Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jazz". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jazz, fusion, jazzrock, muusika, jazzi, artisti, funk, miles, davis, soul, zanr, albumid, mitmekesised, artistid, rhythm, bluesi, blood, tears, chicago, bigband, mõistega, sulam, chick, herbie, hancock, benson, reggae, metal, country, electronic, trompetid, tromboon, muusikud, trompetist, afroameerika, laulmine, noote, 1971, billy, trummar, hammerMõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis Ta lõi ansmbli koos J ohn McLaughliniga Kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne
aastate lõpul ja on säilitanud oma koha tänaseni. Põhilised tunnused hard rockis ja heavy metalis on jõuline korduv motiiv basskitarri partiis ja kitarri madalatel keeltel, jõuline laulustiil, ühtlane trummipartii, iseloomulike helimuundurite kasutamine elektrikitarri puhul ning maksimumini viidud helitugevus. Kuulsaimad esindajad on: The Rolling Stones, Deep Purple, Black Sabbath, Def Leppard, Iron Maiden, AC/DC, Metallica, Led Zeppelin. Progressiivne rock, Jazz rock ja fusion 1960. aastate lõpul hakkas rock-muusika otsima uusi ideid rock´i peasuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest: lisaks bluusile ka jazz-muusika teistest vormidest ning isegi klassikalisest muusikast. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rocki´ist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest ka nn progressiivset rock´i mängitavate ansamblite tõusuperiood 70
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond.
esimeseks rock-muusika zanriks. Esimeseks rock'n'roll'i lauljaks peetakse Bill Haley't. Artistid/ bändid: *Boogie Company *Billy Fury *Jolly Roger *Houseshakers *Nine Lives *Matchbox Rhythm and blues Rhythm and blues (lühendatult RnB) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940. Aastatel USA's dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'st on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Artistid/ bändid: *Brainstorm *Chris Brown Alternatiiv-rock Alternatiiv-rock on (ka alternatiivne muusika või lihtsalt alternatiiv ) rock muusika zanr, mis sai populaarseks üheksakümnendatel. Algselt ilmus vara kaheksakümnetes Inglismaal ja USAs. Koosneb paljudest alazanridest nagu grunge, Britpop, gothic rock, ja indie pop.Tuntd bändid Somnus, Tanka, Balderdash, Wochtzchée Heavy rock ja soul Heavy rock on muusikastiil, mis on välja
Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema tragöödia suurt muud kui romantilisest ohvrimeelest jutustav imago. Joplini muusika on igavesti määratud elama tollest ohvrist. Tõsi, siin on püsti löödud kaks võrdlemisi vaenulikku laagrit. Ühed peavad Joplinit geeniuseks, 60ndate lihvimata teemandiks, (vähemalt) võrdses suurusjärgus Hendrixiga, Morrisoniga, kellega tahes. Vastaspool tõrjub seda lipukirja käsitlusega teisejärgulisest krampkirglejast, kes ehk vaid ajalooliseks ääremärkuseks kõlblik. Mõttetu sõda muidugi. Jimi Hendrix sündis 27.Novembril 1942.aastal
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock
20. sajandi rock ja popmuusika stiilid Sisukord Kantri ehk country and western Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Rock'n'roll Disko Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville.
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2
.........................................................................................................6 2.1Rythm and blues............................................................................................................7 2.2 Klassikaline rock ehk rock'n'roll.................................................................................8 2.3 Folkmuusika.................................................................................................................8 2.3 Jazz fusion....................................................................................................................9 2.4 Heavy Rock................................................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge..................................................................................................
2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
