siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Moliere „Tartuffe“ (1664 – 1669) on Moliere’i skandaalseim näidend. Moliere sattus tagakiusamiste, sepitsuste ja sanktsioonide keerisesse kuna see teos valmistas pahameelt paavstimeelsetele õukonna jesuiitidele, kes Louis XIV lähikondlastena silmakirjalikult kuninga autoriteeti õõnestasid. See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. „Tartuffe” kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus. Näidend algabki nii, et Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja
Konfutsianismi tähtsaks osaks oli ka Konfutsianistliku kaanon, mille tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks. 2 2. KONFUTSIUSEST JA KONFUTSIANISMIST Konfutsius on Kongfuzi latiniseeritud nimekuju. Täht-tähelt tähendab see „Õpetaja Kong“. Nimi sai läänes tuntuks tänu 1583. aastal Pekingisse asunud jesuiitidele, kes tõlkisid ja avaldasid tema töid. Peagi sai Konfutsius läänes Hiina tarkuse võdkujuks. Võis arvata, et müüt temast liildab Konfutsiuse tähtsust Hiinas, kuid ometi pole see nii. Kuigi vahel ei ole erilist seost Konfutsiuse filosoofia ja tema ajaloolise mõju vahel, pole ometi Hiina mõtteloos temast mõjusamat kuju. Kirjeldused Konfutsiuse elust ei sisalda erilist vastuolulisusi nagu mõne teise sama perioodi filosoofi biograafiad
katoliku kiriku kõikuma löönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Jesuiitide osa vastureformatsioonis Eriline koht oli jesuiitide ordul 1540. aastail. Loojaks on I. Loyola. Nende rajatud ülikoolid on väga tugeva tasemega. Tõusevad troonipärijate õpetajateks, kasvatajateks, kuninglite peade pihiisad, olulised missjoni töös (Poola kuningas Sigismund III toetus jesuiitidele kui alustas poolaleedu tagasipööramist katoliku usku), lõunaameerikas kujuneb Jesuiitide riikParaguay. Kasutatakse palju tõlkidena, sest neil on hea keele oskus. Tartu kolleegium 1583. aastal jõudsid jesuiidid Tartusse ning kujunes jesuiitide kõige põhjapoolseim kolleegium. Vastureformatsiooni käigus rekatoliseeritud alad Euroopas, sh. Poola ja Leedu Jesuiitidele toetus ka 1587
Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon – uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümne kolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik kakskümmend viis senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatsus rekatoliseerida ka Rootsi ala kukkus siiski läbi. Trento kirikukogu otsused
märts 1576–79, Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond - „Hannibali juuli rahvas”. 1577, 23. Venelased piirasid teist korda Tallinna. jaanuar 1578 Nälg Eestis. 1580 Katk Eestis. 1581, 6. Rootslased vallutasid venelastelt Narva. november 1583, 10. Rootsi ja Venemaa sõlmisid 3 aastaks Pljussa vaherahu. august Rootsi, Poola ja Taani võimu all (1583–1629) 1583 Tartus avati jesuiitidele gümnaasiumi tasemega kolleegium. 1584 Valga sai linna õigused. 1585 Pljussa vaherahu pikendati 1590. a-ni. 1590–95 Vene-Rootsi sõda. 1591 Katk Eestis. 1595, 5. mai Täyssinä rahu; Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale. 1600–29 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1601–02 Nälg ja katk Eestis. 1628 Asutati esimene Eesti klaasikoda (Hüti klaasikoda Hiiumaal, tegutses a-ni 1664). 1629, 16
Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudsid jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. Jesuiitide eduka tegevuse näiteks on Poola. Esimesed jesuiidid saabusid siia Ermlandi piiskopi kardinal Stanislaus Hosiuse kutsel juba 1564. aastal. Leedus asutasid jesuiidid 1578. aastal Vilniuse akadeemia. 1583. aastal jõudsid jesuiidid Riiga ja Tartusse. Tartust kujunes jesuiitide kõige põhjapoolsem kolleegium. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal oli Leedu senati 23 liikmest 13 protestanti, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit rooma-katoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreeka-katoliku kirikust Poola alal. Kavatsused ka Rootsi ala rekatoliseerida kukkusid siiski läbi.
