Soolestik lõpeb kloaagiga. Vereringeelundkond Vere punalibled on piklikud ja tuumaga. Süda koosneb kojast, vatsakesest ja arteriooskuhikust. Arteriooskuhikust lähtub kõhuaort, millest haruneb viis tooma- lõpusearterit. Lõpuste läbimise järel koonduvad need uuesti kokku seljaaordiks, mis kannab hapnikurikka vere kehasse laiali. Keha suuremad veenid (neerudest tulev tagumine kardinaalveen, peast tulev eesmine kardinaalveen, küljeveenid) koonduvad kummalgi pool südant Cuvier' juhadesse, mis viivad vere tagasi südame kotta. 6 Erituselundkond Jääkainete eritamine toimub kõhrkaladel veel osaliselt naha kaudu. Peamiseks erituselundiks on taganeerud, mis paiknevad kahe pika väädina piki kõhuõõne selgmist külge. Neer jaguneb eesmiseks ja tagumiseks pooleks. Emastel talitleb jääkainete filtreerimisel kogu neer. Jääkained väljutatakse neeru eesosast neerujuha kaudu ja neeru tagaosast kusejuhade kaudu
Tuum tsentraalselt 11. Lakteeriv piimanääre Glandula mammaria modifitseerunud apokriinne nääre. Iga sagar koosneb viimasüsteemist, mis eraldi juhana avaneb rinnanibul. Sagarike vahel rasvkude liigendatuna kiudsidekoeliste septidega/ Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata Prostata on lihaselis-näärmeline organ. Näärmete tubualveolaarsete lõpposade vahel on
hormoonile. Oksütotsiini manustatakse intra venoosselt väikestes annustes, mis põhjustab regulaarseid koordineerituid kontraktsioone, mis liiguvad emaka kehast kaelani. Kontraktsioonide amplituud ja sagedus on sõltuvuses manustatud doosiga. Väikestes doosises emakas jõuab lõõgastuda kontraktsioonide vahe peal, suurtes doosides mitte. Suured annused on aga ohtlikud lootele. Oksütotsiin mõjutab ka rinnapiima ekspressiooni alveoolidesse ja juhadesse. Sellel on ka vasodilatoorne mõju. Mängib rolli ka mating ja parenting. Oksütotsiin inaktiveeritakse maksas ja neerudes ja veres ringleva platsentaalse oksütoksinaasiga. Kõrvalmõjud: Doosist sõltuv hüpotensioon, reflektoorne tahhükardia. Veepeetus ja hüponatreemia kui vee tarbimist ei jälgi. Dinoprostoon on PGE2 ja misoprostool PGE1 analoog. Prostaglandiinid soodustavad koordineeritud kontraktsioonide teket raseda emaka kehas ja samal ajal lõõgastab emakakaela
hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse. Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus. Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28. Veiste puhkelatrites pidamine Veiste puhke söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et
näärmerakud, 2 alveoolivalendik, 3 arteriaalse vere juurdevool, 4 venoosse vere äravool, 5 müoepiteelirakud, 6 kapillaaride ja sidekoe võrgustik, 7 alveolaarjuhake, 8 sagarikusisene juha, 9 alveoolide kogum, 10 alveoolide sagarik, 11 sagarikevahelised juhad · Osa naaberalveoolidest võivad olla liitunud nii, et neil on ühine alveolaarjuha. Alveolaarjuhadest pääseb piim sagarikesisestesse juhadesse ja sealt edasi sagaratesisestesse juhadesse, mis omakorda on liitunud sagaratevahelisteks udaraveerandi piimaurkesse suubuvateks juhadeks. Suuremaid piimajuhasid on ühe udaraveerandi kohta kuni 50. · Piimajuhades olev udaraveerandi piim suubub 3002000 ml mahuga piimaurkesse. Piimaurke näärmeosa pikenduseks on 1050 ml mahuga piimaurke nisaosa. Piimaurke näärme- ja nisaosa on teineteisest eraldatud ringkurruga. Piim väljub nisatipus oleva umbes ühe sentimeetri pikkuse nisajuha kaudu
kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb
näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas,
kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb
inimesel. 1. Antropomeetria uurib inimkeha ja selle üksikosade kuju mõõtmise teel. 2. Prepareerimine on anatoomilise uurimise vanimaid meetodeid, mis on rakendatav tänapäevani. See on laiba kudede lahtilõikamine terariista abil, eesmärgiga eemaldada meid huvitav objekt ümbritsevatest kudedest. 3. Injektsioonimeetodi kasutamisel viiakse mitmesuguseid aineid veresoontesse, juhadesse, õõneselunditesse. Nii saab määrata õõneselundite mahtu, kuju, ulatust, elundite omavahelisi suhteid, projektsiooni skeletile ja nahapinnale. 4. Perlutsidatsiooni- või läbipaistvaks muutmise meetod. 5. Korrosioonimeetod. 6. Värvimismeetod. 7. Röntgenoloogiline meetod. 1 1.1. Anatoomia ajaloost
närvisüsteemi poolt. Pankreas (kõhunääre) • Enne, kui maost lahkunud toit saab imenduda, peab ta peensooles läbima töötluse pankreasenõre, sapi ja peensoolenõre abil • Pankreas toimib nii sisenõrenäärme (vabastab vereringesse insuliini ja glükagooni) kui seedeorganina (sekreteerib duodenumisse seedenõret) • Struktuurilt sarnane süljenäärmega. Koosneb aatsinustest, mis sekreteerivad ensüüme ja vedelikku juhadesse. Peajuha suubub kaksteistsõrmiksoolde. Pankreasenõre koostis Pankreas toodab päevas 1,5 L nõret Nõre on leeliseline (pH 8), sisaldab NaHCO3 Aitab neutraliseerida küümuse happelisust Sisaldab mitmesuguseid seedeensüüme: Proteolüütilised Amülolüütilised Lipolüütilised Pankrease töö reguleerimine Enamus juhade silelihasrakkudest innerveeritud uitnärvi eferentsete kiudude poolt (parasümpaatikus)
annaabi.ee 
