Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmesse, sest elektriseadmetes ei tohi lubada ülemäära tugevate voolude tekkimist. Sellega kaasneks ohtlik soojuseraldumine. Sulavkaitse lihtsamat liiki kaitse ehk traaditükk, mis küllalt suure voolu korral üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse ehk automaatkaitse. Joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis liigse voolu läbiminekul soojeneb, seejärel kõverdub ja katkestab ühenduse. Maandus Maandus kaitse, mis on ühendatud maasse kaevatud metall-latiga. Uuemad pistikud sisaldavad lisaks faasi- ja nullklemmile veel kolmandat - maandusklemmi. Täname kuulamast :) Küsimusi? Väike armas tööke :) Mis on vahelduvvool? Too 2 näidet. Mis tekitab ajas perioodiliselt muutuvat pinget? Mis on staator? Maandamata juhe?
Faasjuhe- ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas aind ühes klemmis,selle klemmi tootvat juhet nim(+juhe). Nulljuhe- teises klemmis,millel pinge maa suhtes puudub nim nullklemmiks. Voolutugevus- on suurem ,mida suurem on potentsiaalide erinevus e. Pinge. .Elektriseadmetes kasut: Kaitsmeid,mis paigaldatakse faasijuhtmetele. Sulavkaitse- lihtsamat liiki kaitse(traaditykk,mis sulab yles ning katkeb) Bimetallkaitse- e automaatkork.,koosneb 2st joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis suure voolu korral soojeneb, kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub -kui vooluringis on lühis. Faasjuhtme ühendus nulljuhtmega ,mille takitstus on väiksem tarviti omast. Väikese takistusega kaasnev suur voolutugevus (Ohmi). Voolutugevuse- hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvavoolu korral ajast t kujul i=im cos wt/ i= im sin wt. Generaator on seade.mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.
Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arves-tada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja
Materjalide sulamistemperatuur, soojuspaisuvus, soojusjuhtivus. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. 2.Teraste liigitus. Mittelegeer- ja legeerterased.
o.1539 kraadi ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks mis on üle 327 kraadi ja alla 1539 kraadi. Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 kraadiga. Keraamika seetõttu on aga sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis teguriga või joonpaisumisteguriga. Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jms. Metallkonstruktioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumitegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostidega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside
Termiline vastupidavus Termiline vastupidavus määrab materjali võime kahjustumata vastupanna suurele arvule temperatuuri järsu muutumise tsüklitele. Mida homogeensem on materjal ning mida väiksem on tema soojuspaisumise tegur, seda suurem on selle termiline vastupidavus. Materjali füüsikalised omadused Soojuspaisumine Soojuspaisumine iseloomustab materjali mõõtmete muutumist temperatuuri muutumisel. Soojuspaisumist iseloomustatakse: Ruumpaisumisteguriga (vedelikud ja gaasid), Joonpaisumisteguriga (tahked materjalid). Soojuspaisumist arvestatakse vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, metallkonstruktsioonide, masinaosade jm temperatuurimuutusest tingitud mõõtmete muutumist Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on määratud keemilise koostisega. Materjali füüsikalised omadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib.
Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja
Puhast rauda, milles kuni 0,1-0,2 % lisandeid kasutatakse vähe . C sisaldus koos muude elementidega muudab raua teraseks või malmiks . Lehtteras on töödeldav isegi külmalt. Legeerivaid metalle (V, W, Ti, Mo, Mn, Cr, Ni) sisaldavaid teraseid nimetatakse legeer- või eriteraseks. Legeermetallid parendavad terase tugevust, kõvadust, kuuma-ja korrosioonikindlust. Nii mõjutab magnetilisi omadusi ja temperatuurist tingitud joonpaisumist. Fe-Ni-sulam platiniit ja klaas on ühesuguse joonpaisumisteguriga; neid saab kokku joota. Fe-Ni-Cr-sulamit nimetatakse halva soojusjuhtivuse tõttu puitteraseks, sellest valmiastatakse pottide-pannide kõrvu ja käepidemeid, mis toidu keetmisel või praadimisel ei kuumene. Sajandeid tagasi olid kuulsad: mustriline Damaskuse teras e bulatt, millest valmistati mõõku, Austria habemenoateras (saisaldab Ag). Suure puhtusega rauast valmistati juba sajandeid tagasi ilma korrosioonijälgedeta püsinud Delhi sammas. Biotoime
Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja
purunemiskindlates klaasnõudes. Elavhõbedaga töötatakse tõmbekapis ja ruumis, kus põrandad on ilma pragudeta. Bimetallid Värviliste metallide kokkuhoidmiseks ja juhtme mehaanilise tugevuse tõstmiseks sama ristlõike juures, kasutatakse side- ja elektriülekandeliinide rajamisel nn. bimetalljuhtmeid. Bimetallid on 2 liiki: juhtme- ja termobimetallideks 1. Juhtmebimetall: teras kaetud vase või alumiiniumiga - hea el. Juhiga. 2. Termobimetall: kaks erineva joonpaisumisteguriga metalli (termopaarid). Teras on kõige odavam juhtmematerjal, omab suurt mehaanilist tugevust. Puudused: · väike korrosioonikindlus, · suur eritakistus r = 0,10 - 0,14 W × mm²/m (seejuures Al - r = 0,029 W × mm²/m), · takistus suureneb veelgi vahelduvavoolu ahelas, kuna magnetilised materjalid tõrjuvad voolu pinnale ("pinnaefekt"). Terasjuhtmed kaitstakse atmosfääri korrosiooni vastu õhukese tsingikihiga ÷ 0,020 mm - väikese võimsusega õhuliinides ja sideliinides.
