mereveega. 3xxx seeria sulamitel on suur krüogeenne tugevus, mistõttu sobivad need kasutamiseks negatiivsetel temperatuuridel, sest nende tugevus ja sitkus ei lange madalatel temperatuuridel. Mõnel juhul on need omadused isegi paremad kui toatemperatuuril. Al-Mn-sulamid on plastsed ning hästi vormitavad. Tõmbetugevus nendel sulamitel on keskmine ja jääb ca 350 MPa juurde. Need sulamid on ka hästi keevitatavad ja joodetavad. Sarnaselt teistele Al-sulamitele on ka Al-Mn-sulamitel nii hea soojus- kui ka elektrijuhtivus. Kasutamine Tänu sobivatele omadustele leiavad 3xxx-sulamid kasutust toidunõude valmistamisel. Sulamit 3105 kasutatakse näiteks katusekatte- ja fassaadimaterjalina. 3004 on igapäevaelus leitav poelettidelt joogipurkide materjalina.
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise
Järvamaa Kutsehariduskeskus Paide 2013 JOOTMINE Jootja 10 käsku 1. Kõik detailid olgu puhtad mustusest ja rasvast 2. Aseta töö kindlale alusele 3. Kata alati jootekolvi ots kaitsva tinakihiga 4. Puhasta oma jootekolvi ots 5. Ka pärast puhastamist tinuta jootekolb 6. Soojenda üles joodetavad pinnad 7. Ära liialda ega ka koonerda joodisega 8. Peale joote teostamist aseta kolb ohutusse kohta 9. Trükkplaadi joodet ära kuumuta üle 2-3 sekundi 10ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud 10. Ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud Turvalisus Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid enda ära põletamist nig kui koristama hakkad on jootekolb juba jahtunud. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada
Pärast töö lõppu tuleb kohe pesta käed ja jootekoht. Tsinkkloriidiga on mugav töötada, kui pudelikorgi küljes on väike pintsel. Happelistest räbustistest kasutatakse jootmisel veel ammooniumkloriidi (salmiaaki). See valge kristalliline aine on sobiv jootekolvi pinna puhastamiseks oksiidikihist. Neutraalse räbustina kasutatakse männivaigust saadavat kollakaspruuni kõva klaasisarnast ainet- kampolit. Jootmisel tuleb joodetavad pinnad kuumutada joodise sulamistemperatuurini, sulatada joodis ja see liitekohale kanda. Seda tehakse jootekolviks (joon. 1) nimetatava tööriistaga. Tänapäeval on kasutusel elektrivooluga kuumutatavad jootekolvid. Kolbe on erineva kuju ja võimsusega. Harilik elektrikolb koosneb käepidemest, isoleeritud kuumutusspiraalist ja kiilukujulise otsaga sirgest või nurksest vaskotsikust. Kuuma kolviga tuleb olla ettevaatlik. Jootmise vaheaegadel pane kolb alati traadist
· joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liidetavate materjalide koostisest, · joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus on liidetavate materjalide tugevusest väiksem, · joodise sulamistemperatuur on liidetavate materjalide sulamistemperatuurist madalam, · jooteõmbluse moodustumine toimub enamasti kapillaarjõudude toimel. Jootmise olulisemad eelised keevitamisega võrreldes on järgmised: · kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; · on võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; · liidetavate materjalide vähema kuumenemise tõttu on protsess keevitamisest kiirem; samal põhjusel on väiksemad keevitamisele iseloomulikud probleemid toodete kõverdumine, metalli struktuurimuutused jms. Jootmise puuduseks on jooteliite temperatuuritundlikkus, s.o. kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise või isegi jooteõmbluse sulamise. Joodise sulamistemperatuuri järgi
