tõmmatud puutuja suunaga. 3. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks? Ühtlane ringjooneline liikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . 4. Mida iseloomustab nurkkiirus? Kuidas seda arvutatakse? Millistes ühikutes mõõdetakse? Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Omega=fii/aeg Mõõdetakse radiaani sekundis. 5. Kuidas on omavahel seotud nurk- ja joonkiirused? Ühtlase liikumise kiirus on võrdne teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega. 6. Mida iseloomustab pöörlemisperiood? Tiirlemisperiood? Pöörlemisperiood iseloomustab seda, et kui kiiresti keha teeb täistiiru. Tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru. 7. Ehkki ühtlasel ringjoonelisel liikumisel keha kiiruse väärtus ei muutu, liigub selline keha ometi kiirendusega. Miks
lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, sest a=g=9,8 m/s2 · Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Nurkkiirus näitab ühtlase pöörlemise korral nurka, mille võrra keha ajaühiku jooksul pöördub. (parema käe kruvireegel) · Kuidas on seotud punkti joonkiirus ja nurkkiirus? (Põhjendada) Pöörleva keha eri punktidel on erinevad joonkiirused v. Iga punkti kiirus on suunatud mööda vastava ringjoone puutujat ja tema suund muutub pidevalt. Joonkiiruse suuruse määravad keha pöörlemise kiirus ja antud punkti kaugus pöörlemisteljest. · Kuidas on seotud pöördenurk ja nurkkiirendus? Millises suunas on need vektorid suunatud? Nurkkiiruse vektori muut ajas (pöördenurga muut ajas). Kui nurkkiirus kasvab, on vektorid samasuunalised ja nurkkiirendus positiivne, muidu vastupidi. · Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega
36. Kirjutada võrrandid teo ja tiguratta jaotussilindri läbimõõdu arvutamiseks ning ülekandesuhte määramiseks tiguülekandes. Teole: d=q*m, kus d on jaotussilindri läbimõõt, q on läbimõõtegur ja m on moodul. Ülekandesuhe on: 2 d 2 m z2 m z2 z2 u12 = 1 = = = = 2 2 z1 p z1 p m z1 z1 Tigurattale: jaotusläbimõõt d = m*z2, kus z2 tiguratta hammaste arv. Hammaslati ja ratta joonkiirused peavad d z p 1 v 2 = v1 = 2 2 = 1 olema võrdsed: 2 2 sellest tuleneb ülekansesuhe u12 eelnevalt antud valemis. Suurus Kulgev Pöörlev Newtoni seadus F=m*a T=I* Energia m*v2/2 I*2/2
Jooniselt on näha, et läbitud teepikkused s on võrdelised kaugustega r pöörlemisteljest. Suhet s s s = 1 = 2 = , (2.1) r1 r2 r mis on kõigi punktide jaoks ühesugune, nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga ühikuks on SI-s üks radiaan: [] =1rad kui selline nurk, mille kaarepikkus võrdub raadiusega. Täispööre sisaldab seega 2 radiaani. Ühtlase liikumise korral ka nende punktide joonkiirused s v= (2.2) t on seetõttu erinevad ja on seda suuremad, mida kaugemal paikneb vaadeldav punkt pöörlemisteljest. Märgime siinkohal, et pöörleva keha punkti joonkiirus on alati risti sellest punktist pöörlemisteljeni tõmmatud lühima sirgega (vt. viimane joonis). Jagades pöörleva keha punkti joonkiiruse (2.2) tema kaugusega pöörlemisteljest, saame valemit (2.1) arvesse võttes suuruse
t d r⃗ ds hetkkiirus v⃗ = ja keskmine kiirus v= s=∫ v ( t ) dt . dt dt , millest teepikkus o Pöörleva keha punktide joonkiirused ⃗v =⃗ ω × r⃗ . Ühtlane liikumine on keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. St, et keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.
