PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel JEAN SIBELIUS Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Jean Sibelius, kelle täisnimeks Johan Christian Julius Sibelius. Sündis 1865 aastal Hämeenlinna's ning suri 1957 aastal Järvenpää'l. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELUKÄIK Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli
jean sibelius Kes ta oli? · Soome helilooja, viiulimängija, kes sündis aastal 1865 ning suri 1957 · Üks tuntumaid heliloojaid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul · Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. · Tema täisnimi Johan Christian Julius Sibelius Elukäik · Sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas · Õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 · Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas · 1885 a. alustas juuraõpinguid Helsingi ülikoolis, astus Helsinki Muusikainstituuti · 18891891 õppis Berliinis ja Viinis · Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a
· 19 ooperit · kirikumuusikat Tuntud on ka 8. sümfoonia ("Lõpetamata sümfoonia"). Pjotr Iljits Tsaikovski (vene o; 7. mai (vana kalendri järgi 25. aprill) 1840 Votkinsk 6. november (25. oktoober) 1893 Sankt-Peterburg) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Looming Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne; 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää) oli Soome helilooja. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti
....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus
1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister,
Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 8 Klaverile * "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsüklid * "Lüürilised palad" * "Albumilehed" * "Humoreskid" Soolopalad ja muud teosed * "Pildid rahva elust" * "Norra tantsud" * "Pulmapäev Trolldhaugenis" * "Mööda kaljusid ja fjorde" * "Pöialpoiste rongkäik" * "Peer Gynt" Jean Sibelius (1865-1957) Johan (Jean) Julius Christian Sibelius oli soome helilooja. Ta sündis 8. detsembril Hämeenlinnas . a oli üks silmapaistvamaid heliloojaid 19.ndate lõpul ja 20.ndate alguses. Tema muusika mängis olulist rolli Soome rahvuslikkuse kujunemisel. Sibelius sündis Rootsi keelt rääkivasse peresse. Tema perekond kutsus teda nimega Janne, kuid oma õpinguaastatel hakkas ta kasutama oma nime prantsuspärast vormi. Soomes teati teda ka Jean Sibeliusena.
üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Klaverile: · "Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid: 1. "Lüürilised palad" 2. "Albumilehed" 3. "Humoreskid" Soolopalad ja muud teosed: · "Pildid rahva elust" · "Norra tantsud" · "Pulmapäev Trolldhaugenis" · "Mööda kaljusid ja fjorde" · "Pöialpoiste rongkäik" · "Peer Gynt" J. Sibelius (1865-1957) oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntuimatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta õma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena.
Grieg e kasutanud oma loomingus pea kunagi rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast. Griegi lomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: 140 soololaulu, hulk klaveripalu (tsüklid ,,Lüürilised palad" , ,,Albumilehed" , ,,Humoreskid"). Suurematest teostest on populaarsuse võitnud Klaverikontsert (1868) ja Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt" (1876) loodud muusika, mida esitatakse praegu kontserdilavadel kahe orkestrisüidina. Jean Sibelius : (1865-1957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10 aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimeses kompositsioonikatsetused. 1886.a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juuraõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti. Huvi muusika vastu võitis ning nooe helilooja pühendus viiuli- ja kompositsiooniõpingutele. 1889-1891 õppis ta Berliinis ja Viinis, 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo" 1898
Kõik kommentaarid