternatiivide nõue • Varustuse/sisendi alternatiivid • Tegevuse
· Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks". · Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle. · Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need annavad võimaluse hinnata otsust teiste inimeste seisukohalt. o Ematest (kas avaldan oma otsuse / teo kõige lähedasemale inimesele) aitab tõenäoliselt mõnikord ka äris, kuid parema vastuse annavad o Turutesti (kas minu otsus / tegu annab mulle turul eelise) ja o TVtesti (kas julgeksin rääkida sellest otsusest / teost avalikkusele) koos kasutamine.
· Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks". · Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle. · Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need annavad võimaluse hinnata otsust teiste inimeste seisukohalt. o Ema-test (kas avaldan oma otsuse / teo kõige lähedasemale inimesele) aitab tõenäoliselt mõnikord ka äris, kuid parema vastuse annavad o Turu-testi (kas minu otsus / tegu annab mulle turul eelise) ja o TV-testi (kas julgeksin rääkida sellest otsusest / teost avalikkusele) koos kasutamine.
- usuvad, et aegajalt on Jumal saatnud maailma prohveteid (Mooses, Aabraham, Jeesus), et inimeste seas seda eluviisi säilitada - usuvad, et Muhamed oli viimane Jumala prohvet tema sõnum pandi kirja kohe pärast ilmutamist säilinud sellisena nagu Jumal selle andis sõnum kirjas Koraanis · Islam on kõiki eluvaldkondi hõlmav eluviis · Peale Koraani on moslemitele kõige autoriteetsemaks juhisteks Muhamedi sõnad ja teod · Heebrea Piibel ja Uus Testament = Jumala ilmutus - Kaotanud oma algse sõnumi, sest neid on aja jooksul rikutud · Austavad kõigeväelist Jumalat (heebrea keeles Allah) - Kogu maailma looja - Kogu maailma valitseja - Talle pole võrdväärset · Suurimaks patuks on sirk ( = ,,jumalateotus" ) - See tähendab kellegi/millegi seostamist Jumalaga, kes on ainulaadne
tulene üksteisest ega ole millelegi muule taandatavad) ja fundamentaalseteks (kõik muud inimlikud hüved ja eesmärgid tulenevad seitsmest põhiväärtusest või nende kombinatsioonidest). Praktiline mõistlikkus on eriline põhiväärtus, sest selle kaudu tuvastame ja püüame realiseerida kõiki teisi põhiväärtusi [ega mitte vastuolu väärtusega-iseeneses?]. Praktiline mõistlikkus on ka meetod inimhüvede käsituse muutmiseks praktilise ja konkreetse käitumise juhisteks. F-e arvates on see moraalifilosoofia keskne küsimus. Seepärast tähtsustab F. mõistlikku eluplaani, mis aitaks inimesel otsuseid ja valikuid teha. Selline eluplaan oleks allutatud praktilise mõistlikkuse nõuetele: tegutseda aktiivselt põhiväärtuste saavutamiseks, koostada adekvaatne mõistuspärane eluplaan, vältida juhuslikke põhiväärtuste eelistusi, vältida juhuslikke eelistusi inimeste hulgas, jääda oma plaanidele truuks, valida vahendeid parima tulemuse saavutamiseks
annaabi.ee 
