Graafik Pedagoog Kunstiühingu Pallas asutajaid Eesti Kunstnike Liidu liige. Sündis 19. märts 1892. aastal Tapas, Georg ja Ester Vabbe perekonnas. Suri 20. aprill 1961. aastal Tartus. Elulugu 1909. aastal lõpetas Ado Vabbe Narva linnakooli. 19111913. aastatel õppis Vabbe Münchenis Anton Azbe kunstikoolis. Algul õppis ta ettevalmistusklassis ning seejärel professorite Weinholdi ja Eisengräberi juures. Lisaks võttis ta joonistustunde ja käis ka skulptuuriklassis. München mõjus noore kunstniku arengule väga soodsalt. See linn oli Euroopa kunsti süda: algul juugendi, seejärel Pariisi foovide liikumise ning Dresdeni ekspressionistide mõjutusel, ka ekspressionismi keskus. 913. aasta algul sõitis Vabbe kodumaale. Sama aasta novembrist järgmise aasta märtsini viibis noor kunstnik Helsingis. 914. aastal eksponeeris Vabbe Eestis oma abstraktseid töid. 1914
aastal tegigi, asudes Riiast teele Düsseldorfi, et maalikunstnikuks õppida. Ta õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias aastatel 1891-1895. Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele ta meeldis omatöökuse ja visaduse poolest. Märtsis 1897 lahkus Laikmaa lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. See oli üsna riskantne samm, kuid Laikmaale väga loomuomane. Siin täitis ta portreetellimusi ja andis joonistustunde. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Seetõttu oli sajandi algus Laikmaal poliitiliselt aktiivne ja ta pühendas kogu järgneva loomingulise elu eesti rahva huvide ja kunstikultuuri arendamisele. Tal tuli kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses ning juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on olemas oma kunstnikud, kes teenivad kõrgeid eesmärke.
1903 oli Kristjan Raud siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Müncenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse. Tartus avas Kristjan Raud oma stuudio. Tartu periood Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan Raud vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti rahva Muuseum, millele Kristjan Raud pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjan Raud-i arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased
Vahepeal oli ta isa haiguse tõttu kodus. Laikmaa õpingud Düsseldorfis katkesid nn. natuuriklassis, mistõttu ta ettevalmistus piirdus põhiliselt portreejoonistustega söes ja pliiatsis. Nn. maali praktiline klass maalioskuste omandamiseks ja sellel järgnev ateljee jäid Laikmaal lõpetamata. Pärast akadeemiast lahkumist töötas Laikmaa kuni 1899. aastani Düsseldorfis kunstnikuna, täitis üksikuid portreetellimusi ja andis joonistustunde. Ta matkas naaberlinnadesse Kölni, Bonni jm., et avardada oma silmaringi, ning külastas 1897. aastal Brüsseli maailmanäitusel kunstiosakonda ning Belgia ja Hollandi rikkalikke muuseume (Tiik, 1975, 4-5). Õpinguaegsetest töödest on Laikmaal säilinud üle tosina portreejoonistusi ja visandeid. Esimestest iseseisvatest tööaastatest aga annavad ettekujutluse ainult fotod. On ilmne, et Laikmaa akadeemilisest koolitusest kammitsetud oskused ei jõudnud järele tema
elasin väga tagasihoidlikku väikest elu igapäevase leiva teenimiseks ja olin peaaegu erak, et vabal ajal mahti leida nendeks ülesanneteks, mis mu vaimu- ja südameasjaks olid." Tartu periood Kristjan Raua elus Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti Rahva muuseum, millele Kristjan pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjani arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks
kodanlikus, kunstist lugapidavas õhkkonnas. Ta sündis 25. oktoobril 1881.a Lõuna-Hispaania provintsilinnas Malagas donja Maria Picasso Lopeze ja don Jose Ruiz Blasco esimese pojana. Ta isa töötas Malaga muuseumis restauraatorina ja andis tarbekunstikoolis joonistustunde. Don Jose, kelle võimed ei küündinud keskpärasest looma-ja vaikelumaalidsest kõrgemale, kujutles üliandeka poja karjääri figuuri ja ajaloomaalijana. Esmalt õpetas isa talle natuuri järgi täpse ja loomutruu joonistamise algtõdesid ning andis varsti õlivärvi pintslid kätte. Juba 10aastasena sooritas ta Põhja- Hispaania linna La Cortuna kunstikooli vastuvõtueksami, kus tema isa nüüd õpetajana töötas.
väikest elu igapäevase leiva teenimiseks ja olin peaaegu erak, et vabal ajal mahti leida nendeks ülesanneteks, mis mu vaimu- ja südameasjaks olid."7 Tartu periood (1904-1914) Kristjan Raua elus Sel perioodil algatas Kristjan vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti rahva Muuseum, millele kunstnik pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjan Raua arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal 6 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 7 URL http://www.eestigiid.ee/
Ta astus võitlusesse vanaduse vastu ja veetis oma elu lõpu maalides ja teoseid luues. 3 Lapsepõlv ja eraelu Pablo Ruiz Picasso sündis 25. oktoobril 1881. aastal Lõuna-Hispaania provintsilinnas Malagas, perekonna esimese pojana. Lapsepõlve veetis auväärse, kuigi mitte väga rikka pere, kunstist lugupidavas õhkkonnas. Picasso isa töötas Malaga muuseumis restauraatorina ja andis joonistustunde. Isa õpetas Picassole natuuri järgi loomutruu ja täpse joonistamise algtõdesid. Aastal 1892 võeti Picasso vastu La Coruna linna kunstikooli. Kolimise tõttu jätkas ta kunsti õpinguid Barcelonas. Ta suutis sealseid õpetajaid oma loomuliku andega vapustada. Eduka õpilasena omandas ta üha enam maalimistehnikaid. Picasso pääses õppima Madridi, kuid tema jaoks muutus akadeemiline haridus üsna igavaks. Parema meelega veetis ta aega tänavatel inimesi uurides ja näitusi külastades
Lavavalgustus uuenduslik lähenemine, asetas prozektorid lakke. Valguse ja värvi koosmõju ja toimimine tema lavatöödes kõige olulisem. Läbi mehaanilisuse jõutakse loomiseni. Tegeleb tantsuesteetikaga. Kaasaegse tantsu mõju oli oluline tema tegemistele. Olulisem lavastus ,,Hamlet" Moskva Kunsiteatris. Pärast seda lõi Firenzes oma Teatriakadeemia 1913 1916, kirjutas väga palju raamatuid. 31) Adolphe Appia Eesmärgiks luua uus teatriesteetika, pidi võtma joonistustunde, et ta oskaks õigesti kirja panna mõtteid teatri tehnilisest poolest. 1895 ,,Wagneri draamade lavastamisest" esimene teoreetiline teos. Saigi kuulsaks põhiliselt, sest lõi kujundusi Wagneri ooperitele. Eitas kaheplaanilist maalitud dekoratsiooni, asetas selle kolmemõõtmelise ehk elava kujundusega. Struktureeritd ruum eri kõrgustes. Pidas oluliseks ruumilise liikumise ja muusika kooskõla. Oluline märksõna valgus, varjul oli sama suurt tähtsus kui valgusel
annaabi.ee 