puhastamine Jootekolvi ettevalmistus – detaili suurusele vastava võimsusega jootekolb, puhasta kolvi ots tagist, kuumuta 60C üle sulamistempi, kata kolviots räbustiga ja tinata kolb Jootmine – kanna jootekohale räbusti, Joodisega kaetud kolb aseta jootekohale ja kuumuta jootekohta seni, kuni joodis hakkab laiali valguma. Liiguta jootekolbi mööda jooteõmblust edasi ja lisa vajadusel joodist. Joodetavad detailid peavad olema liikumatult paigal, kuni joodise täieliku tardumiseni. Liigne joodis ei lisa jootekohale tugevust. Üleliigne joodis eemalda joodiseimuri või joodise eemalduslindiga. Erineva paksusega detaile jootes tuleb rohkem kuumutada paksemat detaili. Peale jootmist jootekoht jahutatakse, pestakse ja kuivatatakse. Ohutusnõuded Jootekolbi hoia ja kuumuta selleks ettenähtud alusel. Jootekolbi ei tohi üle kuumutada. Jooda ventileeritavas ruumis kindlal alusel
asendajatena vase ning selle sulamite jootmisel. Vaskfosforjoodste märkimisväärne omadus on see, et nende joodistega saab joota vaske ja selle sulameid ilma räbustita, kuna joodise fosforil on jootetemperatuuril räbustavad omadused. Mustmetallide(raudmetallide) jootmine vaskfosforjoodistega on keelatud, sest habraste raudfosfiidide tekke tõttu ei talu joodisõmblused löök- vibratsioon- ja paindekoormust. Sellisel juhul tuleb joodetavad metallid eelnevalt vastetada. Väärismetalljoodised Hõbe, kuld, plaatinajoodiste suur tugevus, hea plastsus ja korrosioonikindlus, võime ühendada mitmesuguseid metalle ning keraamikat võimaldavad neid kasutada paljudes teadus ja tehnikaharudes, meditsiinis ning olmes. Hõbejoodised. Hõbejoodiste iseloomulik erinevus teistest kõvajoodistest on suhteliselt madal sulamistemp., suur tugevus, plastsus ja korrosioonikindlus mitmesugustes keskkondades, hea soojus ja elektrijuhtivus
25. Lõikeriista nõuded Lõikekiirus, s.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 26. Poorsed pulbermaterjalid Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. Poorseid pulbermaterjale iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 27. Jootmise erinevus keevitamisest Jootmise eelised võrreldes keevitamisega: a) Peaaegu kõik metallid on sobiva joodise ja räbusti valimisel joodetavad b) On võimalik liita väga erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh metalle mittemetallidega c) liidetavate materjalide väiksema kuumutamise tõttu on protsess tavaliselt keevitamisest kiirem d) protsess on masstootmises kergesti rakendatav, kuna jootmine ei eelda alati liitekoha lokaliseeritud kuumutamist e) Puuduvad termomõjutsooni struktuurimuutused, liidetavate toodete kõverdumised. Puudused on jooteliidete temperatuuritundlikkus s.o. kuumutamine võib põhjustada liite
joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus on liidetavate materjalide tugevusest väiksem, joodise sulamistemperatuur on liidetavate materjalide sulamistemperatuurist madalam, jooteõmbluse moodustumine toimub enamasti kapillaarjõudude toimel. Jootmise olulisemad eelised keevitamisega võrreldes on järgmised: kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; on võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; liidetavate materjalide vähema kuumenemise tõttu on protsess keevitamisest kiirem; samal põhjusel on väiksemad keevitamisele iseloomulikud probleemid toodete kõverdumine, metalli struktuurimuutused jms Jootmise puuduseks on jooteliite temperatuuritundlikkus, s.o
Joodise põhilisteks koostismetallideks on enamasti tina ja ( Au - Cu, Au - Ag) plii. Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. hõbedasulamid Jootmise olulisemad eelised: (Ag -Cu) · kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; · on võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; · protsess keevitamisest kiirem. Jootmise puudus: jooteliite temperatuuritundlikkus (kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise). Väärismetallide sulamid Puhtale väärismetallile lisatakse teisi metalle, et saada soovitavaid töötlemisomadusi, kõvadust ja värvitooni.