hälbe alusel juhttoime. Seega kuulub ka regulaatori ees olev summeerimissõlm ehk võrdlussõlm juhtseadme koosseisu. Samuti kuulub sellesse kooslusesse ka seadesuuruse tekitamise element, milleks lihtsamal juhul võib olla tavaline lüliti (protsess käivitada või seisata) või potentsiomeeter, mille liugkontaktiga saab seadesuurust sujuvalt muuta. Üks lihtne bimetallregulaator (temperatuuri releetoimeline regulaator) on näidatud Joonis 2.4. Bimetallregulaator koosneb kahest erineva joonpaisumisteguriga metallilehest, mis 9 soojenedes paisuvad erinevalt. Selline regulaator sobib näiteks elektriradiaatorisse. Temperatuur tõus tingib elemendi kahe erineva metalli erineva deformatsiooni, mistõttu regulaator üks hetk katkestab ahela. Temperatuuri alanedes laskub kontak jällegi endisesse asendisse ning vooluahel suletakse. Joonis 2.4. Bimetallregulaator [3]
Parimaid omadusi on saadud keraamikal, mil : suhe on 9:1. Si3N4 kristallivõres on Si-N aatomid ühendatud omavahel kovalentsidemetga, mis annab Si3N4-le suure kõvaduse ja stabiilse tugevuse laias temperatuurivahemikus. Si3N4 on keemiliselt väga inertne. Ta ei lahustu kontsentreeritud sool-, lämmastik- ja väävelhappes, ei reageeri hapnikuga, veeaurudega, kloor- ega väävelvesinikuga temperatuuril kuni 1000°C. Si3N4 on väga heade mehaaniliste omadustega, väikse joonpaisumisteguriga ja suure soojusjuhtivusega (seega ka suure termokindlusega) ning väga hea kulumiskindlusega. See teeb ta eriti perspektiivseks nii lõikekeraamikana kui ka kulumiskindla konstruktsioonimaterjalina. d)AlN-keraamika AlN saadakse Al pulbri nitreerimisel temperatuuril 800...1200°C. AlN on heksagonaalse kristallvõrega. AlN on väga happekindel, mistõttu teda kasutatakse agresiivsetes keskkondades. AlN soojusjuhtivus on mitu korda suurem kui Al2O3. AlN on väike joonpaisumistegur (4,510-6),
Joon.3.20. Suurte karbiiditerade purunemine WC-20% Co (Fn=180 N, s=8 km) 55 . Cr3C2-Ni kermiste kulumise mehhanism erineb WC-Co kermiste kulumise mehhanismist sellepoolest, et esimeste pinnal tekib risti liikumissuunaga mikropraod. Pragude tekke põhjuseks võib olla lokaalsed suured nihkepinged või suurest temperatuuri gradiendist tekkivad sisepinged. Cr3C2 on halva soojusjuhtivusega, aga ka suure joonpaisumisteguriga, mistõttu tekkivad suured sisepinged. Pragude liitumise tulemusel eraldub materjal kihtide kaupa jättes materjali pinnale augud või laigud. See viib materjali kulumise kiirenemisele. Suure sideaine sisaldusega (30%Ni) kermistes pragusid ei teki ja seetõttu on need kermised ka suurema kulumiskindlusega, vastupidiselt WC-Co ja TiC-NiMo kermistele. Pealegi kllepub kermise pinnale teras kontrakehalt terast (joon. 3.22a). Peale söövitamist 3% HNO3 lahusega eemaldub
Ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Sulamistemperatuur – temperatuur (Ts), mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Metallid liigitatakse kergsulavaiks (Ts 327 C), kesksulavaiks (327 C < Ts 1539 C) ja rasksulavaiks (Ts > 1539 C). Siin 327 C – plii sulamistemperatuur ja 1539 C – raua sulamistemperatuur. Soojuspaisumine – keha mõõtmete muutumine temperatuurimuutustel. Tahkekehadel iseloomustatakse soojuspaisumist joonpaisumisteguriga (näiteks terasel 1,4 10 5 K- 1 ). Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest materjali osast teise. Elektrijuhtivus on materjali võime juhtida elektrivoolu. Talitlusomadused Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel,
nulljuhtmeks (isolatsioon sinine). Elektrijaam tekitab faasijuhtmes pinge Maa suhtes. Vooluring moodustub faasijuhtme ühendamisel mitte ainult nulljuhtmega vaid ka Maaga. Elektriohu vähendamiseks kasutatakse tarvitite ühendamisel siiski nulljuhet. Ülemäära tugevate voolude vältimiseks kasutatakse kaitsmeid, mis paigaldatakse faa- sijuhtmetele. Sulavkaitse on traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub reeglina juhul kui vooluringis tekib lühis. See on faasijuhtme niisugune ühendus nulljuhtmega (või Maaga), mille takistus on palju väiksem suvalise lubatud tarviti omast. Väikese takistusega kaasneb Ohmi seaduse kohaselt suur voolutugevus. Uuemate vahelduvvooluseadmete pistikud sisaldavad lisaks faasi- ja nullklemmile veel kolmandat maandusklemmi
annaabi.ee 