● Kiirendus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas.Sisuliselt on tegeist kiiruse muutumise kiirusega. ● Võib olla nii positiivne kui negatiivne. ● Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase ehk konstantse kiirendusega. 4. Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. ● kuna pöörlemise korral läbivad teljest eri kaugusel asuvad punktid sama ajaga erinevad pikkused, siis on ka nende punktide joonkiirused erinevad. Mida suurem on punkti tiirlemisraadius, seda suurem on ka kiirus. Kuna kõikide punktide jaoks jääb pöördenurk alati samaks, on otstarbekas ringlikumise kirjeldamiseks defineeridagi kiirus just nurga kaudu. ● Ringliikumise iseloomustamiseks kasutatakse pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. Seda jagatist nimetatakse nurkkiiruseks. ● Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga.
ristkoordinaadistukus. Kulgev liikumine kõik keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes ühesuguse kiirusega. Kui keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes erineva kiirusega, on tegu pöörleva liikumisega. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis hetkkiirus ja keskmine kiirus , millest teepikkus . Pöörleva keha punktide joonkiirused . Ühtlane liikumine on keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. St, et keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. Kiiruse suurenemisel on see ühtlaselt kiirenev liikumine, kiiruse vähenemisel ühtlaselt aeglustuv liikumine. 3. Kiirendus. Tangentsiaal- ja normaalkiirendus
ringjooni ümber ühise telje, mida nimetatakse pöörlemisteljeks Kulgliikumisel on keha kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Seetõttu on ühesugused nii kiirused kui ka kiirendused. Kogu keha liikumist võib kirjeldada ainult ühe punkti liikumisega. Tavaliselt võetakse selleks punktiks keha massikese. Pöördliikumisel ei ole kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Need on ringjooned, kuid raadiused on ringjoontel erinevad. Sellest tulenevalt on erinevad ka joonkiirused ja –kiirendused. Ühesugune on nii pöördenurk, nurkkiirus kui ka nurkkiirendus. Sellepärast eelistatakse kehade pöörlemise kirjeldamisel nurksuurusi. Joonsuurused on neist kergesti leitavad, need on võrdelised pöörlemisraadiusega. 2. Ainepunkti ja tahke keha translatoorse liikumise dünaamika a. Inertsiseadus ja inertsiaalsed taustsüsteemid b. Liikumishulk, jõud ja impulss. Newtoni II seadus c. Ainepunkti süsteemi dünaamika. Newtoni III seadus d.
Määrame tundliku elemendi peatelje tasakaalu asendi koordinaadid. Sumbuvate võnkumiste puhul määrab tundliku elemendi peatelje liikumise püstsuunas joonkiirus v 1, mille tekitab Maa pöörlemise kasulik komponent ω 3 = ω1sinα, kus α on nurk tundliku elemendi ja tõelise meridiaani vahel. Kui α = 0, s. t. tundliku elemendi peatelg asub tõelise meridiaani tasandis on ka joonkiirus v1 null. Järelikult αt = 0. Tundliku elemendi peatelje liikumise rõhttasandis määravad joonkiirused v 2, v3, v4 Tundliku elemendi peatelje N ots jääb liikumatuks tingimusel: v2 =v3 + v4 (1) Joonkiiruse v2 tekitab meridiaani pöörlemise nurkkiirus ω2, joonkiiruse v3 tundliku elemendi raskusjõu momendi pretsessioon ωP, joonkiiruse v4 õlisummuti momendi pretsessioon ωs. 2 p s Valemi (1) võib kirjutada järgmisel kujul : B p ;
· g, siis saame hõõrdejõu arvutamiseks valemi Fh = µ · m · g. Kui keha liigub aluse suhtes ühtlase kiirusega, on veojõud võrdne liugehõõrdejõuga ehk Fv = Fh 20 32.Nurkkiirus ja Joonkiirus (def;valem;valemianalüüs), nende sisuline erinevus. Kuna pöörlemise korral läbivad teljest eri kaugusel asuvad punktid sama ajaga erinevad teepikkused, siis on ka nende punktide joonkiirused erinevad. Mida suurem on punkti tiirlemisraadius, seda suurem on ka kiirus. Kuna aga kõikide punktide jaoks jääb pöördenurk alati samaks, on otstarbekas ringliikumise kirjeldamiseks defineeridagi kiirus just nurga kaudu. Erinevate punktide joonkiirused on erinevad Seepärast kasutataksegi ringliikumise iseloomustamiseks pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. Seda jagatist nimetatakse ringliikumise nurkkiiruseks. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus
2. Sagedus näitab pöörete arvu ühes aja ühikus. Sageduse ühikuks on herts Hz. Sagedus 1 Hz on sel juhul, kui mass punkt teeb täis pöörde ühe sekundiga. Pöörde nurk. Pöörde nurk on nurk, mis tekib mööda ring joont liikuvate kehade vahel. Joonkiirus. Ühtlase ringjoonelise joonkiiruseks on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Nurkkiirus. Kuna pöörleva keha punktidel, mis asuvad pöörlemis teljest erinevatel kaugustel on ka erinevad joonkiirused. Seetõttu kasutatakse nurkkiirusemõistet. Def. Nurkkiirus on arvuliselt võrdne keha pöörde nurgaga ja selle moodustamiseks kulunud aja suhtega. W=/t, pöördenurka mõõdetakse radiaanides (rad). 1 rad = 57 o16`. Kesktõmbe kiirendus. Kui keha liigub mööda ringjoont, siis mõjub talle jõud, mis hoiab keha ringjoonel ja seda nimetatakse kesktõmbe jõuks Fkt=mv2/R. samal ajal mõjub talle ka kesktõmbe kiirendus, mis on suunatud ringjoone keskpunkti poole. A= v2/R; A=2/R.
