· Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse · Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks Spermatogenees · Toimub seemnekannalites androgeenide (meessuguhormoonid) mõjul · Spermatogeneesi protsess kestab umbes 70 päeva · Munandites valminud spermatotsüüdid ei ole veel liikumis võimelised · Munandimanuse pikkades juhades kujuneb välja nende liikumis- ja viljastumise võime (5-12 päeva) · Valmis seemnerakud salvestataksee seemnejuhades ja ampullides, nad on viljastamisvõimelised mitu kuud · Seemnerakud saavad liikuda oma pika viburi abil · Happelises keskkonnas langevad nad happe tardumusse · Naise tupe sekreet on happeline · Edasi liikumise võimaldab seemnevedelik, mis on leeliseline · Seemne vedelik moodustub seemnepõiekestes ja eesnäärmes
mitmekihiline kuupepiteel üleminekuepiteel transitoorne epiteel o Mitmerealine ripsepiteel Näärmeepiteel - kõikide näärmete nõret tootvaks koeks 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel - koosneb lamedatest ebakorrapärase kujuga rakkudest o Veresoonte seintes gaasivahetus, transport Ühekihiline kuupepiteel tuumas on näha tuumakesed o Väikestes juhades Kaitsmine, absorbeerimine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel o Absorveerivates pindades nt sool Transport, absorptsioon, kaitse, sekretsioon Ühekihiline ripsepiteel - ripsmed o Munajuha, emaka sisepinnal Munaraku transport Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarevestunud lameepiteel - naha epiteel epidermis
(Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Munandi peal paikneb pehmem osa munandimanus. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja sealt saab alguse ka seemnejuha. Seemnejuha on u 50 cm pikk ning 0,4 mm läbimõõduga. See kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandimanus juhib seemnevedeliku sugutisse. Spermatogeneesi liikumis- ja viljastumisvõime kujuneb 5-12 päeva jooksul välja just munandimanuse pikkades juhades. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Lisasugunäärmed. Seemnejuha ampull- laineneud seemnejuha osa enne eesnääret. Seemnejuha toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad. Seemnejuha on 40cm pikk, 3 mm läbimõõduga torujas organ. See on munandimanuse vahetu jätk. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõikesed, mis toodavad enam kui poole, 60% seemnevedelikust. Seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist
5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel- loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta o Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid o Endoteel- lameepiteel, mis vooderdab veresoonte valendikke Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport Mitmerealine ripsepiteel- sisaldab ripsrakke, karikrakke, basaalrakke ja vaherakke (hingamisteed)
-mesoteel areneb tsöloomi piiravast epiteelist tsöloteelist. *Endoteel -mesenhüümset päritolu -paikneb vere-, lümfisoonestikus,sünoviaalõõntes, arahnoidaalõõntes ja mujal sidekoe ja kehavedeliku piiril. *Ühekihiline kuupepiteel – esineb neerude kogumistorukestes,kogumisjuhades, Henle lingu jämenevas osas, aju soonpõimikus, munasarja pinnal ja kilpnäärme folliikuliepiteelis. *Ühekihiline silinderepiteel – esineb peensooles, maos,jämesooles, näärmetes,juhades,emaka ja emakasarvedes. *Mitmekihiline lameepiteel – kaks tüüpi: kas keratiniseerunud või keratiniseerunud vähesel määral. Esineb nahas,skalbil, taldadel, pärakus,suus,nina sisepinnal, tupes ja söögitorus *Mitmekihiline kuupepiteel – esineb osaliselt erinevates näärmejuhades nagu näiteks higi-ja piimanäärmetes.(kahekihiline) j ka süljenäärme juhades. *Mitmekihiline silinderepiteel – sama, mis eelmine. Omab kattefunktsiooni kõrval ka sekretoorset funktsiooni.
immuunsuse? B-lümfotsüüdid 48.Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud? a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel 50.Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule närvikius? Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 51
Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga.
Lubimetastaasid (siirded) soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid: koosneb nt taimeosadest, mis läbiimbunud mineraalsooladega; pulstikud: koosnevad karvadest või taimeosadest. Süljekivid süljejuhades, sapikivid sapipõies ja juhades, neeru-ja kusekivid. Kärbus e nekroos üksikute rakkude, kudede, organite ja selle osade surm haiguslike protsesside tagajärjel nt vereringe lakkamine põhjustab infarkti selles koes, mida ta verega varustab ja rakud hukkuvad. Gangreen põhjuseks väliskeskkonna tegurid. Kuiv gangreen kärbunud surnud koed kuivavad ega lagune, säilitades oma kuju. Niiske gangreen kärbunud kudedes areneb roiskumine mikroobide toimel, koed muutuvad lagunevaks haisvaks massiks.
Lubimetastaasid (siirded) – soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid – elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis – tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid: koosneb nt taimeosadest, mis läbiimbunud mineraalsooladega; pulstikud: koosnevad karvadest või taimeosadest. Süljekivid – süljejuhades, sapikivid – sapipõies ja juhades, neeru-ja kusekivid. Kärbus e nekroos – üksikute rakkude, kudede, organite ja selle osade surm haiguslike protsesside tagajärjel nt vereringe lakkamine põhjustab infarkti selles koes, mida ta verega varustab ja rakud hukkuvad. Gangreen – põhjuseks väliskeskkonna tegurid. Kuiv gangreen – kärbunud surnud koed kuivavad ega lagune, säilitades oma kuju. Niiske gangreen – kärbunud kudedes areneb roiskumine mikroobide toimel, koed muutuvad lagunevaks haisvaks massiks.
tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga.
Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga.
Kõikidele rakkudele omaste organellidele (Golgi aparaat, endoplasmaatiline võrgustik, mitokondrid jne) lisaks on neil tsütoplasmas moodustised, mis tagavad nende kui organismide eksisteerimise. Need moodustised on hulkraksete organite analoogid. Silmviburlane on huvitav organism selle poolest, et tema rakus on klorofülli sisaldavad kromatofoorid. Toitub valguse käes nagu taim, pimeduses aga kui loomorganism (osmootselt või fagotsütoosi teel). Loomade elundite õõnsustes ja juhades parasiteerivad mitmesugused mitmeviburilised. Tuntumad nendest on "Maksalutikas" või sooles elav Trihomonas hominis või kusesuguteedes elav T. vaginalis (tekitab haigust trihhomonoosi). Hõimkond: Kulendprotistid Amoebina Üherakulised organismid, kellel puudub vibur ning liikumisorganellideks on ajutised väljasopistatavad moodustised ehk kulendid. Kulendprotistide tsütoplasma on jaotunud sisemiseks amorfsemaks endoplasmaks ja välimiseks tihedamaks ektoplasmaks.
annaabi.ee 
