asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestimaa pinnale,tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. 1210-eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. 1211- Viljandi piiramine 1212- Sõlmiti 3ks aastaks vaherahu, puhkes katk. 1215-algas uus võitlus,sakslased ja latgalid tegid laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ja jõudsid nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse, eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus.Aasta
hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres. Liidus leedulastega võtsid Polotski ja Jersika vürstid 1203.-05.aastal ette sõjaretki Riia vastu, aga ei suutnud selle positsiooni kõigutada. Arvatavsti olid rünnakud tingitud piiskop Alberti keeldumisest Polotski vürstile maksude maksmisesest, mis oli selge märk, et misjonäridel oli kavas rajada Väina äärde oma isesesisv vürstkond. Peagi hakkasid riialased laiendama oma võimubaasi ja vallutasid ristisõdijate ning 1202.
Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma aladel. Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja niimoodi
alale ehitati kirkud ja seati ametisse preestrid. Hilje, kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllaltki heaks. 5. 1208 ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7. 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu. 8. 1217 Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised
koos nende vanema Kaupoga 1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt sakala ja ugandi maakonda.Nad panid kõik ilusti vastu 1210.Ümera lahing-lõppes eestlaste võiduga Samal ajal toimus veel teistest riikidest eestisse mitu sõjaretke, ning kõik olid väsinud ning räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215
pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika, Koknese jt). Samas õpiti teineteist paremini tundma ning vähemalt esialgu olid sakslaste käed seotud enam kohalike põlisrahvaste alistamisega ja venelased ei pruukinud teab mis ohtu tajuda, sekkudes aga siiski paaril korral võitlustesse Liivimaal. Igatahes, 1224. aastal sõlmiti rahu, mis määras Liivimaa ning Pihkva ja Novgorodi piiri, taastades endised piiriolud. Leppele jäid tuginema Liivi-Vene suhted Eesti ala piiriosas kuni Liivi sõjani.
sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid. Vallutajate saagiks langes ka 2 Väina- äärset Polotskist sõltuvat vürstkonda : Koknese ja Jersika. Ako oli Holmi liivlaste vanem Väinal, kes oli õhutanud Polotski vürsti sõdima riialaste vastu. Kogunud leedulasi, toreidalasi ja kogu Liivimaad võitlema kristlaste nime vastu. Ako algatas ulatuslikuma aktsiooni vallutajate tagasitõrjumiseks. 4. juulil 1206. a. toimus Holmi linnusel suur lahing, mis lõppes linnuse vallutamisega sakslaste poolt. Ako tapeti võitluses. Tema pea saadeti koos võiduteatega piiskopile. Dabrel oli Sattese liivlaste vanem
pikki Väina jõge ja Pihkva vürst-Koiva jõest. 12-13 saj vahetusel, muinasjaja lõpul ei ole veel läti rahvast, oli asemel erinevad läti hõimu liidud(tautas-rahvas). 4 baltihõimu: 1)latgalid-suurim, Talava suurmaakond-Trikata linnus ja maakonnavanem Talibald, vastu võetud ,õigeusk.Teatud ajahetkedel võis sõltuda pihvkast,seotud aga mitte otseselt,Henriku liivimaa kroonikas.,teine maakond Atzele, Alüksne, pihvka maksude all,. Lõuna osas Väina jõe lõunakaldal avariik Jersika(üle poole latgalide asualast),Koknese(pisike). Plotski vürstiga seos- läänistas Jersika vürstile(kuningas) maad, kes oli Visvaldis. Lätlased väidavad et olid seotud aga kindlasti ei saa rääkida lääniisanda ja valli suhtest. Latgal, kes oli võtnud õigeusu üle.Koknese valitseja(kuningas) Veceke- Polotski lääniisanda vasall, vene päritolu, seotud tartuga ka (vjatško.tartu kaitsmine ristisõdijate vastu).lätlased pole nõus, väidavad et oli latgal, kes võttis vastu õigeusu
(1968) Triibud, lõuend Portreed Kuulsused KARLIS ZALE · Skulptor (1888 1942) · Vabaduse monument VENDADE · 1915 KALMISTU · 1936.a sisse pühitsetud · 2000 sõdurit LIDO · Suurim palkhoone Lätis · 3 korrust KIRIKUD · Viski kirik, Daugavpils · Smiltene baptsitide · Jersika õigeusu LENNUJAAMAD · Ventspils (1975) · Liepaja (1960) · Riga (1975) MUUSEUMID · 200 muuseumi · Esimene Riia Ajaloo ja Laevanduse muuseum (1773) · Läti Sõjamuuseum o 1916.a I MS o 1957. Revolutsioonimuuseum o 1990.a taastatud · Läti Okupatsioonimuuseum (1993)
üksteise järel Riia kiriku ülemvõimu alla läinud. Sellise olukorraga ei leppinud aga eelkõige saarlased ja Riia mõjuala laienemisest häiritud Vene vürstid. Saarlased, ilmselt koos teiste eestlastega, kavandasid uut, eelmise aasta omaga sarnast otserünnakut Riiale, mille eduvõimaluste tõstmiseks tehti sõjalise liidu loomise ettepanek Polotski vürtsile Vladimirile. Vladimir, kes oli Riia piiskop Albertile kaotanud varem tema võimupiirkonda kuulunud Jersika ja Koknese vürstiriigid ning Väina liivlaste ala, oli meelsasti nõus. Kava kohaselt pidid eestlased (tõenäoliselt taas ugalased, sakalased ja läänemaalased) jälle ründama latgaleid ja liivlasi ning saarlased sulgema Väina suudme Daugavgrīvas. Pearoll linna piiramise näol pidi seekord jääma Polotski vürsti kanda, kes kutsus selle tarbeks venelastest ja leedulastest kokku suure väe. Kui teated vandenõust Riiga jõudsid,
Kui Riia peapiiskop oli langenud vangi ning Tartu piiskopkond astus koalitsioonist välja siis Riia linn sai abi Leedust. Leedulased tegid koos Riia linnaga 1298. aastal sõjakäiku ordu aladele, kuid said lüüa. 1299. aastal Hansalinnade vahendusel sõlmiti uus vaherahu. 1298. aastal sõlmisid Riia toomkapiitel ja Riia linn Taani kuningaga Erik Mendeviga liidu ning kuningas pidi riialaste abistamise eest saama Zemgale, Jersika ja Nalsia, mis olid tegelikult ordu alad. Alad jäid vallutamata Leedu kätte. Taani kuninga liit peapiiskopkonnaga tegelikku toetust ei toonud. Erik Menved läänistas 1303. aastal Eestimaa hertsogkonna kuueks aastaks oma vennale, mis kutsus rahulolematuse Eestimaa vasallide seas. Seevastu vasallid üle kogu Eestimaa sõlmisid liidulepingu Riia linna ja Taani kuninga vastu. 1313. aastal - Saksa ordu läbi diplomaatia sundis peale Riia linnale rahulepingu. 1316. aastal ordu osa