pöörlemise kasulik komponent väheneb. Tõelise horisondi pöörlemisest tekkiv raskusjõu moment Bβ = Mgasinβ Kus M – tundliku elemendi mass g – raskuskiirendus a – kaugus tundliku elemendi geomeetrilise keskme ja raskuskeskme vahel β – nurk tundliku elemendi peatelje ja tõelise horisondi vahel asendades Mga =B ja sinβ~β saame Bβ. Saamaks ettekujutust tundliku elemendi peatelje liikumisest projitseerime peatelje liikumise joonkiirused peatelje ette paigutatud püsttasandile Asendis 1 tõelise meridiaani ja tundliku elemendi vaheline nurk α põhjustab tõelise horisondi pöörlemise päripäeva, mille tõttu tõeline horisont liigub allapoole, tundliku elemendi peatelg aga näivalt ülespoole kiirusega v1. Maa püstkomponent ω2 põhjustab tundliku elemendi näilise liikumise eemale tõelisest meridiaanist kiirusega v2. Et tundlikul elemendil puudub joonliikumine, on kiiruse v2 suurus püsiväärtusega
1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral. Maksimaalne lennukõrgus 3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted. erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani. Ühtlase liikumise korral on ka nende punktide joonkiirused erinevad ja seda suuremad, mida kaugemal paikneb vaadeldav punkt pöörlemisteljest. Pöörleva keha punkti joonkiirus on alati risti sellest punktist pöörlemisteljeni tõmmatud lühima sirgega. Nurkkiirus- , ühikuks on 1 rad/sek Pöörlemissagedus-ühtlasel pöördliikumisel ajaühikus sooritatud pöörete arv, Mitteühtlasel pöördliikumisel- . Ühikuks on 1Hz. Nurkkiirus ja pöörlemissagedus on seotud valemiga-
Vatsake on nüüd suletud kamber ja ülejäänud lõõgastumine toimub sellises olekus, lõpuks, kui rõhk on madalam kui kojas, avaneb mitraalklapp e üks hõlmalistest klappidest ning tsükkel algab otsast. Lõppdiastoolse ja lõppsüstoolse mahu vahe on väjutusfraktsioon. Rõhkude muutused südametsükli vältel vasakus vatsakeses 0- 115 mm/Hg, aordis 76-115 mm/Hg, vasakus kojas 0-10 mm Hg 33) Vere voolamise seaduspärasused veresoonkonnas. Vere voolamise maht- ja joonkiirused ning takistused veresoonkonna eri osades. Veri voolab suurema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga piirkonda. Kirjeldatakse Poiseuille võrrandiga. Tegurid on soone pikkus, diameeter, vedeliku viskoossus ja muidugi rõhkude Maali-Liina, jaanuar 2012 vahe. Vere voolutugevus on tugevasti lihtsustatult analoogne Ohmi seadusega V=ΔP/R=Q.
poolt läbitud teepikkus s on võrdeline kaugusega r pöörlemisteljest. Suhet s s s ϕ= 1 = 2 = , (2.1) r1 r2 r mis on kõigi punktide jaoks ühesugune, nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga ühikuks on SI-s üks radiaan: [ϕ ] = 1rad kui selline nurk, mille kaarepikkus võrdub raadiusega. Täispööre sisaldab seega 2π radiaani. Ühtlase liikumise korral ka nende punktide joonkiirused s v= (2.2) t on teepikkuste erinevuse tõttu erinevad ja on seda suuremad, mida kaugemal paikneb vaadeldav punkt pöörlemisteljest. Märgime siinkohal, et pöörleva keha punkti joonkiirus on alati risti selle punkti trajektoori raadiusega (vt. ülemine joonis). 1
annaabi.ee 
