võeta paremale töökohale ja kui võetakse, siis võib tööandja talle vähem palka maksta. Seega on tähtis inimese õige haridustee. Tänavu on registreerituid töötuid kokku 50n961, Eesti Päevalehe andmetel seisuga 16.03.2009. inimestel pole mitte hirm teise riigi rünnaku ees, vaid hirm töötuse ees. Me ei oska karta hirme, mis võivad meie elu ohustada. Peame arvestama, et võime sattuda katastroofi, mille käigus võime kaotada oma kallima aarde- elu. Ere näide on Soome Tuusala Jokela koolis toimunud tulistamine, mille käigus hukkus üheksa inimest. Süüdlaseks oli sama kooli gümnaasiumi noormees, kes püüdis sellisel viisil väljendada oma raevu ja viha kooli vastu ning tahtis oma sõnade kohaselt revolutsiooni alustada. Selline katse ei olnud Soomes esimene ega ka viimane. 2008 aastal kasutas sellist käitumist Kauhajoki kutsekooli vastu Matti Juhani Saari, kelle sügav ja tõeline tahe oli tappa kõik kooliõpilased. Õnnekombel piirdus ohvrite arv kümnega
Aga kui ma lugesin kirjeldust, siis seal oli kirjas, et film sisaldab väga vägivaldseid ja roppe stseene. Samuti võivad noored ideid saada ka vägivaldsetes arvutimängudest, millest maailmal puudust ei ole. Minu arvates peaks keelama lastele igasugused sõjamängud, sest kui nad hakkavad reaalselt katsetama selliseid asju, mida nad seal näevad võivad tagajärjed olla vägagi traagilised. 7.november aastal 2007 oli Soomele traagiline päev. Tuusula linnas Jokela keskkoolis tappis 18-aastane Pekka-Eric Auvinen kuus õpilast, koolidirektori ja tervishoiutöötaja. Selline käitumine noormehe poolt oli tingitud sellest, et kaasõpilased olid teda aastaid koolis kiusanud ning ühel hetkel poisil sai lihtsalt kõrini. Peaaegu aasta hiljem toimus Soomes uus koolitulistamine, kus Matti Juhani Saari tappis 10 inimest ja seejärel iseenda. Põhjuseks oli, et noormees vihkas kõiki inimesi ja ühiskonda. Aga kas ta võttis eeskuju aasta tagasi toimunud
Noor ei oska karta ohte, mis võivad tema elu ohustada. Oleks meie oskus teada, mil sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elame täisväärtuslikku elu kuni viimse hetkeni. Meil aga kahjuks puudub selline võime ja informatsioon ning selle tõttu hindame kõrgemalt iga hetke, mil elame, hingame. Samas peame arvestama, et iga hetk võime sattuda katastroofi, mille käigus võime kaotada oma kallima aarde- elu. Eredaks näiteks on Soomes Tuusalas Jokela koolis toimunud tulistamine, mille käigus hukkus üheksa inimest. Süüdlaseks oli sama kooli gümnaasiuminoormees, kes püüdis sellisel viisil väljendada oma raevu ja viha kooli vastu ning tahtis oma sõnade kohaselt revolutsiooni alustada. Selline hulljulge katse ei olnud Soomes esimene ega ole ka viimane. 2008. aastal kasutas sellist käitumist ja Kauhajoki kutsekõrgkooli vastu Matti Juhani Saari, kelle sügav ja tõeline tahe oli tappa kõik kooliõpilased
"Niskamäe noorperenaine" Teine maailmasõda tõi Hella Wuolijoele raskeid katsumusi. õTalvesõda - Kui sai selgeks tõde, et Soome ei suuda Venemaale vastupanu enam osutada, saatis Hella oma mõisast kirja välisminister Väinö Tannerile ettepanekuga, et ta võiks sõita NSV Liitu rahuläbirääkimisteks teed rajama, kuna tal olid vajalikud kontaktid olemas. Majandustingimuste raskenemise tõttu loobus kirjanik 1940. aasta lõpul Marlebäcki mõisast ja ostis Helsingi lähedal Jokela talu. Siin varjas ta nõukogude põranda-alust kullerit ning tegutses selles suunas, et Soome astuks välja sõjast Nõukogude Liidu vastu. Hella Wuolijoki arreteeriti antifasistliku tegevuse pärast ning ta mõisteti eluks ajaks vangi. Pärast rahu sõlmimist Nõukogude Liidu ja Soome vahel vabastati Hella vanglast. Innukalt lülitus ta uuesti ühiskondlikusse tegevusse, töötas aastail 1945-1949 Soome Ringhäälingute peadirektorina, oli Soome Demokraatliku rahvarinde esindajana
