katkesid kaubandus ja kultuurisidemed. Sellele järgnes tume ajajärk 1200-1800 eKr. Selleaja saavutuseks oli rauaaja algus 1125 eKr. Ilias-Odüsseia Loodi tumedal ajal. Iliases kujutatakse Trooja sõda kui konflikti ahhailaste-Kreeklaste ja troojalaste vahel. Kreeklaste identiteet kujunes välja olümpiamängude korraldamise algusega. Kõige tugev sotsiaalne ja poliitiline identiteet oli muistses Kreekas doorlastel ja joonlastel. Doorlaste ränded ja Joonlaste väljatõrjumine Doorlaste sissetung u 1100 eKr põhjustas Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemise. Müüt sissetungist seostub Kreeka kangelase Heraklese ja tema poegadega. Mõned müüdid põhjendavad joonlaste elamist väike-Aasia lääneosas nende väljatõrjumisega mandri-Kreekast doorlaste poolt.
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri.
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga
Herodotos ütleb, et Thales oli foiniikia päritolu, ja hilisemad autorid seletasid seda nii, et ta kuulus suursugusse perekonda, mis pärines Kadmosest ja Agenorist. Oli ka pärimus, et Thales oli foiniiklane, kes oli saanud Mileetose kodanikuks. Herodotos oletab foiniikia päritolu tõenäoliselt seetõttu, et Thales olevat kasutusele võtnud Foiniikiast pärit uuendusi meresõidus. Isa nimi ei ole semiitlik, vaid viitab pigem kaaria päritolule. Kaarlased olid joonlaste poolt peaaegu täielikult assimileeritud. Monumentidel leiame kreeka ja kaaria nimesid vaheldumas samas perekonnas, kuna aga nimi Thales on muidu tuntud kreeta nimena. Nähtavasti oli Thales puhtalt mileetose päritolu, kuigi tõenäoliselt kaaria verega segatud. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6
minoilise aja lõpul, umb. 1600 e. Kr.) kõik Kreeta paleed: Knossose, Faistose, Guria, Pseira jne. Tõsine katastroof käis üle terve saare, kuigi ärkab uuesti kultuur, nagu tõendab teine Knossose palee, kuid see pole nii tugev kui varemini ja on geograafilselt piiratum. Esimesele katastroofile järgneb teine (umb. 1200 e. Kr.), see sõda hävitab saarelt viimase, mis sinna veel järele jäänud. On olemas tunnistusi, mis näitavad, nagu oleks esimene retk ühenduses joonlaste, viimane doorlaste rändamisega. Sel rahutul ajal tekkisid Kreeka kuningate lossides oma aega kujutavad ilusad laulud, nagu keskaja rüütlilossideski 3000 aastat hiljem. See on Kreekas Homeros'e laulude sünniaeg. Siin on esitatud ainult Vahemere idaosa kultuuri kontuur umb. a. 2000 - 1000 e. Kr. Teadus on hakanud juba eraldama selle kultuuri provintse ja on üles ehitanud kaunis kindla kronoloogia, seega oleksid esimesed algtingimused saavutatud. Nende tagajärgede läbi paistavad suurte
muretsemine), maavägede taktikat (vägede jaotamine, relvastumine), meresõjataktikat ning piiramis- ja kaitsekunsti. Kreeka Kreeka-Pärsia sõjad 499 479 499 algas Joonia ülestõus Mileetose juhitud Väike-Aasia rannikulinnade vastuhakk Pärsia ülemvõimule. Ülestõusnud rüüstasid Sardeist, kuid said seejärel Efesose lähedal lahingus lüüa. Seejärel liitusid ülestõusuga ka Küprose kreeka linnad, kuid alistati peagi, joonlaste laevastiku toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494. aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Joonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati.
tähtsamad Kreeka linnriigid Sparta Ateena Lõuna-Kreekas Korinthos Mileetos Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2
tähtsamad Kreeka linnriigid Sparta Ateena Lõuna-Kreekas Korinthos Mileetos Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2
st. teeb läbi teatud muutusi. Samuti implitseeris too küsimuseasetus arusaama, et vaatamata nähtuste tohutule mitmekesisusele, mida meie kogemus meile tõendab, kätkeb olev endas ühtsust. Niisugune maailmakäsitus eeldab omakorda seda, et tegelikkuses eristuvad nähtumused ja olemus. Lõuna-Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi nime saanud eleaatide koolkonda kuulunud mõtlejad on aga küsimuse alla seadnud just selle, mis joonlaste mõtlemises paistis olevat enesestmõistetavaks eelduseks. Eleaadid küsivad kas olevas on üldse liikumist/muutumist ja nähtuste mitmekesisust, kas nähtumus pole mitte näivus? Niisugune küsimusepüstitus on käsitletav ajalooliselt eelnenud mõtlemisviisi eelduste problematiseerimisena. Kaasaegse Itaalia territooriumil asunud kreeka linnriikidest on pärit peale eleaatide veel teisigi filosoofe, näiteks pütagoorlaste koolkond. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses kõneletakse
KREEKA Mükeene loojad ahhailased, siis ligikaudu 1100 em.a. tungisid kreekasse doorlased Mükeene loojad ahhailased põgenesid väike-aasiasse, ja neid ahhailasi kes saartel elasid, hakati nimetama joonlasteks. Doorlased ja joonlased lõid meile tuntud Kreeka kultuuri 8.-4 saj. e.m.a. Kreeka linnriikide (poliste) võitlust võimu pärast. Akropolis linn mäe otsas Eriti juhtivad linnriigid Sparta (doorlaste) ja Athena (joonlaste) Peloponnesose poolsaar Korintose maakitsus (kanal!) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia). Sparta näol võis tegemist olla varatotalitaarse riigina Athena ,,demokraatia ema" 5. saj Athena juhtimisel loodi Ateena mereliit, mis hõlmas mandri kreeka linnriike ja saari, sel ajal oli Athena kultuuriline keskus, ehitati väga kauniks. Mereliidu kassalt saadi raha (nihverdati muidugi...) Ehitati Olympia tempel.
sõltuvad türannid (Aristagoras pani ise võimu maha) ja ühinesid Mileetose juhtimisel võitluseks Pärsia vastu. Sõjaretk Eefesose juurest Sardise vastu aga nurjus Sardise all- linn küll rüüstati, kuid akropoli vallutada ei suudetud ja tagasiteel sai kreeklaste vägi jõudu koondanud pärslastelt lüüa. Sellegipoolest õnnestus õhutada ülestõusule ka Küprose kreeka valitsejad. Kuid nemadki said pärslastelt lüüa, ilma et saare juurde purjetanud joonlaste laevastik neid oluliselt toetada suutnuks. Otsustav merelahing joonlaste ja pärslaste vahel toimus 495. a. Mileetose lahes, kus omavahelistest vastuoludest lõhestatud kreeklased (Mileetose juhtimisega rahulolematud samoslased purjetasid lahingu ajal lihtsalt minema) said hävitavalt lüüa. Mileetos langes peaaegu aastase piiramise järel ja hävitati (494. a.), teised linnad alistati taas Pärsia võimule. 492. a. saatis Pärsia kuningas Dareios oma väimehe Mardoniose sõjaväe ja
annaabi.ee 