eestlased-lihtrahvas ja venelased-kaupmehed). pannakse kiiresti tähele , et sakslased takistavad eestlasi jesuiitidega suhtlemisel, tahavad neid suunata luterluse poole. Probleeme ka venelastega, keda nim skismaatikuteks. Arvati, et neid on üsna kerge ümber keerata. Palju tülisid, sh koos võimude sekkumisega. Sakslased jäävad selgelt luteri kirikule truuks, eestlasi takistatakse igal moel. Esialgu kõige keerulisem keelebarjäär. Tartus materjaalne baas, mis jesuiitidele anti oli Katariina kirik Jakobi tänaval Enne seda olid Katariina kirikut kasut eestlased, kes saavad kasut Jaani kirikut. Hoonetesse rajati ka seminar ja koolid, mida esialgu hakati nimetama domitsiiliks. Samasugused domitsiilid rajatakse ka Riias ja Poolas. Sügisest 1583 tuleb Tartusse Thomas Busaeus, kes määratakse siia superjooriks.Teeb kiiresti karjääri. 1585 a on ta seot Tartusse Jesuiitide kollegiumi rajamisega. Saab selle rektoriks
Aastal 1497, mis kajastab sündmusi, mis toimusid viis aastat tagasi Hispaanias, Portugalis väljasaadetud juutide ja ülejäänud Mauritega. Aastal 1536 paavst andis kuningas João III (r.1521-57) loa kehtestada inkvisitsioon Portugalis jõustada puhtuse usus. Riigi ajalugu on olnud üsna tolerantne, kuid nüüd on õigeusk ja sallimatus valitsevad. Jesuiitide haridus muudeti tasuliseks. Kui XVIII sajandil, tunne oli tugev. Marquês de Pombal (r.1750-77) saadeti jesuiitidele appi aastal 1759, katkesid suhted Roomaga, ja ta esitas hariduse alusel riigi kontrolli alla. Pombal lõpuks eemaldatud tema asukohast, ja paljud tema reformidi jäid tegemata, kuid anticlericalism jäi kehtima Portugali ühiskonnas. Aastal 1821 Inkvisitsioon kaotati, vaimulikud ordud olid keelatud, ja kirik kaotas palju oma vara. Suhted riigi ja kiriku vahel paranesid aasta teisel poolel XIX sajandil, kuid uue laine anticlericalism väljus loomine Esimese Vabariigi 1910
Peagi aga seletati talle ära lõbususe põhjus, mida ta siis talle omasel viisil lärmakalt jagas. «Me oleme siis kõik rahaga varustatud?» küsis d'Artag-nan. «Mina isiklikult mitte,» ütles Athos. «Leidsin, et Aramise hispaania vein oli nii hea, et lasksin seda oma kuuskümmend pudelit teenrite koormavankrisse panna: see tegi mind rahast täiesti lagedaks.» «Ja mina, kujutlege,» ütles Aramis, «andsin õrna raha kuni viimse pennini Montdidier' kirikule ja Amiens'i jesuiitidele. Peale mõningate muude kulutuste, mis mul 326 tuli teha, lasksin ma teie ja enda nimel, härrad, mõned messid pidada, mis kahtlemata on meile kõigile kasuks.» «Ja mina, kas te arvate, et nikastus ei läinud mulle midagi maksma? Kõnelemata veel Mousquetoni haavast, mille pärast pidin laskma käia kaks korda päevas arstil, kes võttis mult kahekordse hinna ettekäändel, et ogar Mousqueton oli lasknud tulistada endale kuuli
annaabi.ee 