Allikad: 1. Kõik graafikute jaoks kogutud andmed on pärit leheküljelt http://en.wikipedia.org/wiki/School_shooting ning sellel leheküljel olevatest linkidest. 2. Koolidirektor: paljudes vägivallajuhtumites on süüdi ka press 10.11.2007 15:31 Ivi Drikkit, Tartu Postimees http://tartu.postimees.ee/101107/tartu_postimees/294695.php 3. Kauhajoe-komisjon keelaks ära poolautomaatpüstolid 17.02.2010 11:49 Mari Kamps, Postimees http://www.postimees.ee/?id=226025 4. Komisjon: Jokela koolitulistamise taga oli asjaolude kogum 26.02.2009 10:54 Mari Kamps, Postimees http://www.postimees.ee/?id=87186 5. X Riigikogu stenogtamm VIII istungjärk 23.10.2006 15:00 http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2006/10/m06102306.html 6. Soome relvaseaduse karmistamine: loa saab 20-aastasena 11.03.2009 10:07 Mari Kamps, Postimees http://www.postimees.ee/?id=92718 7. Koolivägivalda saab ennetada 13.12.2007 "Tundlike teemade uurimine Eesti sotsiaaltööuurimuse kontekstis"
ajakirjandust mis alati teab kõigest ja kõigist, on loomulik, et tagasihoidlikumad meist üritavad vältida silma paistmist ja sulanduvad n.ö. halli massi sekka. Ja siis seal peidus olles kuuleme ja näeme me teiste poolt tehtud lollusi, millega nad üritavad silma paista. Eriti kurb on , kui üks pisike hall hiireke tahab mingi samasuguse lollusega enda elujärge parandada. Või lõpetada. Väga kurvaks näiteks on hiljuti toimunud tulistamine Soomes, Jokela koolis. Ameerikas juhtub selliseid asju piisavalt tihti, et too noormees sai nii palju innustust, et minna teisi ilma selge põhjuseta tapma. Ja siit tuleb ka järgmine negatiivne meedia poolt meile nii populaarseks saanud teema. Enesetapp. On see siis tõesti ainus võimalus? Kahjuks statistika järgi on paljude jaoks küll. Ning mis viib inimese nii kaugele, et ta enam elada ei taha? Eks ikka meedia vahendusel tekkinud
tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult indiviidi. Elu ja looming: Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel
Igas suhtes on vahel arusaamatusi, segadusi, konflikte, probleeme. Pere toetav hoiak leevendab valu, ängi, üheskoos murede üle arutlemine toob tihti kergemaid ja efektiivsemaid lahendusi, kui probleemiga üksi jäänud inimene kujutledagi oskaks. Juba varakult tuleb lapsega palju tegeleda, elada kaasa tema mõtetele. Siit kasvaksid ka elurõõmsad ning heatahtlikud täiskasvanud. Samuti jääks ehk vähemaks viimasel ajal õudu tekitanud koolitulistamisi (Jokela, Virginia jm), kooli- ja koduvägivalda, alkoholi- ning sõltuvusprobleeme. Mõni päev tagasi vapustas maailma ja eriti eesti noori Soomes toimunud massimõrv koolis. Vaimselt tasakaalutu noormees võttis endale õiguse valada oma maailmavalu kaaskondlaste peale välja. Kui siiani oli Soome turvalisim elukeskkond, maailma parima koolisüsteemiga õdus põhjamaa, muutis pretsedent Jokelas tuhande järve maa tapatalgu tallermaaks. Vaikses unises linnakeses esitavad kõik endale küsimusi... Miks
Ryynänen, A. Uuten kunnallislakiin - kuntien Suomeen. Finnpublishers OY. Tampere, 1992 130. Ryynänen, A.; Rehula, J. Valtio ja kunnat yhteistyöosapulina. Lainsäädännön uudistamisen kehityslinjat vapaakuntakokeilun ensimäisen vaiheen perusteella. Itsehallintoprojektin julkaisuja 1/1992.Sisäasiainministeriö,1992 131. Suomen oikeus ja yhteiskuntajärjestys. R.A. Wreden saman nimisen teoksen pohjalta toimittaneet Inkeri Anttila, Yrjö Blomstedt, Erik Castren, Esko Hoppu, Heikki Jokela, Paavo Kostari, Ilmari Melander,V.Merikoski, ArvoSipilä, Tauno Tirkkonen, Matti Ylöstalo ja Simo Zitting. Werner Söderström Oy. Porvoo-Helsinki, 1970 113 132. Tarasti, L.; Taponen, H. Suomen vaalilainsäädäntö. VAPK-kustannus. Helsinki, 1990 133. Työmarkkinaopas 1986. Teollisuuden Kustannus OY. Art-Print OY, Helsinki, 1986 134. Uotila,J.; Laakso, S.; Pohjolainen, T.; Vuorinen, J. Yleishallinto-oikeus
Finnpublishers OY. Tampere, 1992 127. Ryynänen, A.; Rehula, J. Valtio ja kunnat yhteistyöosapulina. Lainsäädännön uudistamisen kehityslinjat vapaakuntakokeilun ensimäisen vaiheen perusteella. Itsehallintoprojektin julkaisuja 1/1992.Sisäasiainministeriö,1992 116 128. Suomen oikeus ja yhteiskuntajärjestys. R.A. Wreden saman nimisen teoksen pohjalta toimittaneet Inkeri Anttila, Yrjö Blomstedt, Erik Castren, Esko Hoppu, Heikki Jokela, Paavo Kostari, Ilmari Melander,V.Merikoski, ArvoSipilä, Tauno Tirkkonen, Matti Ylöstalo ja Simo Zitting. Werner Söderström Oy. Porvoo-Helsinki, 1970 129. Tarasti, L.; Taponen, H. Suomen vaalilainsäädäntö. VAPK-kustannus. Helsinki, 1990 130. Työmarkkinaopas 1986. Teollisuuden Kustannus OY. Art-Print OY, Helsinki, 1986 131. Uotila,J.; Laakso, S.; Pohjolainen, T.; Vuorinen, J. Yleishallinto-oikeus pääpiirteittäin.Finnpublishers OY
annaabi.ee 