termotöödeldavad, Toatemperatuuril ning kõrgematel temperatuuridel on neil head tugrvusomadused. Nad on mehaaniliselt liidetavad ning mõned sulamid on ka keevitatavad. Neid kasutatakse näiteks lennukitööstuses, autotööstuses ning liitmike tootmisel. [3] Al-Mn-sulamid (3xxx) sisaldavad 1-2% Mn ning on puhtast alumiiniumist umbes 15% tugevamad ning natuke parema korrosioonikindlusega. Nad on hästi vormitavad. Tõmbetugevuseks on neil ca 250 Mpa. Need sulamid on hästi keevitatavad ja joodetavad. Kasutusaladeks on näiteks toidunõude valmistamine. [3] Al-Si-sulamid (4xxx) sisaldavad kuni 12% räni. Hästi keevitatavad. Suure ränisisaldusega alumiiniumi sulamid on tumehallid. [4] Al-Mg-sulamid (5xxx) Alumiiniumisse lisatakse kuni 10% Magneesiumi. Sulami tootmisel on tähtsal kohal puhta alumiiniumi kasutamine. Väga hea korrosioonikindlusega isegi merevees, seetõttu kasutatakse ka laevaehituses. Hea sitkus, keevitatavus ning mõõdukas tugevus.
o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. · Joodise eelised: o Kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; o On võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; o Protsess keevitusest kiirem. · Joodise puudus: o Jooteliite temperatuuritundlikkus (kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise) · Woodi sulam (Wood's alloy) 50% vismuti, 26,7% plii, 13,3% tina ja 10% kaadmiumi o Sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuurist
Konstataan: vask ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 60%Cu,40%Ni. On väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam, kasutatakse reostaatide, küttekehade ja termopaaride valmistamiseks. 23.Milliseid sulameid kasutatakse jootmisel ja milliseid materjale räbustiteks? Joodised on metallid või sulamid detailide ühendamiseks jootmise teel. Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava
+ 1300 13,155 - - - + 1600 16,771 - - - Selgub, et reeglina temperatuuri tõustes terrnoelektromotoorjõud l kraadi kohta suureneb. Joodised ja räbustid Joodised on metallid või sulamid detailide ühendamiseks jootmise teel. Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Käesolevas konspektis on vaadeldud eraldi veel madalatemperatuurilisi joodiseid, mille sulamistemperatuur on alla 100 °C. Neid käsutatakse kohtades, kus kõrge temperatuur
sabloonide, nurgaplaatide ja siinujoonlaudade abil. Mõõtmise täpsus sõltuvalt mõõteriis- tast on piires 4...12". Koonuspindu kontrollitakse tavaliselt värviga kaetud täpselt valmistatud ja kontrollitud koonus-kork-kaliibritega. Profiilpindu kontrollitakse sabloonide, lekaalide ja kohtkaliibritega. 2.11. Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise
Pehmejoodiste puhul kasutatakse jootevedelikke ja pastasid(ZnCl2 vesilahus, ei sobi juhtmete kokkujootmiseks,mis moodustab teise metalliühenditega kergesti lahustuvaid kompleksühendeid, puhastades nii pinda). Kuid vedelik tugevalt happeline ning jootekoht võib hakata korrudeeruma. Kasutatakse stear-. Palmit-, ole-, jt rasvhapete segusid või lahuseid, või kampoli moodustavad sooli, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei põhjusta korrusiooni. Raskesti joodetavad nt kõrgelt legeeritud terased, eriti alumiinium. Võimalik joota Al teatud rasvhapete segude abil või puhastades leeliselahusega, kohe järgneb elavhõbedaga, et Al-Hg sulam õhuke. Kõvajoodistega jootes peab kasutama puhastamisel räbusteid suhteliselt kergesti sulavad soolad jt hendid, mis moodustavad metallioksiididega kompleksühendeid. Sagenamini Na2B4O7(veel ka fluoriidid, fosfaadid,H3BO3, B2O3). Tekkinud lahustuvad
annaabi.ee 
